Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1249
Haldusasi
OÜ Dzali kaebus Tallinna Linnavaraameti 22. juuni 2020. a kirja nr 2.1-21/2250-6 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks uuesti läbi vaatama OÜ Dzali 11. juuni 2020. a taotlust
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Dzali, volitatud esindaja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Karoli Unus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Dzali määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse Tallinna Ringkonnakohtule esitatud tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 87–91 ja 99–102.
2.Tagastada Tallinna linnale tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 92–98.
3.Jätta OÜ Dzali määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2020. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 haldusasjas nr 3-20-1249 muutmata.
Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist ja menetluskulude jaotust (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkte 1 ja 2 ning esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7; § 235 lg 1).
3-20-1249
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2000 korralduse nr 3704-k „Punane tn 70a kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamine“ alusel sõlmisid Tallinna linn ja OÜ Dzali 18.10.2000 lepingu (isikliku kasutusõiguse seadmise leping), mis on tõestatud Tallinna notar Sirje Ormani poolt notariaalregistri nr 11223/2000 all ja mille alusel seati kinnistule asukohaga Punane tn 70a (katastritunnus 78403:314:0700; pindala 21 190 m2; sihtotstarve tootmismaa) isiklik kasutusõigus viieks aastaks OÜ Dzali kasuks. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut on mitmel korral muudetud ning isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendatud. Viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020.
2.OÜ Dzali esitas 10.02.2020 Tallinna Linnavaraametile taotluse pikendada Punane tn 70a kinnisasja koormavat isikliku kasutusõiguse lepingut.
3.Tallinna Linnavaraameti 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 teavitati OÜ-d Dzali, et Tallinna linn soovib lõpetada isikliku kasutusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 15.04.2020 ja selleks on broneeritud 28.04.2020 kell 11.30 Tiit Sepa notaribüroos Rävala pst 3//Kuke tn 2 tehingu aeg. Lisaks selgitati, et Tallinna linn kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest ka OÜ-l Dzali on huvi korral võimalus osa võtta.
4.Vastuseks OÜ Dzali 12.05.2020 pöördumisele pikendada Punane tn 70a kinnisasja valduse üleandmise tähtaega, teatas Tallinna Linnavaraamet 14.05.2020 kirjaga nr 2.1-3/2250-3 mh, et isikliku kasutusõiguse lepingu p 6 kohaselt on kasutaja kohustatud isikliku kasutusõiguse eseme likvideerima ja tagama ehitiste püstitamise eelse olukorra ning ehitistega seotud maa-ala heakorrastama. Kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtajaks määrati 22.05.2020. Asjaolu, et kinnisasjal asub kolmandatele isikutele kuuluv vara, ei oma tähtsust, kuna OÜ Dzali pidi lepingu poolena olema teadlik lepingu lõppemise tähtajast ja OÜ-l Dzali puudus õiguspärane ootus eeldada, et lepingut pikendatakse. Linn on valmis valduse üleandmise tähtaja osas vastu tulema ja määrama uueks tähtajaks 30.06.2020.
5.OÜ Dzali tegi 11.06.2020 Tallinna Linnavaraametile ettepaneku lükata edasi 30.06.2020 määratud Punane tn 70a kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtaeg ning palus seada samale kinnisasjale OÜ Dzali kasuks otsustuskorras isiklik kasutusõigus.
6.Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirjaga nr 2.1-21/2250-6 teatati, et linn jääb oma varem esitatud nõudmistele kindlaks, ning paluti OÜ-l Dzali hiljemalt 30.06.2020 isikliku kasutusõiguse ese lepingus ettenähtud seisukorras tagastada.
7.OÜ Dzali esitas 30.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja nr 2.1-21/2250-6 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks uuesti läbi vaatama OÜ Dzali 11.06.2020 taotlust. Munitsipaalvara kasutusse andmise küsimused kuuluvad halduskohtu pädevusse (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2016 otsus asjas nr 3-14-52271; Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsus asjas nr 3-13-953; vt ka Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (linnavara kasutusse andmise kord) § 4 lg 2 ja § 47 lg 2). Kaebaja tahe oli suunatud linnavara kasutamise pikendamisele. Seetõttu on vaidlus avalik-õiguslik. Vastustaja tegevus – nõue lammutada ehitised ja lõpetada äritegevus –, et seejärel enampakkumise võidu korral need taastada, on vastuolus hea halduse tavaga (vt Riigikohtu 2(8)
3-20-1249 14.12.2004 otsus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16; 19.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 12). Vastustaja kiri nr 2.1-21/2250-6 rikub kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud õigust tegelda ettevõtlusega ning õigust omada vara Eestis. Kaebaja soovib tasuda vastustajale vastavalt varem kehtinud isikliku kasutusõiguse lepingule. Kui kaebaja tagastab otsese valduse, ei saa vastustaja kuni uue kasutaja leidmiseni tasu. Kaebaja palus seada tema kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel (vt ka linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg 2 teine lause; § 41 p-d 8 ja 11; § 47 lg 2 teine lause ja § 3 lg 3 p 2). Vaidlustatud kirja väljaandmiseks vajas EU linnapea volitust (Tallinna põhimääruse § 44 lg 1 p 2). Seega ei ole haldusakti välja andnud pädev organ ning haldusakt on tühine (haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3). Vastustajale esitatud taotluses on kaebaja osutanud, et on tarbetu ja kaebaja huve kahjustav nõuda ruumide lammutamist, sest kasutuse jätkamisel peaks kaebaja need omal kulul taastama. Tallinna linn ei ole käitunud heauskselt (Riigikohtu 17.12.2012 otsus asjas nr 3-2-1-161-12, p 10; 20.06.2013 otsus asjas nr 3-2-1-73-13, p 10 ja 10.05.2000 otsus asjas nr 3-2-1-37-00). Olukorras, kus Tallinna linn kavatseb jätkata isikliku kasutusõiguse ala kasutusse andmist ning kaebajal on õigus osaleda tulevikus korraldataval enampakkumisel, tähendaks lammutamisnõude esitamine kaebaja varaliste huvide kahjustamist, ilma et sellega kaasneks Tallinna linnale kasu. Samuti ei saa välistada, et kui avalikul enampakkumisel osutub võitjaks muu isik, võib ta soovida olemasolevate hoonete ja rajatise alles jätmist. Isikliku kasutusõiguse alale püstitatud hoonete ja rajatiste lammutamiseks on vajalik ehitusluba (ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1 ja lisa 1). Tallinna planeeringute registrist nähtuvalt on algatatud detailplaneeringu nr DP024120 „Punane tn 68, 68a, 68b, 70 ja 70a kruntide ning lähiala detailplaneering“ kehtetuks tunnistamise menetlus. Isegi kui ehitusluba saadakse, ei ole suuremahuliste lammutustööde läbiviimine juuni lõpuks mõistlikult võimalik. Isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamine tähendaks ka seda, et kaebaja äritegevus katkeb ja avaliku enampakkumise võidu korral peab kaebaja tegema kulutused selle taastamiseks. Vaidlustatud kirjas nr 2.1-21/2250-6 puudub põhjendus, miks ei saa kaebaja jätkata kinnisasja kasutamist kuni enampakkumise tulemuste selgumiseni ja miks vastustaja ei kaalu kinnisasja kasutusse andmist otsustuskorras. Vastustaja on rikkunud kaalutlusreegleid.
8.Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus võimaldada kaebajal jätkata territooriumi Punane tn 70a, Tallinn kasutamist kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni, kui kaebaja tasub vastustajale tasu vastavalt lõppenud isikliku kasutusõiguse lepingule vastustaja esitatavate arvete alusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ähvardab vastustaja OÜ Dzali välja tõsta ja lammutada kaebaja kasutuses olevad ehitised kaebaja kulul. Sellega kaasneks kaebajale raske tagajärg, sest muud tegevuskohta tal ei ole. Samuti oleks see väga kulukas. Kaebuse võimaliku rahuldamise korral ei ole OÜ Dzali õiguste kaitsmine enam võimalik (vt Riigikohtu 11.11.2019 määrus asjas nr 3-19-681, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on umbes 20 aastat eksisteerinud olukorra säilitamine kohtumenetluse ajaks. Vastustaja saab kaebajalt tasu ning Tallinna linn ei väida, et kasutuse jätkamine takistaks tal täitmast lepingut menetlusvälise isikuga. Seetõttu ei saa esialgne õiguskaitse oluliselt riivata avalikke huve.
3(8)
3-20-1249
9.Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrusega tagastati OÜ Dzali kaebus (p 1), jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2) ning tagastati kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (p 3). Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.09.2004 otsus asjas nr 3-3-1-42-04, p 18; erikogu 23.09.2003 määrus asjas nr 3-3-4-1-03, p 8). Kaebaja tahe on suunatud linnavara kasutamise pikendamisele otsustuskorras. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on möödunud. Vastavalt isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu p-le 6 on isikliku kasutusõiguse lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel kasutaja kohustatud isikliku kasutusõiguse eseme likvideerima ja tagama ehitiste püstitamise eelse olukorra ning ehitistega seotud maa-ala heakorrastama. Sama lepingupunkti viimase lause kohaselt, kui kasutaja ei ole tähtajaks ehitisi ära vedanud, korraldab omanik ehitiste lammutamise ja maa-ala heakorrastamise kasutaja kulul. Seega on linn kui kinnistu omanik esitanud kaebajale lahkumisja lammutamisnõude, tuginedes võlaõiguslikule lepingule. Kaebaja vaidlustab sisuliselt isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu pikendamata jätmist ning 18.10.2000 sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel kaebajale kinnistu omaniku esitatud kinnistu valduse üleandmise nõuet. Seetõttu on tegemist tsiviilõiguslikust lepingust võrsunud vaidlusega (vt Riigikohtu 28.09.2004 otsus asjas nr 3-3-1-42-04, p 19; erikogu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p-d 15–17). Üksnes asjaolu, et kaebaja tugineb muu hulgas 11.06.2020 vastuses linnavara kasutusse andmise korrale kui avalik-õiguslikke norme sisaldavale õigusaktile, ei muuda vaidlust avalik-õiguslikuks. Oma olemuselt on vaidlus tsiviilõiguslik. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.OÜ Dzali palub 16.07.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega saata kaebus tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Samuti taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset. Asjaolu, et kaebaja soovib jätkata munitsipaalvara kasutamist otsustuskorras, ei anna alust kvalifitseerida õigussuhet eraõiguslikuna (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2008 otsus asjas nr 3-06-1136; 05.03.2020 otsus asjas nr 3-19-54). Oluline on, kas vastustaja kasutas munitsipaalvara käsutamisel kaalutlusõigust õiguspäraselt või mitte. Tegemist on haldusõiguse küsimusega. Kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga kuuluvad munitsipaalvara kasutusse andmise küsimused läbivaatamisele halduskohtus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2016 otsus asjas nr 3-14-52271 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsus asjas nr 3-13-953). Sama tuleneb linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg-st 2, § 47 lg-st 2 ja § 3 lg-st 3. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel lubab vastustaja kaebaja välja tõsta ja lammutada kaebaja kasutuses olevad ehitised. Sellega kaasneks kaebajale raske tagajärg, sest muud tegevuskohta kaebajal ei ole. Samuti oleks see kulukas (vt Riigikohtu 12.12.2006 otsus asjas nr 3-3-1-65-06, p 22). Kui kaebus rahuldatakse, ei oleks kaebajal võimalik hiljem enda õigusi kaitsta.
4(8)
3-20-1249 Vastustaja saaks kaebajalt tasu ja vastustaja ei väida, et kasutuse jätkamine takistaks tal täita lepingut menetlusvälise isikuga. Seetõttu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine oluliselt riivata avalikke huve (Riigikohtu 11.11.2019 määrus asjas nr 3-19-681, p 11).
11.Tallinna linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vaidlustatud kirja sisust tulenevalt on tegemist lepinguõigusliku vaidlusega. Kaebaja ja linna vahel on sõlmitud tsiviilõiguslik leping isikliku kasutusõiguse seadmiseks, mille lepingujärgsest täitmisest kaebaja keeldub. Kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga. Kaebaja ei ole linnale valdust siiani üle andnud. Valduse üleandmist on korduvalt edasi lükatud kaebajast tulenevatel põhjustel. Vastustaja on andnud lisatähtaegu valduse vabastamiseks. Viimane valduse üleandmise tähtaeg oli 30.06.2020. Kokkulepitud ajal läksid Tallinna Linnavaraameti esindajad valdust üle võtma, kuid kaebaja esindajad keeldusid üleandmisvastuvõtmisakti allkirjastamisest. Valduse väljaandmise nõudes on vastustaja esitanud hagiavalduse Harju Maakohtusse. Vastustaja on kaebajat teavitanud, et linn soovib kinnisasja Punane tn 70a anda tõenäoliselt kasutusse avalikul enampakkumisel, kui on välja selgitatud, et kinnistut ei ole vaja avaliku ülesande täitmiseks. Enampakkumist ei ole võimalik enne välja kuulutada, kui valdus on linnale üle antud, ajutised ehitised lammutatud ja maa-ala heakorrastatud. Tallinna linn lähtub kinnisasja kasutusse andmisel linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg-st 1 ja §-st 41. Kaebaja ei täida ühtegi korra §-s 41 loetletud eeldust, et anda vara talle kasutusse otsustuskorras. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. OÜ Dzali teadis, et isiklik kasutusõigus lõppeb 15.04.2020, samuti lepingujärgsest kohustusest kinnistul asuvad ajutised ehitised likvideerida ja maa-ala heakorrastada. Eelnimetatud kuupäev ja nõuded ei saanud tulla kaebajale üllatusena. Taotletav abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu, sest ei hoia ära negatiivsete tagajärgede saabumist. Isiklik kasutusõigus on lõppenud ning Tallinna linnal ei ole alust otsustuskorras kasutusõigust pikendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Vastustaja on ringkonnakohtule esitanud täiendavad tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 87–91 ja 99–102. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde. Haldusasja menetluse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele hinnangu andmise seisukohalt on tõendid asjakohased.
13.Määruskaebuse vastusele lisatud osad dokumendid (18.10.2000 notariaalne leping ja 19.03.2020 vastus taotlusele; dtl-d 92–98) on korduvad dokumendid ja juba varem toimikusse lisatud (dtl-d 19–23 ja 39). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. Seetõttu tagastab ringkonnakohus need dokumendid (dtl-d 92–98).
5(8)
3-20-1249 II
14.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
15.Riigikohus on 20.12.2001 määruses asjas nr 3-3-1-8-01 selgitanud, et avalik-õigusliku juriidilise isiku vara käsutamist reguleerivate eriseaduste ja alamalseisvate õigusaktide sätted on üldjuhul avalik-õiguslikud (p 15). Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja, teostab linn avalikku võimu. Linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega, mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises. Samuti peab linn vara kasutusse saaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu erineb kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel olukorrast, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud (p 16). Eelnevast ei tohi järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingupoolte vaheline õigussuhe muutuks avalikõiguslikuks. Poolte lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üks pool on avalik-õiguslik juriidiline isik (p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
16.Kui subjektiivsete avalike õiguste, sh põhiõiguste kaitsmise küsimus tekib linna ja tema lepingupartneri vahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, siis tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.10.2000 otsus asjas nr 3-2-1-104-00). Kui linna poolt tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist või muutmist vaidlustab kolmas isik, kes ei ole lepingu pool, põhjusel, et linn on lepingut sõlmides rikkunud tema subjektiivseid avalikke õigusi, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et vaidluse lahendamisega võib kaasneda riigi, valla või linna sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamine, ei välista vaidluse avalikõiguslikku iseloomu (p-d 18, 19 ja 23).
17.Seega on linnavara, sh vaidlusaluse kinnisasja kasutusse andmine reguleeritud ka avalikõiguslike normidega ning Tallinna linna sellekohaseid otsuseid (sh avaliku enampakkumise korraldamine või otsustuskorras vara kasutusse andmine) saab vaidlustada halduskohtus (HKMS § 4 lg 1; vt ka Riigikohtu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-15-01, p 20). Praegusel juhul on aga kaebaja pöördunud halduskohtusse olukorras, kus ühtegi eelnevalt nimetatud otsustust linnavara kasutusse andmise kohta (mis võiks rikkuda kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi) ei ole vastustaja teinud. Vastustaja selgitas vastuses määruskaebusele, et soovib kinnisasja Punane tn 70a anda tõenäoliselt kasutusse avalikul enampakkumisel, kui on välja selgitatud, et kinnistut ei ole vaja avaliku ülesande täitmiseks. Enampakkumist ei ole võimalik enne välja kuulutada, kui valdus on linnale üle antud, ajutised ehitised lammutatud ja maa-ala heakorrastatud. Kui vara võõrandatakse läbi avaliku enampakkumise, saab sellel osaleda ka kaebaja. Kui enampakkumise võidab muu isik ning kaebaja leiab, et sellega on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi, on tal võimalik vara kasutusse andmise otsus vaidlustada halduskohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-15-01, p 24).
18.Kohalikul omavalitsusel on lai kaalutlusõigus otsustamisel, kas kasutada oma vara ise õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, anda vara teisele isikule kasutada või vara võõrandada. Linna- või vallavara kasutamisel ja käsutamisel tuleb kohalikul omavalitsusel järgida volikogu kehtestatud reegleid (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lg 2), aga ka teistest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, samuti riigi- ja haldusõiguse üldisi põhimõtteid (Riigikohtu 03.11.2005 otsus asjas nr 3-3-1-35-05, p 9). Kohtud võivad kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, mitte otstarbekust. Kuna 6(8)
3-20-1249 praegusel juhul ei ole Tallinna linn veel avalikku enamapakkumist korraldanud, ei ole välistatud, et kaebajal on pärast enampakkumise korraldamist võimalik jätkata kinnisasja kasutamist (vrdl ka Riigikohtu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 23 ja 29). Kaebajal ei ole halduskohtus kaitstavat subjektiivset õigust nõuda isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu jätkamist ning kinnisasja kasutusse andmist kaebajale otsustuskorras (vrdl Riigikohtu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-15-01, p 26). Samuti ei tulenenud kaebajale linnaga sõlmitud lepingust õiguspärast ootust, et vastustaja pikendab kaebajaga sõlmitud lepingut ning võimaldab kaebajal ka edaspidi kinnisasja kasutada ega soovi seda kasutada avalikes huvides.
19.Kaebaja viidatud kohtupraktika ei anna alust asuda eelnevast erinevale seisukohale. Haldusasjas nr 3-14-52271 oli tegemist olukorraga, kus Narva Linnavalitsus kuulutas välja avaliku enampakkumise ruumide üürile andmiseks, kuid jättis halduskohtus vaidlustatud korraldusega enampakkumise tulemused kinnitamata ning otsustas algatada uue enampakkumise samade ruumide üürile andmiseks. Haldusasjas nr 3-13-953 anti Pirita linnaosa vanema korraldusega otsustuskorras isiku kasutusse üürilepingu alusel linnarajatis. Korralduse vaidlustas kolmas isik, kes soovis samuti linnarajatist üürilepingu alusel kasutada. Haldusasjas nr 3-06-1136 olid vaidluse all keskkonnaministri käskkiri, millega jäeti maareformi seaduse § 29 ja § 31 lg 1 p 8 ja maa riigi omandisse jätmise korra p 5.3 alusel riigi omandisse riigi maareservina Tallinn, Koidu 85 maaüksus, keskkonnaministri käskkiri, millega otsustati Koidu 85 kinnistu võõrandada tasu eest avalikul enampakkumisel, ning Maa-ameti peadirektori käskkiri, millega kinnitati Koidu 85 kinnistu enampakkumise võitja. Kirjeldatud olukordadega ei ole praegusel juhul tegemist. Vastupidi, viidatud kohtupraktika kinnitab ringkonnakohtu seisukohta, et kaebaja saab enda subjektiivsete õiguste rikkumise korral vaidlustada halduskohtus Tallinna linna otsustusi vaidlusaluse kinnisasja edasise kasutusse andmise osas.
20.Kaebaja 11.06.2020 ettepanekut lükata edasi 30.06.2020 määratud Punane tn 70a kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtaeg ning seada samale kinnisasjale OÜ Dzali kasuks otsustuskorras isiklik kasutusõigus, ei saa pidada taotluseks omandada kinnisasi otsustuskorras (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsus asjas nr 3-19-54). Erinevalt haldusasjast nr 319-54 ei ole praegusel juhul selge, kas linn annab vaidlusaluse kinnisasja kolmanda isiku kasutusse või on kinnisasja vajalik kasutada linnal endal avalike ülesannete täitmiseks.
21.Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust tulenevaid vaidlusi on pooltel võimalik lahendada tsiviilkohtumenetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna linn esitanud kaebaja vastu hagi nõuda Punane tn 70a, Tallinn kinnistu välja OÜ Dzali ebaseaduslikust valdusest koos hüvitise tasumisega ning asendada kohtuotsusega OÜ Dzali tahteavaldus tähtajatu isikliku kasutusõiguse ja eelmärke kustutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-10663 (menetlus on pooleli Harju Maakohtus).
22.Eelnevast tulenevalt on halduskohus jõudnud kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele, mistõttu on õigesti jäetud rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus.
23.OÜ Dzali ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 203 lg 2). Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud (HKMS § 109 lg 1 ja § 203 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.06.2021 määrusega
7(8)
3-20-1249
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkt 3 otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmise taotlust puudutavas osas ning saata asi tühistatud osas tagasi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.