Kohtulahend

omandiõiguse alusel kostjale, kuid ringkonnakohus leidis samu tõendeid hinnates, et kostja kasutas korterit osamaksu alusel. Ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, tuvastades veemõõdiku paigaldamise. Seda asjaolu linnakohus ei tuvastanud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud on õigesti kohaldanud TsK § 448 lg 1. Vikerlase 13 elamus on korteriühistu, mis on KÜS § 2 alusel korteriomanike loodud mittetulundusühistu. AÕS § 72 lg 1 järgi korteri omanikud kui kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomaniku enamuse otsuse alusel. Korteris olevate reaalosade korrasoleku eest vastutavad korteriomanikud ning mõtteliste osade eest kõik koos vastavalt mõttelise osa suurusele. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. TsMS § 330 lg 4 järgi tuleb apellatsioonikohtu põhjendavas osas märkida tema poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, milliste põhjal asjaolud tuvastati ja ringkonnakohtu poolt kohaldatud seadused. TsMS §-s 227 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muuhulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Apellatsioonikohus pole neid nõudeid järginud ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. Jättes muutmata linnakohtu otsuse, nõustus apellatsioonikohus sellega, et veetorustik purunes kostja omandis olnud korteris ja kostja vastutab veetorude korrasoleku eest oma korteris. Samas leidis ringkonnakohus, et kostja polnud korteri omanik, vaid kasutas seda liikmelisuse alusel elamuehituskooperatiivis. Seega on vastuoluline kohtu seisukoht selles, kes on Tallinnas Vikerlase tee 13-116 korteri omanik. Elamuühistu (endise elamukooperatiivi) korteri kasutamisel tuleb kostja ja elamuühistu vahelise vastutuse piiritlemisel kahju tekitamise eest juhinduda ka elamuühistu tegevust reguleerivatest õigusaktidest ES § 15 järgi. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu otsuses märgitu, et hagiavalduse kohaselt põhjustas kahju kostja poolt ebaõigesti korterisse paigaldatud soojaveemõõdik, mõte. Kohtud pole tuvastanud veetorustiku purunemise põhjust. Kohtuotsuses tuleb selgelt eristada poolte väidetut ja kohtu poolt tuvastatut. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1999. a otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Aleksander Sepale 27. jaanuaril 2000. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni. J. Luik, H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.