lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-11-99

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.02.1999

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-11-99
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.02.1999
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1213
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-11-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. veebruaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, hageja esindaja vandeadvokaat V. Viiloli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. jaanuaril 1999. a H & N Finantseerimisgrupi AS kassatsioon-kaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 1998. a otsuse H & N Finantseerimisgrupi AS hagis Eesti Ühispank ja Gart-Treid OÜ vastu eesõigusnõude tunnustamiseks AS Agnet pankrotimenetluses.

12.oktoobril 1994. a sõlmitud lepingu alusel sai AS Agnet AS-lt Nowe Pank laenu 1 900 000 krooni aastase intressiga 30%. Laen tuli tagastada 12. jaanuaril 1995. a. Laenu tagamiseks sõlmisid pooled
12.oktoobril 1994. a pandilepingu, millega AS Agnet pantis Tallinnas Männiku tee 106/2 asuva hoone. Pandileping registreeriti 21. veebruaril 1995. a Tallinna Hooneregistris.
29.mail 1995. a loovutas AS Nowe Pank 12. oktoobri 1994. a laenulepingust tuleneva nõude H&N Finantseerimisgrupi AS-le. AS Agnet võlausaldajate 29. augusti 1996. a üldkoosolekul loeti nimetatud laenulepingust tulenev nõue tunnustatuks, kuid Põhja-Eesti Panga (Ühispank) ja AS Naleks (Gart-Treid OÜ) vastuväidete tõttu ei tunnustatud seda nõuet eesõigusnõudena. Hageja taotles 12. oktoobri 1994. a laenulepingust tuleneva nõude 6 585 400 krooni tunnustamist eesõigusnõudena. Hageja leidis, et AS-l Nowe Pank tekkis pandiõigus hoonele AÕS § 282 lg 1 alusel. Pandilepingu sõlmimisel läks hoone valdus üle ASle Nowe Pank. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole panti tekkinud, kuna ei ole tõendatud Tallinnas Männiku tee 106/2 asuva hoone valduse üleminek AS-le Nowe Pank. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Linnakohtu põhjenduste kohaselt ei tekkinud
12.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
oktoobri 1994. a pandilepingu alusel hoonele panti. Alates asjaõigusseaduse jõustumisest
1.detsembril 1993. a kuni asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumiseni 29. detsembril 1994. a, reguleerisid pandiõigust asjaõigusseaduse sätted. AÕS RakS § 13 lg 1 kohaselt ei olnud kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel kasutataval maal asuv ehitis maa oluline osa ja seda loeti vallasasjaks. Pant asjaõigusena sai nimetatud ajavahemikul tekkida käsipandina ning ettevõtte vallasvara puhul ka kommertspandina. Vastavalt AÕS §-le 282 lg 1 tekib käsipant valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Linnakohus leidis, et ei ole tõendatud hoone valduse üleminek AS-le Nowe Pank, ei enne ega pärast pandilepingu sõlmimist. Asjaolu, et pandileping oli registreeritud Tallinna Hooneregistris, ei oma asjas tähtsust, kuna pant pidi tekkima enne pandilepingu registreerimist. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata, nõustudes linnakohtu põhjendustega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud hoone valduse üleminek AS-le Nowe Pank, mida

on kohus küllaldaselt põhjendanud. Hoone üleandmist AS-le Nowe Pank ei toimunud. Hageja väide võtmete üleandmisest pandipidajale on paljasõnaline ning vastuolus tunnistaja R. Pu"karjova ütlustega. Kaebuse väide selles, et hooneregister aktsepteeris pandi olemasolu, ei tõenda pandi tekkimist. Enne 29. detsembrit 1994. a sõlmitud pandilepingute registreerimine hooneregistris iseenesest pandiõigust ei loo. Pant pidi olema tekkinud enne pandilepingu registreerimist. Kassatsioonkaebuse esitas H&N Finantseerimisgrupi AS, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning teha asjas uue otsuse, millega tunnustada laenulepingust tulenevat ja pandiga tagatud nõuet 6 585 400 krooni H&N Finantseerimisgrupi AS-i eesõigusnõudena pandi realiseerimisest saadud summa ulatuses. Kaebuse kohaselt on apellatsioonikohus hageja põhjendusi meelevaldselt käsitledes leidnud, et hageja põhjendas pandi tekkimist pandilepingu registreerimisega hooneregistris 21. veebruaril 1995. a. Hageja põhjenduste kohaselt tekkis pant valduse üleminekuga pandilepingu sõlmimisel 12. oktoobril 1994. a. Hageja on väitnud, et hoone valdus oli talle üle läinud ning see oli tema tegeliku võimu all, kuivõrd hoone võtmed olid üle antud pandipidajale AS-le Nowe Pank. Pandipidaja esindajatel oli õigus hoonesse igal ajal siseneda, mida nad ka tegid, mis on oluline kriteerium pandiõiguse tekkimiseks. Tunnistaja R. Pu"karjova ütluste kohaselt oli hoone pandidud Nowe Pangale. Juhatuses arutati küsimus läbi, et võtmed peavad olema jäetud AS-le Nowe Pank. Ilma pandita poleks antud krediiti. Hageja leidis, et pandilepingu registreerimisega hooneregister kontrollis ja tuvastas pandiõiguse tekkimise pandilepingu sõlmimisel. Hooneregistri kanne, kui õigustoiming on kehtiv, seda pole seadusevastaseks tunnistatud. Seega kohaldas apellatsioonikohus vääralt materiaalõiguse normi, leides et AÕS § 282 alusel AS-l Nowe Pank pandiõigust ei tekkinud. Tegemist oli pantija ja pandipidaja kaasvaldusega hoonele, mida pandipidaja võimaldas pantijale. Apellatsioonikohus ei ole analüüsinud ja hinnanud hageja põhjendusi pantija ja pandipidaja hoone kaasvaldusest, mida pandipidaja võimaldas pantijale. Arvestades pandieseme spetsiifilisust ei ole kaasvalduse põhimõte vastuolus käsipandi sätetega. Vastustaja OÜ Gart-Treid palus ringkonnakohtu otsuse jätta muutmata ja hageja kaebuse rahuldamata. Kohtud on õigesti tuvastanud, et hoone valdust AS-le Nowe Pank üle ei antud. AS Agnet jätkas seal tegevust kuni pankrotini täiesti iseseisvalt ning pärast pankrotti veel mõne aja pankrotihalduri juhtimisel. Vastustaja Eesti Ühispank leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuse põhjenduste juurde ja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtud on asunud põhjendatult seisukohale, et 12. oktoobri 1994. a pandilepingu alusel hoonele panti ei tekkinud, kuna hageja ei ole tõendanud pandi tekkimiseks seadusest tulenevate tingimuste olemasolu. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et tulenevalt AÕS §-st 5 ei saa asjaõigusena tekkida

pandiõigust, mida ei ole sätestatud seaduses. Alates asjaõigusseaduse jõustumisest 1. detsembril 1993. a kuni asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumiseni

29.detsembril 1994. a, oli pandiõiguse kui asjaõiguse sisu, tekkimine ja lõppemine reguleeritud ainult asjaõigusseaduse sätetega. Samal ajal kehtinud AÕS RakS § 13 lg 1 kohaselt ei olnud kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel kasutataval maal asuv ehitis maa oluline osa ja seda loeti vallasasjaks. Seega sai eelnimetatud ajavahemikus pant ehitisele kui vallasasjale tekkida vaid kooskõlas asjaõigusseaduse vallaspanti reguleerivate sätetega. Pant asjaõigusena sai sel ajal ehitisele tekkida AÕS § 282 alusel käsipandina ning ettevõtte vallasvara puhul ka kommertspandina AÕS § 309 kohaselt. Vastavalt AÕS §-le 282 lg 1 tekib käsipant asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut hageja põhjendustele pantija ja pandipidaja kaasvaldusest hoonele. Selles küsimuses seisukoha esitamata jätmist ei saa aga pidada protsessinormi oluliseks rikkumiseks, mis tõi või võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et 1. detsembrist 1993. a kuni 29. detsembrini 1994. a võis pant ehitisele tekkida pandi esemele ainuvalduse või kaasvalduse saamisega. Kaasvalduse saamist ehitisele tõendavad asjaolud, mille põhjal saab järeldada, et pandipidajale oli tagatud võimalus vallata seda koos pantijaga. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt hoonele panti ei tekkinud, kuna kohus ei ole tuvastanud valduse saamist. Linnakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt oli hoone valvur AS-i Agnet töötaja, kes ööbis hoones ning avas hommikul uksed teistele töötajatele. Tunnistaja R. Pu"karjova võtmete üleandmist ei kinnitanud. Seega ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis kinnitaksid AS-l Nowe Pank pandiõiguse tekkimist ainuvalduse või kaasvalduse kaudu. Ekslik on kaebuse väide, et Tallinna Hooneregister pandilepingu registreerimisel 21. veebruaril 1995. a kontrollis ja tuvastas pandi tekkimise pandilepingu alusel. Hageja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millega hooneregistrile selline ülesanne oleks pandud. AÕS RakS § 132 lg 3 kohaselt võis enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist sõlmitud ehitise pandilepingud ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris registreerida tehingu sõlminud poole esildisel. Nimetatud paragrahvi sama lõike viimasest lausest - registreerimata pant lõpeb pandi eseme omandi üleminekul, kui omandaja pandist ei teadnud ega pidanudki teadma - tulenevalt oli pandilepingu registreerimise eesmärgiks ehitise pantimise teatavaks tegemine kolmandatele isikutele, mitte aga selle tuvastamine, kas lepingu sõlmimisel tekkis pandiõigus või mitte. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 1998. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.