3-2-1-104-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 2000. a Tartu linna hagi Eevi Metsaotsa, Rein Metsaotsa ja Margit Metsaotsa vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses 18. septembril 2000. a läbi Eevi Metsaotsa kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-117/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Eevi Metsaots, Rein Metsaots ja Margit Metsaots kasutavad üürilepingu alusel eluruumi Tartus Mõisavahe 36-56. Tartu linn palus ES § 54 lg 1 p 1 alusel lõpetada ennetähtaegselt üürilepingu Eevi Metsaotsaga ning tõsta tema, Rein Metsaots ja Margit Metsaots eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Hagi põhjendustel on üürnik ja temaga koos elavad isikud jätnud rohkem kui kolm kuud mõjuva põhjuseta tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest. Kostjad tunnistasid võlga, kuid vaidlesid vastu väljatõstmisele. Perekonna majanduslik olukord on raske. Kuuest lapsest on ainult M. Metsaots on täisealine. E. Metsaots on lapsehoolduspuhkusel. R. Metsaots on II grupi invaliid. Kostjad sõltuvad pensionist ja toetustest. Kuna hageja ei esitanud üürikviitungeid õigeaegselt, siis ei saanud E. Metsaots taotleda eluasemetoetust. Elamuasetoetuseta ei ole üüri ja kommunaalteenuste eest tasuda võimalik. Tartu Linnakohus jättis 9. detsembri 1999. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja ei teinud omalt poolt kõike selleks, et üürivõlg ei suureneks. Enne 1997. aasta septembrit ei esitanud hageja igakuiselt arveid ega arvestanud kostja vajadust taotleda õigeaegselt toimetulekutoetust. 1997. aasta septembrist kuni 1999. aasta märtsini esitas hageja arveid igakuiselt, kuid 1998. aasta aprillikuu teatisel on koos nii märtsikuu kui ka aprillikuu tasu. Kuna tagantjärele märtsikuu eest toetust ei arvestatud, tasus kostja toimetulekutoetuse arvel aprillikuu arve. 1999. aasta üürikviitungitel on märgitud üür ja kommunaalteenused maist augustini. Elamuseaduse nõuetele ei vasta 1998. aasta augustist 1999. aasta augustini kostjatele esitatud hooldustasu teatised. Kolme aasta jooksul on olnud vähemalt kaheksa kuu eest kostjatel üür tasumata mõjuval põhjusel. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 10 p 4 kohaselt on sotsiaalteenusteks eluasemeteenused ja § 14 lg 1 kohaselt on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluaseme perekonnale, kes ise ei ole suuteline ja võimeline seda oma perekonnale tagama, luues vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks või varjupaiga kasutamiseks. Perekonna, kus on viis alaealist last, E. Metsaots on lapsehoolduspuhkusel ja R. Metsaots II grupi invaliid, varjupaika asumine ei ole võimalik. Seetõttu saab sellist perekonda munitsipaaleluruumist välja tõsta ning üürilepingut ennetähtaegselt lõpetada vaid teise eluruumi vastu andmisega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldas hagi.
Linnakohus tuvastas, et kolme aasta jooksul on kostjatel mõjuval põhjusel tasumata kaheksa kuu üür ja kommunaalteenused. Ülejäänud kahe aasta ja nelja kuu eest üüri ja kommunaalteenuste tasumata jätmiseks neil järelikult mõjuvaid põhjuseid ei olnud. Seda asjaolu apellatsioonikohtus vaidlustatud ei ole. Üürileandja võib nõuda § 54 lg 1 p 1 alusel üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata üüri või tasumata teenuste ja maksete eest või on võlgnevus üüri ning teenuste ja maksete eest suurem kui kolme kuu üüri ning teenuste ja maksete summa. Nimetatud sätte mõtte kohaselt ei saa sotsiaalabi vajadus olla üüri tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Tartu linn tsiviilõigussuhte subjektina ei pea üürileandjana taluma olukorda, kus püsivalt maksejõuetu üürnik ja tema perekonnaliikmed ei suuda aastaid tasuda üüri ja kommunaalteenuste eest. Tartu linna SHS § 9 lg-st 1 tulenev sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi korraldamise kohustus ei välista tema õigust esitada eluruumi üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise ning eluruumist teist eluruumi vastu andmata väljatõstmise hagisid üürilepingut rikkuvate sotsiaalabi vajavate isikute vastu. SHS § 14 lg 1 järgi on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluaseme isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised seda endale või oma perekonnale tagama, luues neile vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks või varjupaiga kasutamiseks. Asjas aga ei kuulu tuvastamisele, kas kostjad vajavad sotsiaalabi ning millist sotsiaalabi neile Tartu linn peab ja saab anda. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused E. Metsaots palus ringkonnakohtu otsuse tühistada, kuna otsuse tegemisel kohaldas kohus vääralt seadus. Käsitades Tartu linna tsiviilõigussuhetes tavalise omanikuna, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine, ringkonnakohus ei arvestanud, et linna tegevus tsiviilõigussuhetes ei tohi olla vastuolus avalike huvidega. Põhiseaduse § 28 kohaselt on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuste erilise hoole all. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on sotsiaalabi andmise korraldamine Tartu linna kohustus. Sotsiaalabi vajava kostjate perekonna eluruumist väljatõstmisega teist eluruumi vastu andmata asetatakse nad veelgi raskemasse olukorda kui praegu. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta linnakohtu tuvastatud asjaolu, et üüriarvete ebakorrapärasest esitamisest tingitult ei saanud kostja tähtaegselt taotleda sotsiaaltoetust, mis viiski võlgnevuse tekkimisele. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja palus ringkonnakohtu otsuse jätta muutmata. Kassatsioonkaebuse põhjendused ei ole asjakohased. Asjas ei kuulu tuvastamisele, kas kostja ja tema perekond vajavad sotsiaalabi ning millist sotsiaalabi peab ja saab Tartu linn anda. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Riigikohus teeb TsMS § 362 p 5 alusel uue otsuse, kuna ringkonnakohus
oli kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et sotsiaalabi vajadus ei saa olla üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks ES § 54 lg 1 p 1 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt võib üürileandja nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui nad on jätnud mõjuva põhjuseta rohkem kui kolm kuud maksmata üüri või tasumata sama seaduse § 37 3. lõikes nimetatud teenuste ja maksete eest või on võlgnevus üüri ning nimetatud maksete eest suurem kui kolme kuu üüri ning nimetatud teenuste ja maksete summa. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on E. ja R. Metsaotsa perekonnas 6 last, kellest 5 on alaealised. R. Metsaots on II grupi invaliid, E. Metsaots aga lapsehoolduspuhkusel. PS § 28 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on linnas omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab SHS § 5 lg 4 alusel valla- või linnavalitsus. Linnas elavale isikule või perekonnale, kes ei ole suuteline või võimeline igapäevases elus füüsilises või psühhosotsiaalses mõttes toime tulema, on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne linnavalitsus (SHS § 2 p 2 ja § 9 lg 1). SHS § 2 p 3 määratleb sotsiaalteenust isiku või perekonna toimetulekut soodustava mitterahalise toetusena. SHS § 10 p-s 4 nimetatud eluasemeteenus on linna kohustus anda eluase isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised seda endale või perekonnale tagama, luues vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks või varjupaiga kasutamiseks (SHS § 14 lg 1). Kasutades Tartu linnale kuuluvat eluruumi, ei ole kostjad suutelised ja võimelised tasuma üüri ja teenuste eest. SHS § 3 lg 1 p 3 kohaselt on sotsiaalhoolekande korraldajal abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt sotsiaalhoolekande korraldaja ülesanne osutada abi isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks. Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1993. a määrusega nr 316 kinnitatud eluasemetoetuste määramise aluste p 9 ja 1. veebruari 1996. a määrusega nr 36 kinnitatud eluasemetoetuste määramise tingimuste ja korra p 14 kohaselt eluasemetoetust ei määrata, kui nelja viimase kuu eluasemekulud on tasumata. 1. jaanuarist 1997. a kehtiva riikliku sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra punkt 3 alapunkt 10 järgi makstakse toimetulekutoetust toetuse taotlejale, kes tasub ise oma eluasemekulud, kuid eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei kaeta sotsiaaltoetuste vahendite arvel. Linnakohtu otsuse kohaselt on linn üürileandjana mittetähtaegse või nõuetele mittevastavate arvete esitamisega põhjustanud kostjatel võlgnevuse tekkimise ja selle suurenemise: E. Metsaots ei saanud tähtaegselt toetust taotleda. Selle võlgnevuse pidanuks katma linn. Maksmata eluasemekulude tõttu enne 1. jaanuari 1997. a toetust ei määratud. Samas ei luba aga kehtiv kord võlgnevust sotsiaaltoetuste arvelt katta. Neid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et kostjate sotsiaalabi vajadust tuleb hinnata üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuva põhjusena. Asjas ei ole tuvastatud, et kostjate võlgnevuse
suurenemise tingis perekonna toimetulekuks antud rahaliste toetuste ja muu abi muul otstarbel kasutamine või raiskamine või et nende kasutuses olev eluruum on põhjendamatult suur. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2000. a otsus. Jätta rahuldamata Tartu linna hagi Eevi Metsaotsa, Rein Metsaotsa ja Margit Metsaotsa vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Eevi Metsaotsale 14. aprillil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. A. Kull, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.