Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.09.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-7117
Tsiviilasi
Laslo Gabori, Aleksander Goldujevi jt hagiavaldus Aivar Mäesoo vastu kostja tagasikutsumiseks OÜ Lao 1 juhatuse liikme kohalt ja osaühingu juhatusse uue liikme määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Mäesoo apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Aivar Mäesoo (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx x xxxxx), lepinguline esindaja adv Priit Tartu Vastustajad Laslo Gabor (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xx xxxxx), Aleksandr Goldujev (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x-x Xxxxx), Tiit Hindrichson (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xx-xx Xxxxx), Aleksander Ingovatov (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xx-xx Xxxxx), Anatoli Kirpikin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x xx-xx Xxxxx), Vladimir Klevtsov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xx-xx Xxxxx), Vjatseslav Kornejev (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x xx-xx Xxxxx), Sergei Latõšev (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xx-x Xxxxx ), Niina Nitšoga (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xx-xx Xxxxx), Ivan Novikov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x xx-xx Xxxxx), Malle Rahusaar (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xx-xx Xxxxx), Mati Raudsepp (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xx-xx Xxxxx), Victoria Razjigaeva (isikukood xxxxxxxxxxx,
elukoht xxx x x-xx Xxxxx), Evald Roolaid (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xx-xx Xxxxx), Aleksander Solovjev (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xx-xx Xxxxx), Natalia Strokin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x xx-xx Xxxxx), kõigi lepinguline esindaja adv Ljudmila Tamar Menetluse liik
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.04.2009 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud täiendavaid põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.02.2008 esitasid Laslo Gabor, Aleksandr Goldujev, Tiit Hindrichson, Aleksander Ingovatov, Anatoli Kirpikin, Vladimir Klevtsov, Vjatšeslav Kornejev, Sergei Latõšev, Niina Nitšoga, Ivan Novikov, Malle Rahusaar, Mati Raudsepp, Victoria Razjigaeva, Evald Roolaid, Aleksander Solovjev ja Natalia Strokin (edaspidi hagejad, vastustajad) avalduse Pärnu Maakohtusse Aivar Mäesoo (edaspidi kostja, apellant) OÜ Lao 1 juhatuse liikmest tagasikutsumiseks ning uue juhatuse liikme määramiseks.
2.Avalduse põhjenduste kohaselt tuleb A.Mäesoo kutsuda OÜ Lao 1 juhatuse liikmest tagasi äriseadustiku (ÄS) § 184 lg-de 5 ja 6 ning § 187 lg 1 alusel põhjusel, et ta tegi äriühingu juhina juhtimisel järgmisi vigu, millega rikkus avaldajate huve äriühingus: ei organiseerinud küllaldase kiirusega maa erastamist, millest tingituna äriühingu omanduses oleva vara hind kannatas; müüs äriühingu vara iseendale alla vara keskmise hinna antud paikkonnas; võõrandas ebaseaduslikult äriühingu osa; omastas äriühingu rahalisi vahendeid; ei ole maksnud tema kasutuses oleva äriühingu vara kasutamise eest äriühingule.
Kostja vastuväited
3.Kostja avaldust ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt tuleb avaldus lahendada hagita menetluses, kuid kohus on asja võtnud menetlusse hagimenetluses. Avalduses loetletud rikkumisi äriühingu juhtimisel ei ole ta toime pannud ja ükski neist ei ole käsitletav mõjuva põhjusena ÄS § 184 lg 5 mõttes. Maa erastamisega tegeles juhatuse liige N.Strokin. Kuni ehitise müügi vormistamiseni ei huvitanud maa erastamine teisi osanikke. Hoone müük vallasasjana ja juhatuse liikmele tasu maksmine toimus üldkoosoleku otsuste alusel. Asjaolu, et juhatuse liikmele on tehtud sularahas väljamakseid, ei tähenda, et juhatuse liige oleks need omandanud. Renti oli võimalik tasuda ka sularahas kassasse. A.Mäesoo omab 261 häält teiste 72 vastu ja otsused üldkoosolekul võetakse vastu häälteenamusega. ÄS § 184 lg-des 5 ja 6 on sätestatud iseseisvad juhatuse liikme suhtes kohaldatavad abinõud. Esimese astme kohtu otsus
4.08.04.2009 otsusega rahuldas maakohus avalduse, otsustades kutsuda tagasi OÜ Lao 1 juhatuse liikmest Aivar Mäesoo ning määrata juhatuse liikmeks Ivan Novikovi. Kohtukulud jättis maakohus kostja kanda.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt on seadusandja jätnud ÄS § 184 lg-de 5 ja 6 ning § 187 lg 1 alusel teostatava toimingu kohtu kaaluda. Kui kohus leiab, et on olemas antud sätte kohaldamiseks alus, võib kohus ka vastavalt toimida või vastupidi. Lisaks tuleb arvestada veel hea usu põhimõtte, asjaosaliste loomuliku ootuse ja heade äritavadega.
6.Kui äriühingu juhatuse liige viivitas äriühingu valduses oleva maa erastamise korraldamisega, eriti veel tulenevalt asjaolust, et ta võõrandas äriühingu vara sisuliselt iseendale, siis järeldub sellest, et äriühingu juht käitus enese huvides, mitte kogu äriühingu omanike huvides ja kuulub seetõttu äriühingu juhatuse liikmest tagasikutsumisele.
7.Eeltoodu on tõendatud sellega, et Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 17.05.1999 nr 1170 otsustati maa müüa äriühingule ja 14.12.1999 oli tasutud äriühingu arvelt ostuhind, viivitati maa erastamisega, kuni äriühingu juht müüs 430 000 krooni eest äriühingu vara 09.02.2006 teisele äriühingule, mille ainuomanikuks ja juhiks ta ise oli. Sama vara müüdi peale maa erastamist 1 050 000 krooni eest edasi. Lisaks on kinnistule, kus vara asus, seatud hüpoteek 2 210 000 krooni ulatuses, mis üldteada oleva asjaoluna moodustab 75% vara hinnast. Seega kogumis tõendeid hinnates võis vara väärtus peale maa erastamist olla 2 500 000 krooni. Kostja vastuväide, et vara hind on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud, on ümber lükatud. Nimetatud järeldusele jõudis ka kinnisvaraekspert. Millegagi ei ole seletatav, et äriühingu kasutuses oleva maa erastamine võttis aega ligi seitse aastat ja ei saadudki erastatud ja kui olukord muutus, erastati maa üheksa kuu jooksul. See asjaolu annab tuge kohtu veendumusele, et puudutatud isik on andnud mõjuva põhjuse tema tagasikutsumiseks juhatuse liikmest. Selline puudutatud isiku käitumine äriühingu juhatuse liikmena ei vasta ka hea usu põhimõtetele, asjaosaliste loomulikele ootustele ega headele äritavadele.
8.Muud avaldajate toodud asjaolud juhatuse liikme ebakohase tegevuse kohta jätab kohus kõrvale, kuna toodud faktid ei ole tõendatud, lisaks võib antud tegevuse lugeda tavalise äritegevuse hulka.
Apellatsioonkaebus
9.Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kõik avaldajate nõuded rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda.
10.28.02.2008 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmise kohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362-363 ja § 372 alusel otsustas kohus, et võtab avalduse menetlusse hagiavaldusena ja teatas kostjale hagi menetlusse võtmisest ning kohustas teda esitama kirjaliku vastuse 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Menetlusosalistena on seejuures määruses märgitud avaldajad ja puudutatud isik. Seega oli kohus sellise vastuoluliste andmetega määrusega jätnud üheselt määratlemata, kas toimub hagimenetlus või hagita menetlus.
11.Maakohus tegi asjas otsuse, milles rahuldas avaldajate nõuded kutsuda tagasi OÜ Lao 1 juhatuse liikmest Aivar Mäesoo ja määrata juhatuse liikmeks Ivan Novikovi. Sellist taotlust (nõuet) avaldajad esitanud ei ole. Nagu nähtub avalduses toodud nõuetest, ei sisalda need äriühingu nime ja registrikoodi, mille juhatuse liikmest taotletakse A.Mäesoo tagasikutsumist ja mille juhatuse liikmeks soovitakse I.Novikovi määramist. Seega on kohus põhjendamatult ja vastava aluseta muutnud avaldajate nõuet ja teinud otsustuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud.
12.Avaldajate taotluste aluseks olid mitmed asjaolud ja põhjendused, mis nende arvates on käsitletavad ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud mõjuva põhjusena juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja ÄS § 184 lg 6 kohaselt uue liikme määramiseks. Kohus leidis, et ainult üks avaldajate poolt esitatud asjaolu - maa erastamise korraldamisega viivitamine - on tõendatud ja seda saab käsitleda mõjuva põhjusena juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks.
13.Apellant ei nõustu kohtu paljasõnaliste järeldustega, et ta põhjendamatult viivitas osaühingu valduses oleva maa erastamisega, võõrandas selle sisuliselt iseendale ning käitus enese huvides, mitte kogu äriühingu omanike huvides. Kohtu poolt seosetult loetletud tõendid sellist järeldust ei kinnita. Kohtuotsus ei sisalda ei avaldajate väiteid ega ka puudutatud isiku vastuväiteid. Kohus on otsuses vaid märkinud, et pooled tõendavad oma väiteid vastavate tõenditega. Missuguseid tõendeid kohus silmas peab, otsusest ei nähtu. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 7 sätestatut. Otsuse põhjendavas osas ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega ja esitatud tõenditega. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.
14.Kohus on otsuses märkinud, et ÄS § 184 lg-de 5 ja 6 ning § 187 alusel teostatava kohtutoimingu on seaduseandja jätnud kohtu kaaluda. Samas ei nähtu kohtuotsusest, milliseid asjaolusid kohus kaalus.
15.A.Mäesood ei saa kuidagi vastutavaks lugeda Xxxx-xxx x xx asuva maa erastamise protsessi lõpuni viimata jätmises. Alates 10.03.1998 kuni 05.04.2002 oli OÜ Lao 1 juhatus neljaliikmeline ja peale A.Mäesoo kuulusid juhatusse ka Georgi Razumov, Natalia Strokin ja Aarne Bucsh. N.Strokinile oli tehtud ülesandeks maa erastamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja vajalike toimingute tegemine. Selleks oli talle antud ka vastavad volitused. Et ta ka tegeles sellega, seda kinnitavad asjas esitatud tõendid - N.Strokini esitatud avaldus maa erastamiseks ja talle antud volikiri. Kuni ehitise müügi otsustamiseni ei huvitanud maa erastamine aga kedagi osanikest.
16.OÜ-le Lao 1 kuulunud hoone müüs juhatus vallasasjana üldkoosoleku 01.12.2005 otsuse alusel. Otsusega ei seatud juhatusele ehitise müügiks mingeid piiranguid. Otsus on seaduslik ja seda ei vaidlustatud. Juba ainuüksi see faktiline asjaolu lükkab ümber kohtu väite, et puudutatud isik müüs äriühingu juhina 430 000 krooni eest äriühingu vara. Kohus ei ole otsuses märkinud isegi selle äriühingu nime.
17.Ei olnud mingit keeldu müüa ehitis OÜ-le Amar Pak. Kohus on eksinud ka ehitise müügihinna kajastamisega - kohtuotsuse kohaselt müüdi ehitis OÜ-le Amar Pak 430
000 krooni eest, tegelikult oli müügihind müügilepingu kohaselt 480 000 krooni. OÜ Amar Pak tõepoolest müüs ehitise peale maa erastamist edasi, aga mitte hinnaga 1 050 000, nagu on märkinud otsuses kohus, vaid hinnaga 650 000 krooni. Sellest tehingust OÜ Amar Pak mingit kasu ei saanud, sest omandanud ehitise 480 000 krooni eest, maksis OÜ Amar Pak maa eest 164 400 krooni ja müüs tekkinud kinnistu 650 000 krooni eest.
18.Kuivõrd A.Mäesoo omab OÜ-s Lao 1 enamusosalust, siis oleks kindlasti olnud eelkõige tema huvides müüa see ehitis võimalikult kõrge hinnaga, sest näiteks osaühingu lõpetamisel oleks ju tema osa järelejääva vara jagamisel kõige suurem. Rahaliselt on A.Mäesoo osa suurus 261 000 krooni (72,5%) ja iga teise osaniku osa suurus 3000 krooni (0,833%).
19.Asjaolu, et kinnistu müüdi edasi kõrgema hinnaga, ei ole kuidagi seotud ei OÜ-ga Lao 1 ega ka OÜ-ga Amar Pak. Ilmselt oli see vajalik laenu saamiseks. Väide, et kinnistu hinda tõendab ka kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma, on eksitav. Panga kasuks on seatud ühishüpoteek kahele samale omanikule kuuluvale kinnistule kogusummas 2 210 000 krooni. Esitatud kinnistu hinna eksperdiarvamus on vaid ühe isiku arvamus. Ei ole tõendatud, et selle hinnaga oleks saanud selle kinnistu ära müüa. Otsuses on kohus paljasõnaliselt väitnud, et selline puudutatud isiku käitumine äriühingu juhatuse liikmena ei vasta ka hea usu põhimõtetele, asjaosaliste loomulikele ootustele ega headele äritavadele.
20.Teise nõudena oli esitatud nõue määrata juhatuse liikmeks I.Novikov. Kohus rahuldas ka selle nõude, seejuures puudub kohtuotsuses selle nõude rahuldamise kohta igasugune sisuline põhjendus ning kohus ei ole ka põhjendanud, miks jätab ta arvestamata puudutatud isiku vastuväited.
21.Puudutatud isik leiab jätkuvalt, et sellel nõudel puudub antud juhul üldse õiguslik alus. ÄS § 184 lg 6 kohaselt mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad, kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Eelnevast nähtub, et kohus võib määrata uue juhatuse liikme väljalangenud juhatuse liikme asemele ja et selle juhatuse liikme volitused on ajutise iseloomuga. Antud juhul ei ole juhatuse liige välja langenud, seega seda õiguslikku alust kasutada ei saa. ÄS § 184 lg 5 ja lg 6 on täiesti iseseisvad juhatuse liikme suhtes kohaldatavad abinõud ja lg-s 5 ettenähtud juhul on tegemist tagasikutsumisega (siis on juhatuse liige tagasikutsutud, mitte väljalangenud).
22.Kohus on kohtukulud jätnud puudutatud isiku kanda. Seejuures puudub kohtuotsuses sellise otsustuse õiguslik põhjendus, mistõttu on apellandil raskendatud sisulise vastuväite esitamine. Siiski tuleb kõik menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 7 jätta avaldajate kanda. Vastustajate seisukoht
23.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid, küll aga peab vajalikuks teatud osas täiendada.
25.Kolleegium nõustub apellandi väidetega selle kohta, et nii vaidlustatud lahendis ja sellele eelnenud menetluses on maakohus üheaegselt lähtunud nii hagi- kui hagita
menetluse sätetest. Tulenevalt TsMS §-st 602 pidi kohus asja lahendama hagita menetluse sätete alusel. Samas ei ole kaebuses esile toodud, kas seejuures rikkus maakohus apellandi menetlusõigusi ja kui, siis missuguseid. Õige on, et maakohus peab reeglina juba avalduse menetlusse võtmisel otsustama, kas see vaadatakse läbi hagi- või hagita menetluse reegleid järgides. Samas on Riigikohus asunud korduvalt (näiteks lahendites nr 3-2-1-31-07 03.04.2007, nr 3-2-1-34-00 30.03.2000, nr 3-2-1131-03 16.04.2003) seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et maakohus lahendas hagiasja hagita menetluses ja vastupidi, ei saa olla kohtulahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist. Sellist rikkumist kolleegium menetletavas tsiviilasjas ei tuvastanud. Kuna maakohus lahendas asja otsusega, siis lähtub kolleegium selguse huvides oma lahendis TsMS § 198 lg 1 p-st 1 ja §-st 363 ning nimetab menetlusosalisi hagejateks ja nende esitatud avaldust hagiavalduseks ning vastaspoolt kostjaks.
26.Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Vastavalt sama sätte lg-le 2 võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 1 valitakse osaühingu juhatuse liikmed osanike poolt ning juhul, kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Puudub vaidlus, et OÜ-l Lao 1 nõukogu ei ole. ÄS § 184 lg 5 kohaselt, kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Puudub ka vaidlus, et hagejad omavad vastava nõude esitamiseks vajalikku osalust OÜ-s Lao 1. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejate poolt hagiavalduses välja toodud asjaolud sisustavad mõjuva põhjuse ÄS § 184 lg 5 mõttes ning kas need asjaolud on tõendatud.
27.Osaühingus kui kapitaliühingus on otsustajaks osalusel põhinev enamus. Vähemuse õiguste kaitse kontseptsioon tuleneb asjaolust, et teatud juhtudel on vaja tasakaalustada olukorda, kus enamusosanik soovib panna oma tahte maksma vähemusosanike arvel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejate poolt esile toodud asjaoludest leidsid tõendamist osaühingule kuulunud hoone aluse maatüki erastamisega viivitamine juhatuse poolt olukorras, kus kostja on olnud pikaajaliselt äriühingu juhatuse liige ja sama hoone vallasasjana võõrandamine tema endaga seotud äriühingule ning et need asjaolud annavad hagejatele kui äriühingu vähemusosanikele õiguse enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ja kostja tagasikutsumist nõuda. OÜ-s Lao 1 on kujunenud olukord, kus kostja, omades 261 häält hagejate 72 vastu, otsustab sisuliselt üksinda kogu äriühingu tegevuse üle. Samas peavad ka vähemusosanikele olema tagatud neile seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
28.Asjas puudub vaidlus, et juba aastal 1999 oli äriühingu nimel esitatud kohalikule omavalitsusele avaldus äriühingu omandis olnud hoone aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki ostueesõigusega erastamiseks (t lk 70), et 17.05.1999 kohalik omavalitsus vastava korralduse tegi (t lk 24) ning et detsembris 1999 oli tasutud ka müügihind (t lk 23, pöördel). Tsiviilasja materjalidest ei selgu ühtki objektiivset põhjust, miks jäi siiski maa ostu-müügileping sõlmimata ning miks pidi hoone võõrandatama aastal 2006 vallasasjana, mitte aga kinnisasjana. Kogu erastamise võimaliku perioodi oli juhatuse üheks liikmeks kostja, teised liikmed vahetusid. Registriosakonna registriandmetest (t lk 27) nähtub, et kostja on olnud juhatuse liige perioodil 10.03.1998 kuni 22.08.2007 ja 19.09.2007 kuni senini. Et juhatuse tööd juhtis ajal, kui sinna kuulusid ka teised liikmed, sisuliselt siiski kostja, nähtub tema poolt Natalia Strokinile 22.04.1999 antud volikirjast (t lk 75) --- kuigi registrist ega äriühingu põhikirjast ei nähtu juhatuse liikmete volituste piiramist, on siiski peetud vajalikuks, et üks juhatuse liige annab teisele teatud mahus esinduseks eraldi volikirja.
29.Asjas puudub vaidlus, et müügilepinguga 09.02.2006 (t lk 84-89) võõrandas kostja OÜ Lao 1 juhatuse liikmena äriühingule kuulunud vallasasja (36 boksiga garaaži asukohaga Xxxx-xxx x xx xxxxx) OÜ-le Amar Pak, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks ta samal ajal oli. Seega vastavalt ÄS § 168 lg 1 p-dele 4 ja 10 pidi sellise tehingu sõlmimiseks olema osanike nõusolek, sealhulgas pidid nad olema nõustunud tehingu tingimustega. Vastavalt ÄS § 177 lg-le 1 ei võinud sellise nõusoleku otsustamisel (tehingu tegemine osaniku ja osaühingu vahel) ning selleks tehinguks osaühingu esindaja määramisel kostja ise osanikuna hääletada. Hagejate vastavasisulist otsust kohtule ei esitatud. Kohtule esitati osaühingu 01.12.2005 erakorralise üldkoosoleku protokoll (t lk 41), kuid sellest ei nähtu, et arutusel oleks olnud hoone müük isikule, keda kostja samuti esindab ja et konkreetseks tehinguks oleks antud nõusolek ning määratud esindaja. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-68-06 14.09.2006 asunud seisukohale, et ÄS § 168 lg 1 p 4 ja 10 tuleb mõista selliselt, et osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse küll kolmanda isikuga, keda aga esindab sama juhatuse liige. Vastavalt TsÜS § 131 lg 1 teisele lausele, kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
30.Osaühingu juhatuse liikme esindusõiguse aluseks on käsundisuhe, mida reguleerivad nii võlaõigusseaduse (VÕS), TsÜS-i kui ÄS-i sätted. Vastavalt VÕS § 620 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikme üldine lojaalsuskohustus on sätestatud ka TsÜS §-s 35, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab hoolsuskohustuse sisu --- käsund tuleb täita käsundiandja jaoks parima kasuga. Kostja, jättes kohtu jaoks teadmata põhjusel lõpuni tegemata äriühingu nimel maatüki erastamise toimingud, võõrandas teiste osanike teadmata äriühingu sisuliselt ainsa vara vallasasjana endaga seotud juriidilisele isikule, ilmselt ei täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust OÜ Lao 1 ees ning rikkus sellega tema ja äriühingu vahelist käsunduslepingut. Sellise rikkumise näol on tegemist mõjuva põhjusega ÄS § 184 lg 5 mõttes.
31.Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega ÄS § 184 lg 6 kohta. Seadusandja on pidanud tõepoolest vajalikuks kasutada selle sätte sõnastuses terminit „mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liige“, mis iseenesest aga ei välista, et seda sätet saab kohus kasutada samas menetluses sama sätte lg-ga 5. Kui kohus kutsub lg 5 alusel tagasi osaühingu juhatuse ainsa liikme (üheliikmelise juhatuse puhul), ei saa tekkida olukorda, kus äriühing jääb kuni osanike poolt uue liikme määramiseni juhita. Kolleegium on seisukohal, et väljend „väljalangenud juhatuse liige“ sisaldab ÄS § 184 mõttes endas nii kohtu poolt tagasikutsutud juhatuse liiget kui muul põhjusel (surm, volituste tähtaja lõppemine vmt) väljalangenud juhatuse liiget.
32.Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus tegi otsuse nõuete osas, mida ei olnud esitatud. Nii menetluse aluseks olevast avaldusest (t lk 4-9) kui muudest menetlusdokumentidest ja nende lisadest, sealhulgas ka kostja enda vastustest, nähtub üheselt, et vaidlus käsitleb OÜ-ga Lao 1 seonduvat. Avalduse sissejuhatavas osas on selgelt kirjas, et esitatud on avaldus „Aivar Mäesoo OÜ Lao 1 juhatuse liikmest tagasikutsumiseks ning juhatuse uue liikme määramiseks“.
33.Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus juhatuse liikmeks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma
ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Sama sätte lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Hagejad esitasid taotluse määrata uueks äriühingu juhatuse liikmeks ühe endi seast, st ühe vähemusosanikest, hr Ivan Novikovi. Sama isik täitis vähemusosanike poolt valituna juhatuse liikme kohustusi ka perioodil 22.08.2007 kuni 19.09.2007. Asjaolusid, millised teeksid võimatuks konkreetse isiku uuesti määramise kohtu poolt, kohtule teada ei ole.
34.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vaidlustatud otsus tehti kostja kahjuks. Seega on õige, et ka menetluskulud jättis maakohus sama isiku kanda. Aluse jätta hagita menetluses menetluskulud puudutatud isiku kanda annab TsMS § 172 lg 1, mille kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesolevas asjas on ilmne, et apellant oma pikaajalise teisi osanikke mittearvestava käitumisega ei jätnud vastustajatele nende õiguste kaitseks muud valikut, kui kohtusse pöördumine. Seega on õiglane, et menetluskulud kannab samuti apellant ning ka menetluskulude kandmise osas ei riku apellandi menetlusõigusi asjaolu, et maakohus lahendas asja hagimenetluses.
35.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonmenetlusest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.