Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

sõlmida, mistõttu on müügitehing sõlmitud mõlemalt poolt pahauskselt. Kuivõrd Varme Invest OÜ ja M. Mändma on seotud OÜ Baliset osaniku OÜ-ga Clarkstar, siis oli M. Mändma ebaseadusliku tegevuse eesmärgiks OÜ Baliset vara, mis kaudselt kuulus kõikidele OÜ Baliset osanikele, ümber kantimine Varme Invest OÜ-sse, mis on seotud ainult ühe OÜ Baliset osanikuga. Varme Invest OÜ juhatuse liige on E. Pääro. Samas on E. Pääro ka OÜ Clarkstar juhatuse liige. OÜ Clarkstar on OÜ Baliset osanik. OÜ Clarkstar osales 31.03.2006 toimunud osanike koosolekul ja oli teadlik, et P. Viilupil ei ole alates 02.09.2005 volitusi OÜ Baliset esindamiseks. Tulenevalt ÄS §-st 34 lg 2 ja 3 ei saa Varme Invest OÜ tugineda ebaõigele äriregistri kandele. Müügitehinguga tekitati OÜ-le Baliset kahju vähemalt 23 000 000 krooni, kuna kinnistute koguväärtus ületab 50 000 000 krooni, kuid M. Mändma müüs kinnistud 27 000 000 krooniga.

ettevõttele kuuluva vara müügist laekuvatest summadest. Nõuete mitterahuldamine oleks toonud kaasa OÜ Baliset pankroti, kusjuures kõik need asjaolud oli hagejale teada. Varme Invest OÜ väitis, et ei ole müügilepingu sõlmimisel käitunud pahauskselt. Leping on sõlmitud vastavaid volitusi omanud isikute poolt. Arvestades asjaolu, et OÜ Baliset osanikud ei ole teinud otsust juhatuse liikme P. Viilupi tagasikutsumiseks ning P. Viilup ja OÜ Baliset 50% osanikud Sheraton Corporation ja OÜ Clarkstar on avaldanud soovi P. Viilupi jätkamiseks juhatuse liikme kohal, tuleb P. Viilupi ametiaeg OÜ Baliset juhatuse liikmena lugeda pikenenuks. ÄS §-st 184 lg 1 tulenevalt on osaühingu juhatuse volituste tegelik lõppemine alati seotud osanike tegevusega, kes peavad juhatuse tagasi kutsuma ning valima uue juhatuse. Hageja väited pettuste ja võimalike „kantimiste” osas on meelevaldsed ja tõendamata. Hageja esitatud kindlustuspakkumine ei ole pädeva ja litsentseeritud eksperdi eksperthinnang, vaid pakkumise küsija esitatud andmetele tuginev kindlustusfirma kalkulatsioon objektide kindlustusmaksumuse osas. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangust nähtub, et kinnistute müügihind nende valmimisel, koos kogu tehnikaga on maksimaalselt 23 000 000 krooni. Arvestades üldist majanduskasvu, kuid samas ka piirkonna eripära (kaugus Tallinnast) ning objekti suurust, on 27 000 000 krooni selle põhjendatud ja õiglane turuhind.

MAAKOHTU LAHEND

AS Majaekspert Invest taotleb R. Silla määramist OÜ Baliset juhatuse asendusliikmeks. Avaldus on menetlemisel Harju Maakohtus. Kohus leidis, et Harju Maakohtu otsusel ei ole õiguslikult siduvat tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel, kuna kohtul tuleb anda õiguslik hinnang P. Viilupi volitustes OÜ Baliset seadusliku esindajana vaidlustatud lepingute sõlmimise ajal. Kohus oli seisukohal, et P. Viilupil olid volitused teha OÜ Baliset nimel ostu-müügitehinguid vaidlusaluste kinnistutega ja ta oli õigustatud neid volitusi edasi volitama ka M. Mändmale. Andmaks hinnangut poolte erimeelsuses kinnistute hinnas luges kohus usaldusväärseks ja tegelikule olukorrale vastavaks Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnistute väärtuseks 27 000 000 krooni. Kindlustuspakkumise hinnangut pidas kohus oletuslikuks. Seega on asjakohatu ka hageja väide kinnistute müümisest tegelikust hinnast 23 000 000 krooni võrra odavamalt. Hageja on leidnud, et väärad on kostjate seisukohad selles, et kinnistud võõrandati põhjusel, et OÜ Baliset vastu olid esitatud nõuded ca 20 miljonit krooni ulatuses ja hageja on nõudnud võlgnevuse tasumist. Hageja nõue OÜ Baliset vastu, mis oli muutunud sissenõutavaks, oli 1 400 000 krooni ning nimetatud nõude tasumiseks oli OÜ-l Baliset piisavalt käibevahendeid. Hageja väitel nõuded, mis OÜ Baliset vastu esitati, olid M. Mändma, OÜ Clarkstar (esindaja E. Pääro) ja OÜ Fonderline (osanik ja juhatuse liige M. Mändma) nõuded summas 12 miljonit krooni, hageja laen OÜ-le Baliset summas 11,5 miljonit krooni oli pikaajaline laen ja selle maksetähtaeg ei ole saabunud. Hageja väitel asusid M. Mändma ja E. Pääro (isiklikult ja läbi äriühingute) nõudma OÜ-lt Baliset võlgnevuste tasumist ja samas müüsid nõuete katteks kogu OÜ Baliset tervikvara endaga seotud äriühingule. Kohus leidis, et hageja sellekohased väited ei ole piisavalt tõendatud. Iga äriühing tegutseb oma huvides ning välistatud ei ole seejuures ka vastuolud ja erihuvid teiste äriühingutega. Hageja esitatud asjaolude puhul ei ole piisavaid tõendeid, et äriühingute esindajad isiklikult või mõni teine äriühing oleks hageja arvel rikastanud või käitunud määral, mille tõttu kohtul tuleks tunnistada vaidlustatud tehingud tühiseks. Varme Invest OÜ vastuhagi osaline rahuldamine tuleneb asjaolust, et kohus hagi rahuldab. Samas puudub seaduslik alus nõude esitamiseks kohustamaks Tartu Maakohtu kinnistuosakonda kannete tegemiseks kinnistute Varme Invest OÜ nimele. Kinnistu kinnistusregistrisse omaniku kandmise avalduse saab esitada kinnistusmenetluses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

teatab kohtule enda määramisest. TsMS § 355 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel menetluse peatada. 23.10.2006 kohtuistungil esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-06-12784 (hageja avaldus Harju Maakohtule OÜ-le Baliset juhatuse liikme määramiseks) tehtava lahendi jõustumiseni, kuna kostjal OÜ-l Baliset puudus seaduslik esindaja. 20.12.2006 sai hageja Harju Maakohtu kutse tsiviilasjas nr 2-06-29413/220 P. Viilupi hagis OÜ Clarkstar, Sheraton Corporation ja AS Majaekspert Invest vastu OÜ Baliset juhataja ametiaja pikenemise tuvastamiseks ajavahemikul 02.09.2005 kuni 02.09.2008, mille apellant lisab koos P. Viilupi hagiavalduse koopiaga apellatsioonkaebusele ja taotleb nende vastuvõtmist. See omakorda kinnitab, et juhatuse liikme küsimus ja pädevus ei ole selge isegi P. Viilupi enda jaoks. Käesolev hagi on esitatud 25.05.2006. OÜ Baliset nimel esitas 21.06.2006 kohtule vastuse advokaat Veikko Toomere. Advokaat V. Toomere ei saa OÜ-t Baliset esindada, kuna tal puudub volitus. V. Toomere on advokatuuri liikmeks saanud 28.08.2005. Tulenevalt advokatuuriseaduse §-st 55 lg 1 sõlmib õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu. MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ, kus advokaat V. Toomere tegutseb, on asutatud oktoobris 2005, seega pärast P. Viilupi volituste lõppemist. Alates 16.10.2006 esindas OÜ-t Baliset kohtuistungitel advokaat Margo Normann, kes väitis, et OÜ Baliset nimel on teda volitanud esindama P. Viilup. Asjaolu, et OÜ-t Baliset esindasid protsessis advokaadid, kelle puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu, ei tähenda, et advokaat ei pea vaidluse korral oma esindusõigust tõendama. Selline lähenemine oleks vastuolus TsMS § 226 lg 1 esimese ja teise lausega. Juhul kui advokaadil oleks kehtiv volitus OÜ Baliset esindamiseks, siis puuduks alates 02.09.2005 klient (kliendi seaduslik esindaja), kes saaks advokaadile kliendi huvisid väljendada ja korraldusi anda. Seega sisuliselt on advokaat võtnud endale äriühingu juhatuse õigused ja otsustab omal äranägemisel, mis on kliendi huvides parim tegutsemine. Olukorras, kus P. Viilupi juhatuse liikme õigused alates 02.09.2005 on seatud kahtluse alla ja see asjaolu on käesoleva hagi aluseks, peab kohus kontrollima esindajate esindusõigust, selle tekkimise aega, ulatust jms. Ka advokaadil lasub kohustus tõestada oma esindusõigust, vastupidisel lähenemisel rikutakse õigusemõistmise võrdõiguslikkuse printsiipi (TsMS § 7). Olukorras, kus juhatuse liikme isiku küsimus ja pädevus on kahe iseseisva tsiviilmenetluse objektiks ja on tekkinud vaidlus seadusliku esindaja üle ning sellega kaasneva lepinguliste esindajate volituste üle, oli kohtul kohustus peatada asjas menetlus kuni OÜ Baliset seadusliku esindaja selgitamiseni, s.o kuni Harju Maakohtu tsiviilasjades kohtulahendite jõustumiseni. 2) Kohtu seisukoht, et pärast seadusest tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumist jääb juhatuse liige hõljuvalt ametisse, kuna osanikud ei ole vastu võtnud otsust tema ametist tagasikutsumise või ametiaja pikendamise kohta, on vastuolus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.04.2005 määruses nr 3-2-1-39-05 tooduga, kus riigikohus jõudis järeldusele, et kui põhikiri ei sätesta seadusest erinevat tähtaega, siis sõltumata äriregistri kandest lõppevad juhatuse liikme volitused kolme aasta möödumisel tema valimisest. OÜ Baliset põhikirjas ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega, mistõttu hoolimata asjaolust, et P. Viilup on jätkuvalt registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas OÜ Baliset juhatuse liikmena, lõppesid tema OÜ Baliset juhatuse liikme volitused kolme aasta möödumisel, s.o 02.09.2005. Hageja esitas kohtule avalduse ÄS § 184 lg 6 ja TsMS § 602 alusel, mis annavad aluse mõjuval põhjusel äriühingule kohtu poolt juhatuse liikme määramiseks. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, et juhatuse liikme volitused on lõppenud, kuid osanikud ei ole suutnud uut juhatust valida. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegium määruses nr 3-2-1-130-06. Kohtu kasutatud termin „hõljuv staatus“ ei tulene seadusest. Isegi kui lähtuda kohtu ebaõigest tõlgendusest, siis ei oleks mõistlik, et „hõljuva staatusega“ isik müüks äriühingu kogu tervikvara (kolm kinnistut ja kõik tootmisseadmed) suurosaniku teadmata ja osanike otsust omamata.

Hageja ei ole kunagi aktsepteerinud P. Viilupi volituste pikenemist. 28.02.2006 OÜ-le Baliset saadetud kirjas palub hageja lähtudes ÄS §-st 171 lg 2 p 3 kokku kutsuda osanike koosolek, eesmärgiga valida OÜ-le Baliset juhatuse liige. Kirjas on rõhutatud, et P. Viilupi volitused on lõppenud 2005. a septembris. Ühtegi tõendit P. Viilupi ametiaja ja volituste pikendamise kokkuleppe olemasolu kohta ei ole esitatud. Kostjate viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.10.2001 määruses nr 3-1-1-85-01 toodud seisukohad on otseselt vastuolus tsiviilkolleegiumi 26.04.2005 määruses toodud seisukohtadega. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel tuleb lähtuda uuemast tsiviilkolleegiumi seisukohast. 3) Kohus on oluliselt rikkunud TsMS §-s 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et OÜ Baliset juhtimisalaste otsuste tegemine oleks pärast P. Viilupi ametiaja lõppemist usaldatud P. Viilupile. Kohtu järeldus, et P. Viilupi usaldus oli sedavõrd kõrge, et otsustusi juhtimistegevuses ei vormistatud kirjalikult, on täiesti meelevaldne ja väär. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-74-00 on tsiviilkolleegium leidnud, et kohtuotsuses tuleb selgelt eristada poolte väidetut ja kohtu poolt tuvastatut. Maakohus on lähtunud üksnes poolte väidetust, kusjuures vastavad väited esitasid isikud, kes on toimunud varade müügi ehk „kantimistega“ otseselt ja varaliselt seotud. Hageja kui suurim OÜ Baliset osanik on korduvalt rõhutanud, et P. Viilupi volitusi pikendatud ei ole ja samuti ei olnud kokkulepet OÜ Baliset tervikvara müümiseks. M. Mändma ja E. Pääro kui väikeosanike esindajate usaldusest või volitusest ei piisa äriühingu nimel otsustamiseks, kui tegemist on igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga. 4) Kohus asus seisukohale, et ei ole tuvastatud asjaolusid, millest tulenevalt Varme Invest OÜ pidi järeldama, et registrikanne OÜ Baliset suhtes ei ole õiguspärane. Kohus ei ole analüüsinud tõendeid ja on lähtunud üksnes kostjate ebaõigetest väidetest. Kohtule on esitatud Varme Invest OÜ, OÜ Clarkstar ja OÜ Baliset äriregistri isikuandmete väljatrükid ning OÜ Baliset 31.03.2006 toimunud osanike koosoleku protokoll. Nimetatud tõenditest nähtub Varme Invest OÜ ja OÜ Baliset vaheline seos. Äriregistriteabesüsteemi väljatrüki kohaselt on OÜ Clarkstar juhatuse liikmed ja osanikud M. Mändma ja E. Pääro. Varme Invest OÜ juhatuse liige on E. Pääro. OÜ Clarkstar on OÜ Baliset osanik. OÜ Clarkstar osales ka 31.03.2006 toimunud osanike koosolekul (esindaja M. Mändma kaudu) ja oli teadlik, et P. Viilupil ei ole alates 02.09.2005 volitusi OÜ Baliset esindamiseks. Asjaolu, et vaidlustatud tehingud tehti ühiste huvidega isikute vahel ning eesmärgiga müüa OÜ Baliset kogu vara ühe osaniku kasuks, minnes mööda suurema osalusega osanikust AS-st Majaekspert Invest, nähtub ka Varme Invest OÜ enne hagi esitamist hagi tagamise avaldusele lisatud dokumentidest. Kautsjoni 20 000 krooni tasus Varme Invest OÜ eest AS Avallone. Äriregistriteabesüsteemi väljatrükist nähtub AS Avallone seos OÜ Baliset osanikuga OÜ Clarkstar ja ka Varme Invest OÜ-ga: AS Avallone asub samal aadressil kui OÜ Clarkstar – Tallinn XX; AS Avallone juhatuse liige ja aktsionär (omab 50% aktsiaid) on E. Pääro, kes on ühtlasi OÜ Clarkstar juhatuse liige ja osanik ning Varme Invest OÜ juhatuse liige ja osanik. Apellant taotleb väljatrüki vastuvõtmist, et sellega täiendavalt tõendada tehinguga seotud isikute pahausksust ja seda, et tehingutega sooviti saada kasu OÜ Baliset ühele osanikule ja kahjustada teise osaniku huve. Esitatud tõendid näitavad, et E. Pääro on OÜ Clarkstar kaudu (juhatuse liige ja osanik) OÜ Baliset osanik ja samuti Varme Invest OÜ osanik ja juhatuse liige, E. Pääro, M. Mändma ning nendega seotud äriühingute huvid on põimunud. Seega oleks Varme Invest OÜ pidanud teadma, et äriregistri kanne ei ole õige ja seetõttu ei saa ta tugineda ebaõigele äriregistri kandele.

5) Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja väited osanike otsuse puudumise ja selle kohta, et vaidlustatud tehinguga müüdi kogu ettevõtte põhitegevuseks ettenähtud vara (kinnistud ja kõik tegevuseks vajalikud seadmed) ning et nimetatud tehinguga lõppes OÜ Baliset tegevus täielikult. OÜ Baliset põhitegevuseks oli puitmööbli ja muude presspuittoodete tootmine, see nähtub muuhulgas Äriregistriteabesüsteemi väljatrükist, kus on märgitud, et majandusaruannetes 20022004 on näidatud ettevõtte põhitegevuseks puitmööbli ja muude presspuittoodete tootmine. Põhikirjas sätestatud tegevusala – kinnisvaratehingud – ei eelda, et tehingud tehakse oma põhitegevuseks ettenähtud kinnisvaraga ja selliselt, et kinnisvaratehing viib ettevõtte põhitegevuse lõpetamiseni. Kuna vaidlustatud tehinguga lõppes OÜ Baliset tegevus, siis selliste tehingute tegemiseks pidi olema osanike otsus. P. Viilupi kohtuistungil antud tunnistuste kohaselt ei ole temale osanike kirjalikku otsust edastatud. Samuti ei osanud P. Viilup selgitada, kus ja millal osanikud vastava otsuse vastu võtsid ja kes selle temale edasi andis. Hageja nõusolekut tehingu tegemiseks ei ole küsitud. M. Mändma väite kohaselt tegid suulise otsuse tema ja hageja juhatuse liige R. Silla. Samas ei mäleta M. Mändma, kus ja millal suuline otsus tehti. Hageja seaduslik esindaja R. Silla kinnitas kohtus, et ei teadnud vaidlusalustest tehingutest midagi ja ei ole hageja nimel osanikuna kinnistute müügiks nõusolekut andnud. Vaidlustatud tehing tehti Sampo panga kaudu, arveldusarve nr XXXXX seda arvet ei ole OÜ Baliset enne vaidlusalust tehingut kasutanud, sellest arvest ei olnud teadlik Baliset OÜ raamatupidaja Aino Linnas. Käesoleval juhul on võõrandatud kogu äriühingu tervikvara. Tegemist on üheselt igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga, mis nõukogu puudumise tõttu vajas osanike heakskiitu. Nii olulist asja ei otsustaks ükski mõistlik isik suuliselt ning vastavalt kehtivale õigusele (ÄS § 173) pidi osanike otsus olema igal juhul vormistatud kirjalikult. Samuti tuleb tunnistaja väidetest välja, et ka kolmas osanik Sheraton Corporation ei ole osalenud osanike otsuse vastuvõtmisel. Tunnistaja M. Mändma on isiklikult seotud toimunud „kantimistega“ ja seetõttu on ta asunud ka kohtule valeandmeid esitama. Väide selle kohta, et ka varem on olulised osanike otsused suuliselt tehtud, on samuti vale. 27.03.2006 tehtud tehing, millega seati OÜ Baliset varale hüpoteek tunnistaja M. Mändma kasuks, on samuti tehtud ilma volituse ja osanike otsuseta. Tunnistajate ütlused tehingu kooskõlastamise kohta on ebausaldusväärsed, kuna tunnistajad on ise tehingutest huvitatud isikud. Ühestki esitatud tõendist ei tulene, et hageja oleks vaidlustatud tehingutest teadnud või nende tegemiseks nõusoleku andnud. Vaidlustatud tehingutega on rikutud hea usu põhimõtet. OÜ Baliset vara on müüdud (eelnevalt hüpoteegiga koormatud) ühe osaniku ja temaga seotud isikute kasuks. 6) Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja ei ole hindamisakti vaidlustanud. 15.09.2006 esitatud vastuses Varme Invest OÜ määruskaebusele on hageja viidanud, et hindamisakt on tehtud kaks aastat enne vaidlusalust tehingut ja ei kajasta kinnistutele tehtud olulisi investeeringuid. Hindamisakti eesmärgiks oli määrata ühe kinnistu turuväärtus pangalaenu tagatiseks, mitte kinnistu turuväärtus müügi puhul. On üldteada, et laenu tagamiseks tehtud hindamisel näitavad hindajad tavaliselt 2/3 objekti tegelikust väärtusest. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ 07.09.2004 akt on tehtud üksnes ühe kinnistu osas ning ei kajasta kogu tervikvara (kolm kinnistut, sh tootmisseadmed). Nimetatud seisukohta väljendas hageja ka kohtuistungil. Samas tehingu hinnast sõltumatult tuleb tehingud tunnistada tühiseks, kuna need on tehtud juriidilise isiku varaga esindusõigusi mitteomavate isikute poolt osanike otsust omamata.

7) Nõustuda ei saa kohtu väitega, et „Nähtuvalt Varme Invest OÜ ja OÜ Baliset vahel 08.05.2006 sõlmitud üürilepingust on OÜ Baliset üürinud vaidlusalused kinnistud põhikirjajärgseks tegevuseks OÜ-le Baliset.“ Viidatud leping on tehtud tähtajaliselt 23 päevaks. Leping on näiline ja tehtud eesmärgiga seadustada kinnistuid valvanud turvatöötajate tegevus. Lepingu eesmärk ei olnud OÜ-le Baliset põhikirjajärgse tegevuse võimaldamine. Eeltoodut kinnitab ka OÜ Baliset ja Varme Invest OÜ vahel 08.05.2006 sõlmitud üleandmise-vastuvõtu akt, milles on kirjas, et OÜ-l Baliset on õigus kinnistuid kasutada kuni 31.05.2006. Vaidlustatud tehingutega samaaegselt on asutatud OÜ Baliset Maja (registrikood XXXXX) kelle nime all Varme Invest OÜ koos M. Mändma ja P. Viilupiga OÜ Baliset tegevust jätkata üritavad. OÜ Baliset Maja juhatuse liige ja osanik on Kristjan-Aapo Meri, kes on erinevate äriühingute kaudu seotud M. Mändmaga. OÜ Baliset Maja asub samal aadressil (X , Tallinn), kus asub ka M. Mändmaga seotud Fonderline OÜ. OÜ Baliset ja OÜ Baliset Maja tegevusalad ühtivad. 8) Äriühingu rikastumine või käitumine ei saa kuidagi mõjutada fakti, et isikul, kes tehingud tegi, ei olnud volitust. Vaidlustatud tehingud on tühised ja kehtetud algusest peale, tehingud on tehtud esindusõiguseta isiku poolt (TsÜS § 128; § 129, ÄS § 34); P. Viilupi volitused on lõppenud 02.09.2005 ja osanikud ei ole teinud otsust P. Viilupi ametiaja pikendamise kohta (ÄS § 182); tehingud on tehtud hea usu põhimõtte rikkumisega (TsÜS § 32); tehingud ei ole leidnud hilisemat heakskiitu; tehingud väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ja on viinud äriühingu tegevuse faktilisele lõpetamisele, tehingu tegemiseks puudus osanike otsus. 9) Vastuhagi näol on tegemist vastuväidetega hagile. Vastuhagina oli see vormistatud seepärast, et põhjendada 30.05.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamist enne hagi esitamist.

Hageja on aktsepteerinud P. Viilupit OÜ Baliset juhatuse liikmena ka peale 3-aastase tähtaja möödumist. Hageja ei ole ajavahemikus 02.09.2005 kuni 2006. a märts kordagi vaidlustanud P. Viilupi volituste olemasolu, kuigi P. Viilup jätkas igapäevaselt ja aktiivselt OÜ Baliset juhtimist, andes oma tegevusest jooksvalt ülevaadet ka hagejale ning teistele osanikele. Varme Invest OÜ 13.10.2006 kirjalikule seisukohale on lisatud hageja 10. ja 15.02.2006 P. Viilupile edastatud e-mailid, milles hageja palub juhatuse liikmelt selgitusi OÜ Baliset majandustegevuse osas. Ekslik on väide, et Harju Maakohtule esitatud hagi OÜ Baliset juhataja ametiaja pikenemise tuvastamiseks saab tõlgendada kui P. Viilupi kahtlemist oma OÜ Baliset juhatuse liikme volituste õiguspärasuses. Pigem on hagiavalduse eesmärk vastupidine. Kuivõrd 2006. a kevadel asus hageja põhjendamatult ja meelevaldselt seisukohale, et P. Viilupi volitused OÜ Baliset juhatuse liikmena on lõppenud, kuigi ülejäänud 50% OÜ Baliset osanikest on vastupidisel seisukohal, siis palub P. Viilup kohtult objektiivset ja põhjendatud hinnangut antud olukorrale ning palub kohtul tunnustada tema juhatuse liikme volituste pikenemise mitte olemasolu. Eespool toodust nähtub, et P. Viilupi volituste küsimuse tõstatas hageja alles 2006. a kevadel, peale seda kui hagejal tekkisid erimeelsused OÜ Baliset juhatuse liikmega. Seega P. Viilupi volitused pikenesid 02.09.2005 osanike nõusolekul, kuivõrd eelnimetatud kuupäeval ega ka enne 2006. a märtsi ei avaldanud ükski OÜ Baliset osanik vastupidist arvamust. Kuivõrd OÜ Baliset osanike tööpraktika oli kujunenud selliselt, et kuni 2006. a märtsini võeti otsuseid vastu suuliselt, siis saab käesolevas küsimuses tugineda ainult tunnistajate ütlustele ning kohtutoimikus leiduvale dokumentidele, sh OÜ Baliset 31.03.2006 osanike koosoleku protokollist nähtuvale. Kuivõrd OÜ Baliset osanikud 31.03.2006 koosolekul ei võtnud vastu otsust P. Viilupi juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks, sest 50% osanikest toetas P. Viilupit OÜ Baliset juhatuse liikmena ning kuivõrd nimetatud küsimuses ei ole jõustunud kohtulahendit, siis on alusetu hageja väide, et P. Viilupi volitused OÜ Baliset juhatuse liikmena on lõppenud. 2) OÜ Baliset juhatuse liikme volitused pikenesid osanike nõusolekul ning seega ei ole kohus vääralt tõlgendanud äriseadustiku sätteid. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-05 ei ole üheselt antud vaidluse puhul rakendatav. Nimetatud lahendi faktilised asjaolud puudutavad olukorda, kus osaühingu juhatuse liige soovis ise tuvastada oma volituste lõppemise. 3) Kohus on otsuse tegemisel tuginenud kohtumenetluse käigus kogutud tõenditele ning teinud tõenditele tugineva põhjendatud ja kaalutletud kohtuotsuse. Kuivõrd hagejal ei ole oma väidete kinnitamiseks esitada ühtegi dokumentaalset tõendit, siis esitas hageja kohtule TsMS §-le 267 lg 1 tugineva taotluse tunnistajatena Varme Invest OÜ juhatuse liikme, OÜ Baliset juhatuse liikme ning ühe osaniku esindaja ülekuulamiseks. TsMS § 267 lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Asjaolu, et tunnistajad ei rääkinud kohtus seda, mida hageja soovis kuulda, ei tähenda seda, et tunnistajad andsid kohtule ebaõiget informatsiooni või valetasid. Apellandi sellekohased väited on meelevaldsed ja paljasõnalised. Tunnistajaid hoiatati kohtus teadvalt valeütluste andmise eest. 4) Varme Invest OÜ ei olnud teadlik OÜ Baliset juhatuse liikme volituste väidetavast lõppemisest. E. Pääro on käesoleval hetkel või on olnud lähiminevikus osanik või juhatuse liige 18 erinevas äriühingus. E. Pääro põhitöökoht on AS Avallone igapäevase majandustegevuse juhtimine, kõigi ülejäänud äriühingutega on E. Pääro seotud eelkõige passiivse investorina. Nimetatud asjaolu kinnitas E. Pääro ka 19.12.2006 kohtuistungil. E. Pääro selgitas, et vastavalt OÜ Clarkstar osanike E. Pääro ja M. Mändma kokkuleppele on OÜ Clarkstar juhtimine

M. Mändma kui OÜ Clarkstar teise juhatuse liikme ja osaniku vastutusala ning E. Pääro OÜ Clarkstar igapäevaprobleemide lahendamisega ei tegele ega ole ka nendest teadlik. Jääb arusaamatuks, kuidas AS Avallone poolt Varme Invest OÜ eest kautsjoni tasumine tõendab OÜ Clarkstar osanike E. Pääro ja M. Mändma huvide põimumist või väidetavat hageja selja taga OÜ Baliset varade „kantimist“ või Varme Invest OÜ pahausklikku käitumist. OÜ Varme Invest osanikud on lisaks E. Päärole ka Marko Palm (ka AS Avallone osanik) ja Olavi Järve, aga mitte M. Mändma. Samas ei ole E. Pääro kui AS Avallone osaniku ja juhatuse liikme sellekohases tegevuses midagi tavatut ega õigusvastast. 5) Hageja oli vaidlustatava tehingu sooritamisest teadlik, andis tehingu sooritamiseks oma nõusoleku ning tegeles ka OÜ Baliset kinnistule ostja leidmisega. Hageja esitatud tõendite, st tunnistajate M. Mändma ja P. Viilupi ütluste kohaselt oli OÜ Baliset osanike töökorralduses välja kujunenud praktika, kus osanikud otsustasid juhatuse liikme pädevusest, st igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid küsimusi omavaheliste operatiivsete arutelude käigus. Vastuvõetud otsused olid konsensuslikud ning kuivõrd kõikides küsimustes saavutati alati üksmeel, siis ei vormistanud osanikud kunagi kirjalikke otsuseid. Eelnimetatut kinnitab ka fakt, et OÜ Baliset osanikud ei ole kirjalikult vormistanud eelnevaid otsuseid, mis eelnesid suurematele tehingutele (suuremahuliste laenude võtmine, kinnistute koormamine). Kuivõrd hageja ei ole vastupidist tõendanud, siis on kohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et OÜ Baliset osanike käitumisest nähtub asjaolu, et osanike usaldus juhatuse liikme P. Viilupi vastu oli kõrge ning et osanikud ei vormistanud otsuseid kirjalikult. Hageja esitatud tõendite, st tunnistajate M. Mändma ja P. Viilupi ütluste kohaselt oli hageja teadlik, et OÜ-l Baliset on võlgnevused erinevate võlausaldajate ees (sh hageja ees) ning nõuete tasumise tähtajad olid saabunud ning võlausaldajad olid esitanud nõudekirjad võlgnevuste likvideerimiseks. M. Mändma ja P. Viilupi ütluste kohaselt oli OÜ Baliset võlgnevuste kogumaht ligikaudu 20 000 000 krooni, millest ligi 12 000 000 krooni oli võlgnevus hagejale ning millise võlgnevuse tasumist hageja ka nõudis. P. Viilupi ütluste kohaselt OÜ-l Baliset vahendeid, mille eest nõuded likvideerida, ei olnud ning P. Viilup teavitas sellest ka osanikke, sh hagejat. Kuivõrd osanikud täiendavaid rahalisi vahendeid ei olnud nõus ettevõttesse investeerima, otsustasid osanikud, sh hageja, kinnistute võõrandamise, et vältida pankrotimenetluse algatamist. Tunnistajate M. Mändma ja P. Viilupi ütluste kohaselt toimusid 2006. a veebruaris ja märtsis läbirääkimised M. Mändma kui ühe OÜ Baliset osaniku ja R. Silla kui hageja esindaja vahel, et leida lahendus olukorrale. Läbirääkimised toimusid M. Mändma ütluste kohaselt erinevates kohtades, sh hageja kontoris. Läbirääkimiste käigus otsustati võõrandada kinnistud parima hinna pakkujale. Ostjaid asusid otsima nii M. Mändma, P. Viilup kui ka R. Silla. 6) Hageja väited kinnistute turuväärtuse osas on ebatäpsed, samuti ei ole hageja esitanud kinnistute kõrgemat turuväärtust kinnitavaid dokumente. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangust nähtub, et kinnistute müügihind nende valmimisel koos kogu tehnikaga on maksimaalselt 23 000 000 krooni. Arvestades üldist majanduskasvu, kuid samas ka piirkonna eripära (kaugus Tallinnast) ning objekti suurust, oli 27 000 000 krooni kinnistute põhjendatud ja õiglane turuhind. Hageja väited vastupidises on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti otsustasid OÜ Baliset osanikud, sh hageja, võõrandada kinnistud kõrgeima pakkumise tegijale ning kuivõrd Varme Invest OÜ esitas kõrgeima pakkumise, siis võõrandati kinnistud Varme Invest OÜ-le hinnaga 27 000 000 krooni. 7) Varme Invest OÜ ei ole seotud OÜ-ga Baliset Maja. Arusaamatuks jääb OÜ Baliset Maja seotus käesoleva vaidlusega ning Varme Invest OÜ-ga. Asjaolu, et M. Mändma ja K.-A. Meri või mistahes kolmandad isikud omavaid ühiseid ärilisi huve mistahes kolmandates äriühingutes, ei ole kuidagi seotud Varme Invest OÜ kui iseseisva äriühingu tegevusega. Asjaolu, et Varme Invest

OÜ juhatuse liige ja osanik E. Pääro ning M. Mändma omavad ühiseid ärihuve OÜ-s Clarkstar ei tähenda, et Varme Invest OÜ oleks seotud OÜ-ga Baliset Maja.

TsÜS §-st 123 lg 1 saab teadmine volituste puudumisest lähtuda ainult O. Järve isikust, mitte sellest, mida teadis Varme Invest OÜ või E. Pääro. Hageja ei ole O. Järve teadmist volituste võimalikust puudumisest ja vara võõrandamiseks kirjaliku nõusoleku puudumisest tõendanud. Ka kohtuistungil vande all üle kuulatud Varme Invest OÜ esindaja E. Pääro kinnitas, et ei olnud teadlik P. Viilupi volituste võimalikust lõppemisest. 5) Ainetud on hageja viited oma õiguste rikkumisest tehingu väidetava odava hinna tõttu. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit vara müügi kohta alla turuväärtuse. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et vara hind ei ole oluline, vaid tehingud tuleb tunnistada tühiseks, kuna need on tehtud juriidilise isiku varaga esindusõigust mitteomavate isikute poolt vastavat osanike otsust omamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema õigusi on rikutud. Vastavalt TsMS §-le 3 lg 1 kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna hageja taotleb vara mitte endale, vaid kolmandale isikule, siis on selge, et käesolevas asjas ei ole kohtusse pöördutud TsMS § 3 lg 1 alusel. Osaniku õigus vaidlustada osaühingu ja kolmanda isiku vahelist tehingut ei ole absoluutne ja ei saa tugineda ainult väidetavale volituste puudumisele ja üldkoosoleku või nõukogu kirjaliku nõusoleku puudumisele vara võõrandamiseks. Vastavalt TsMS §-le 3 lg 2 võib teise isiku seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks kohtusse pöörduda ainult seaduses ettenähtud juhul. Hageja ei ole tõendanud, et seaduses on sätestatud osaniku meelevaldne õigus nõuda osaniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tehingu tühisuse tunnustamist. Osanikuna ei ole hageja tõendanud, et 27.03.2006 OÜ Baliset poolt M. Mändmale väljastatud volikiri rikuks osaniku või OÜ Baliset õigusi. Volituste sisu ei sisalda ühtegi OÜ Baliset või AS Majaekspert kahjuks antud käsundit. Hageja ei ole tõendanud, et volikirja väljastamine ja 13.04.2006 kinnistute võõrandamine kahjustab tema või OÜ Baliset varalisi õigusi. OÜ Baliset on tõendanud, et vara ei võõrandatud alla turuhinna, esitades vara väärtuse kohta ekspertarvamuse. Tunnistaja M. Mändma ja vande all üle kuulatud kostja seadusliku esindaja P. Viilupi ütlustest nähtub, et vara võõrandamiseks oli kokkulepe AS Majaekspert esindaja R. Sillaga. Vara müügist saadut kasutati OÜ Baliset vastu esitatud nõuete rahuldamiseks ja rahuldati ka AS Majaekspert nõuded. Hageja esitatud allkirjastamata kindlustuspakkumised ei ole tõend kahju tekkimise kohta hagejale. Hageja põhistuste puudumine tema õiguse või huvi rikkumise tõendamiseks teeb võimatuks hagi esitamise OÜ Baliset huvides. Hageja ei ole tõendanud, et tema osa väärtus oleks vähenenud või muul moel kahjustatud, arvestades osaühingul lasuvaid kohustusi ja vara realiseerimise hinda. Tunnustades osaniku absoluutset õigust vaidlustada osaühingu ja kolmanda isiku vahelisi tehinguid, rikuks kohus äriühingu esindamise ja juhtimise põhimõtteid ning kahjustaks selgelt kolmandate isikute õiguskindlust suhetes osaühinguga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

juhatuse liikme volitused tähtaja möödumisel. Seega lõppesid P. Viilupi volitused OÜ Baliset juhatuse liikmena 02.09.2005. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.04.2005 määruses nr 3-2-1-39-05 on samuti leitud, et ÄS § 184 lg 2 järgi lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimistest, kui juhatuse ametiaega liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Samas määruses on leitud, et kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. Maakohtu seisukoht, et ka pärast seadusest tuleneva kolme aastase juhatuse liikme ametiaja möödumist jääb juhatuse liige hõljuvalt ametisse, kuni osanikud ei ole vastu võtnud otsust tema ametist tagasikutsumise või ametiaja pikendamise kohta, ei tulene seadusest. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et P. Viilupil olid pärast 02.09.2005 juhatuse liikme volitused teha OÜ Baliset nimel ühepoolseid tehinguid, sealhulgas anda volitust M. Mändmale OÜ Baliset esindamiseks.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.