Kohtulahend

3-2-1-34-00

MÄÄRUS

Tartus 30. märtsil 2000. a Ants Põldsami ja Karin Ellandi hagi Pärnu linna vastu pärandi vastuvõtmise fakti ja vara võõrandamise õigusvastasuse fakti tuvastamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas kirjalikus menetluses 20. märtsil 2000. a läbi Ants Põldsami erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2/755/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Ants Põldsam ja Kari Elland palusid 1998. a esitatud hagis: 1) tuvastada Pärnus Tallinna mnt 41 asuva hoone õigusvastase võõrandamise fakt ja 2) tuvastada Pärnus Tallinna mnt 41 asuva kinnistu ja sellel oleva hoone kui pärandvara vastuvõtmine Hans ja Karl Põldsami poolt. Pärnu Linnakohtu 20. aprilli 1999. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tuvastas, et 10. septembril 1930. a suri Pärnus Tallinna mnt 41 asuva kinnistu ja sellel asuva elumaja omanik Villem Põldsam, kes testamenti ei teinud. Kuni oma surmani 19. juunil 1936. a valdas ja kasutas kinnisvara Villem Põldsami abikaasa Johanna Põldsam. Tema surmajärgselt läks kinnisvara Villem ja Johanna Põldsami poegade Hans ja Karl Põldsami valdusse. Hans Põldsam arreteeriti õigusvastaste repressioonide käigus 8. oktoobril 1940. a ja ta suri 1942. a vangilaagris. Peale Hans Põldsami vahistamist jäi hoone Karl Põldsami valdusse ja kasutusse. Karl Põldsam vahistati 14. juulil 1941. a ja saadeti Siberisse, kus ta suri 4. oktoobril 1957. a. Balti eraseaduse §-d 1881, 2630 ja 2631 sätestavad pärijate ringi ning kehtestavad, et kui keegi pärijatest pärimise ajal omab eset oma faktilises valduses ja kui ta üheaastase tähtaja lõppemiseni ei anna selle pärandi suhtes positiivset vastukaja, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Seega olid Hans ja Karl Põldsamid oma vanemate pärandvara Pärnus Tallinna mnt 41 asuva hoone osas vastu võtnud ja see oli nende valduses kuni vara õigusvastase võõrandamiseni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. oktoobri 1999. a määrusega linnakohtu otsuse protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu ning lõpetas asjas menetluse. Määruse põhjenduste kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ORAS § 17 lg 6 järgi isikutele, kelle vara võõrandati repressioonide tõttu või kes olid sunnitud vara ära andma või maha jätma reaalse repressiooniohu tõttu, ametiisiku omavoli või ebaseadusliku otsuse alusel, pärast rehabiliteerimistunnistuse või võõrandamise õigusvastasust tõendava kohtuotsuse esitamist. Alates 1. septembrist 1998. a kehtiva TsMS § 247 lg 2 kohaselt kuuluvad hagita menetluses läbi vaatamisele ka ORAS § 17 lg 6 alusel esitatud avaldused vara võõrandamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Seetõttu kuulub TsMS § 217 p 1 alusel hagimenetlus lõpetamisele ja selles osas kohtuotsus tühistamisele. Kuna pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamist ei näe ette tsiviilkohtumenetluse seadustik ja see ei tulene ka omandireformi aluste seadusest, siis ei kuulu ka see nõue kohtu pädevusse ja ka selles osas