Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.06.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõue
1.Swedbank AS (edaspidi hageja) esitas 23.05.2011 Harju Maakohtule hagi CCosaühingu (pankrotis) edaspidi kostja) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes (tl 3-5).
2.Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 15.07.2009 otsusega kuulutati välja kostja pankrot. Hageja on kostja võlausaldajana esitanud nõude võlgniku pankrotimenetluses – laenulepingust nr XXX tulenev nõue on pankrotimenetluses kaitstud suuruses 288 135,70 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 230 315,80 eurot, intressist summas 3235,64 eurot ja viivistest 54 583,26 eurot. 14.01.2011 esitas hageja nõudeavalduse täienduse, mille palus seoses tsiviilasjaga nr 2-09-18341 (sh viidates peatselt sõlmitavale kompromisslepingule) lugeda esitatud nõue tunnustatuks esimese järgu nõudena. Harju Maakohtu 08.03.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-0918341 kinnitatigi kompromiss, mille punkti 1.4 kohaselt loetakse vaidlus-aluste kinnistute müügist laekuvad vahendid hageja kasuks pandiga koormatud varaks koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Kompromiss on seisuga 25.03.2011 täielikult jõustunud.
3.12.05.2011 toimunud kostja võlausaldajate üldkoosolekul esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) vastuväite hageja nõude rahuldamisjärgule, viidates, et kompromissiga ei ole hagejale pandiõigust tekkinud. Hageja esitas kostja üldkoosolekul koheselt MTA vastuväitele oma seisukoha, milles viitas nii kompromissi punktile 1.4 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1, mille kohaselt tuleb antud juhul pandiga tagatud nõue lugeda esimese järgu nõudeks ning lugeda see kaitsmiseta tunnustatuks. Kostja ei arvestanud hageja seisukohaga ning luges hageja nõude, mille kohus oli lugenud pandiga tagatuks, vastavalt MTA vastuväitele teise järgu nõudena tunnustatuks. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud. PankrS § 103 lg 5 kohaselt ei oleks tohtinud kostja MTA vastuväidet arvestada. Hageja on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku poolt hageja pandiõiguse tunnustamise nõude kaitsmiseta tunnustatuks nõudeks lugemata jätmine (PankrS § 103 lg 4 alusel) ning selle asemel vastuvõetud otsus mitte lubada hageja nõue kaitsmisele, ei vasta kehtivale seadusandlusele ning tuleb tunnistada kehtetuks.
4.Hageja esitas oma tõenditena Swedbank AS nõudeavalduse täienduse; Harju Maakohtu 08.03.2011 määruse; OÜ CC12.05.2011 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (tl 6-17).
5.Hageja esitas 27.05.2011 kohtule hagiavalduse täienduse (tl 22-24). Täienduse kohaselt soovib hageja oma nõuet lugeda õigeks sõnastuses, mille kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku poolt hageja pandiõiguse tunnustamise nõude kaitsmiseta tunnustatuks nõudeks lugemata jätmine (PankrS § 103 lg 4 alusel) ning selle asemel vastuvõetud otsus lubada hageja nõue kaitsmisele, ei vasta kehtivale seadusandlusele ning tuleb tunnistada kehtetuks. Kuivõrd hageja seisukoht on, et tegemist on kohtu poolt tunnistatud nõude ja järguga, siis tuleb lugeda nõue ja selle järk kaitsmiseta tunnustatuks vastavalt hagiavalduses toodud argumentatsioonile. Kostja pankrotimenetluses on moodustatud 3-liikmeline pankrotitoimkond, mille liikmeteks on Tõnu K (Swedbank AS), Sirje T (pankrotihaldur) ning Aleksei V (MTA). MTA esindaja Aleksei V on võtnud kõigist toimkonna koosolekutest osa, sealjuures ka nendest, kus otsustati kompromissi sõlmimine ja selle tingimused.
6.Hageja lisas täiendavate tõenditena jaotusettepanekud ja toimkonna koosoleku materjalid; Sirje T e-kirja 13.01.2011 mh Heivo M ’ale (tl 25-51).
7.Hageja esitas 14.06.2011 hagiavalduse täienduse seoses pankrotihalduri esitatud seisukohtadega (tl 76-78). Hageja soovib märkida, et MTA on pankrotipessa esitanud nõude, mis koosnes käibemaksust, maamaksust ja intressist summana kokku 5 419 345,05 krooni. Pankrotihalduri seisukohast nähtuvalt on üheselt selge, et MTA-l käesoleva hetke seisuga ei ole
2-11-24060 MTA-l seni kaitsmisele esitatud nõuet võlgniku suhtes ehk et tegelikult MTA-l puudub 10.06.2011 seisuga nõue võlgniku suhtes. Veelgi enam, tegelikult e-maksuameti väljavõtte kohaselt on võlgnikul olnud 09.06.2011 seisuga koguni ettemaks 871,22 eurot ning MTA on selgesõnaliselt märkinud: „Nõudeid ei ole“. Eeltoodu alusel hageja leiab, et 12.05.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul on MTA nõue loetud kaitstuks vääratele andmetele tuginedes ja üldkoosoleku otsus ei vasta ka sel põhjusel seadusele ning kuulub juba ainuüksi sellest tulenevalt tühistamisele.
8.Hageja esitas täiendavalt MTA 24.07.2009 esitatud nõudeavalduse ja 09.06.2011 väljavõtte emaksuametist (tl 79-81).
9.Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde (tl 104-110).
Pankrotihalduri seisukoht
10.Kostja pankrotihaldur Terje Eipre kinnitab oma 10.06.2011 seisukohas, et pooled on sõlminud kompromissi, mille Harju Maakohus on 08.03.2011.a määrusega kinnitanud ja kompromiss on jõustunud. Võlausaldajate üldkoosolekul lähtus haldur asjaolust, et kostja pankroti väljakuulutamise hetkel ei olnud ühegi võlausaldaja, sh hageja nõue pandiga tagatud. Ka esimesel nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud ühtegi nõuet pandiga tagatud nõudena. Harju Maakohtu määrusega esimene nõuete kaitsmise koosolek tühistati ning 12.05.2011.a toimus uus nõuete kaitsmise koosolek. Enne uut nõuete kaitsmise koosolekut sõlmisid pooled kompromissi, mille punkt 1.4 kohaselt loetakse vaidlusaluste kinnistute müügist laekuvad vahendid hageja kasuks pandiga koormatud varaks koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Selline sõnastus, mille kohaselt käsitletakse kompromissi tulemusena pankrotivarasse laekuvaid rahalisi vahendeid hageja kasuks pandiga koormatud varana, pandi kirja just nimelt seetõttu, et kuigi hageja nõue ei olnud kaitstud esimese järjekoha nõudena, oleks asjaoludest tulenevalt vaidlusaluste kinnistute hüpoteegipidaja ehk hageja õigused ka kostja pankrotimenetluses kaitstud. Väljamaksed pankrotivarast plaanis haldur teostada vastavalt kompromissile ehk täita kompromissimäärust, mille järgi oleks laekunud vahenditest tasutud eelisjärjekorras hageja nõue. Haldur kinnitab, et maksuamet on olnud kõikide kompromissiläbirääkimiste juures ning andnud selle sõlmimiseks oma nõusoleku. Pärast 12.05.2011.a koosolekut on kujunenud uus olukord, kus asjaolude muutumise tõttu ei ole maksuametil enam kostja pankrotimenetluses maksude ümberarvestamise tulemusel nõuet, mistõttu tuleks maksuameti poolt koosolekul esitatud vastuväide üldse tähelepanuta jätta (tl 6364)..
11.Haldur esitas omapoolsete tõenditena esimese nõuete kaitsmise koosoleku protokolli ja Emaksuameti tõendi kostjal maksuvõla puudumise kohta (tl 65-71).
12.Kohtuistungil pankrotihaldur leidis, et hagi on põhjendatud. Kompromissi kohta sõlmitud kohtumäärus on jõustunud ja teiste osaliste poolt täidetud.
Pankrotitoimkonna esimehe seisukoht
13.Kostja pankrotitoimkonna esimehe Aleksei V poolt 14.06.2011 esitatud seisukoha kohaselt hagi on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu (tl 84-87).
2-11-24060
14.Pankrotitoimkonna esimees leiab oma seisukohas, et hagejal puudub kostja pankrotivara suhtes pandiõigus, mida tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 kohaselt. Lisaks puudub kostja pankrotivara hulgas pandiese, millele võiks hageja pandiõigus ulatuda. Võlgniku pankrotivara moodustavad rahalised vahendid ca 300 000 euro ulatuses. Rahalised vahendid ei või olla seaduse järgi pandi esemeks. Tulenevalt AÕS §-st 5 ei saa asjaõigusena tekkida pandiõigust, mida ei ole sätestatud seaduses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht lahendis 32-1-11-99). PankrS § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluses pandiga tagatud nõue esimeses järgus üksnes pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Kuna kostja pankrotivara hulgas puudub pandiese, millele oleks võinud Swedbank AS pandiõigus ulatuda, siis pandiõiguse küsimuse tõstatamine ei ole võlgniku pankrotimenetluses üldse asjakohane. Hagejal puudub kostja pankrotivara suhtes pandiõigus, mida tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 kohaselt. Ekslik on hageja seisukoht, et 08.03.2011 kohtumääruse näol on tegemist kohtulahendiga, mis annab õigust lugeda väidetav pandiõigus pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks. Esiteks, 08.03.2011 kohtumääruse resolutsioonist ei saa välja lugeda, et kostja pankrotimenetluses hageja poolt nõudeavalduses esitatud pandiõigus (korteriomanditele nr XXXja XXX seatud hüpoteegid) oleks tunnustatud. Teiseks, ei saa PankrS § 44 lg 1 järgi võlausaldajale kuuluv pandiõigus olla pankrotimenetluses tunnustatud teisiti, kui pankrotiseaduses sätestatud korras, ehk võlausaldajate üldkoosolekul. Kolmandaks, kohtulahend, mis annab PankrS § 103 lg 4 kohaselt õigust lugeda pankrotimenetluses esitatud pandiõigus kaitsmiseta tunnustatuks, peab vastama vähemalt järgmistele kriteeriumitele: a) kohtulahend on tehtud võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses pandiõiguse tunnustamise osas, kus vaidluse objektiks olev pandiõigus on tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist; b) kohtulahend on jõustunud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist; c) kohtulahendiga on tunnustatud sama pandiõigus, mis on esitatud võlausaldaja nõudeavalduses. 08.03.2011 kohtumäärus nimetatud kriteeriumitele ei vasta. 08.03.2011 kohtumäärus on jõustunud pärast kostja pankroti välja kuulutamist. 08.03.2011 kohtumäärus on tehtud tsiviilasjas, mille esemeks ei olnud hageja pandiõiguse tunnustamise nõue kostja vastu (tsiviilasjas nr 2-09-18341 ei olnud hageja isegi menetluspool). 08.03.2011 kohtumäärusega ei ole hageja 27.07.2009 nõudeavalduses (ka 14.01.2011 „nõudeavalduse täienduses") esitatud pandiõigust (korteriomanditele nr XXX ja XXX seatud hüpoteegid) tunnustatud.
15.Kostja esindaja esitas omapoolsete tõenditena AS Swedbank 27.07.2009 nõudeavalduse CC OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses; AS Swedbank 06.08.2009 AS Swedbank nõudeavalduse paranduse; AS Swedbank 17.11.2010.a nõudeavalduse OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses; OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuete nimekirja (tl 88-100).
16.Kohtuistungil jäi pankrotitoimkonna esimees oma vastuväidete juurde.
Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud avaldatud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
18.Kohus loeb poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) Harju Maakohtu 15.07.2009 määrusega kuulutati välja kostja pankrot ja määrati pankrotihalduriks Terje Eipre; 2) Hageja esitas kostja võlausaldajana kostja pankrotimenetluses 27.07.2009 nõude summas 288 135,70 eurot, mis tuleneb laenulepingust XXX, paludes rahuldada oma nõue 1.rahuldamisjärgu nõudena (tl 88-90);
2-11-24060 3)
4)
5) 6) 7)
8)
9)
10)
Hageja esitas 06.08.2009 nõudeavalduse paranduse, paludes tunnustada laenulepingust XXX tulenevat nõuet 4508 344,04 krooni kostja vastu 2. järgu nõudena, kuna võlausaldaja nõuet tagavate ühishüpoteekidega koormatud kinnistud on kolmanda isiku omandis ja ei kuulu võlgniku pankroti ara hulka (tl 92-93); Swedbank AS esitas OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses 17.11.2010 nõuded rahuldada Swedbank AS laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenev nõue summas 29 520 344,89 krooni OÜ NCE(pankrotis) vastu I rahuldamisjärgu nõudena ja laenulepingust nr XXX tulenev nõue summas 4508344,04 krooni CCOÜ (pankrotis) vastu Swedbank As-i kasuks hüpoteegiga koormatud OÜ-le B (pankrotis) kuuluvate kinnisasjade registriosade nr –tega XXX ja XXX arvel I rahuldamisjärgu nõudena (tl 95-98); Swedbank AS nõuded kogusummas 34028688,93 krooni, so 2174829,61 eurot on B (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud 1 järgu nõudena (tl 49); Kostja pankrotitoimkonna koosoleku 12.01.2011 otsusega kinnitati 3 poolthäälega kompromissi sõlmimine ja kohtuvaidluse lõpetamine esitatud tingimustel (tl 35-38); Kohtumäärusega 08.03.2011 tsiviilasjas 2-09-18341, milles kostja CCOÜ (pankrotis) esines hagejana ja hageja Swedbank AS kompromissi alusel kohustuse võtnud isikuna, kinnitati hageja, kostja, OÜ B (pankrotis) ja OÜ NCE (pankrotis) vaheline kompromiss, mille p. 1.4. kohaselt loevad lepinguosalised p 1.3. alusel laekuvad rahalised vahendid Swedbank AS-i kasuks pandiga koormatud varaks koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega (tl 8-11); Hageja esitas 14.01.2011 pankrotihaldurile T.Eiprele nõudeavalduse täienduse, milles palus rahuldada Swedbank AS laenulepingust nr XXX tulenev nõue kostja vastu summas 288 135,70 eurot I järgu nõudena (tl 6-7); 12.05.2011 nõuete kaitsmise koosoleku päevakorra 3.punktina OÜ CC (pankrotis) pankrotimenetluses kinnitati koosoleku juhataja selgitus nõuete kaitsmise olemusest ja nõuete, nõude rahuldamisjärkude ning nõuet tagavate pandiõiguste kaitsmise, tähtaegade ennistamise otsustamine. Kolmanda päevakorrapunkti kohta on koosoleku protokollis märgitud, et otsustati 9927 vastuhäälega mitte ennistada AS FE nõude esitamise tähtaega; nõudeid tunnistati seega kokku summas 2 491 414,21 eurot, OÜ E ja FE AS nõue 3.järgu nõudena, kõik ülejäänud tunnistati teise järgu nõuetena.(tl 1216); OÜ CC (pankrotis) tunnustatud nõuete nimekirja kohaselt 12.05.2011 tunnustati hageja (Swedbank AS) nõuet summas 288 135,70 eurot 2.rahuldamisjärgu nõudena (tl 17);
19.Kohus nõustub kostja pankrotitoimkonna esimehe tõlgendusega PankrS § 103 lg 4 osas, et kostja 12.05.2011 nõuete kaitsmise koosoleku seisuga hagejal puudus kostja pankrotivara suhtes kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud pandiõigus, mida tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 kohaselt. Sarnaselt pankrotitoimkonna esimehega kohus ei jaga hageja seisukohta, et 08.03.2011 kohtumääruse näol tsiviilasjas 2-09-18341 oleks tegemist sellise kohtulahendiga, mis annab õigust lugeda hageja väidetav pandiõigus kostja pankrotimenetluses ilma kaitsmiseta tunnustatuks. Kompromissi kinnitanud kohus ei ole hageja pandiõigust kostja pankrotimenetluses tunnustanud, vaid on kinnitanud teises tsiviilasjas saavutatud kokkuleppe, mille kohaselt lepinguosalised lugesid (p 1.4.) kolmandale isikule OÜ B (pankrotis) kuuluvate kinnistute müügist kostjale laekuvad rahad hageja kasuks pandiga koormatud varaks. 20. Kohtu hinnangul see kuidas menetlusosalised ühes kohtuasjas otsustavad kompromissi korras reguleerida omavahelisi asja-, võla- jne suhteid, omab nendevahelistes õiguslikes suhetes teistes menetlustes (käesoleval juhul pankrotimenetluses) tähtsust sedavõrd, kuivõrd see ei ole teist menetlust reguleerivate imperatiivsete õigusnormidega teisiti ette nähtud. Kuivõrd PankrS § 103 lg 4 räägib pandiõigusest, mis on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud, st kohtu otsustusest pooltevahelise vaidluse kohta, kas nendevahelistes suhetes on tegemist nõuet tagava pandiõigusega või mitte, pole kohtu hinnangul võimalik seda võrdsustada kohtuliku
2-11-24060 kompromissiga, milles pooled on ise kokku leppinud, mida nad loevad pandiks või mida mitte. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-11-99 märkinud, et pandiõigusi ei saa lepingu alusel juurde luua (asjaõigusena ei saa tekkida pandiõigust, mida ei ole sätestatud seaduses), st pant peab vastama seaduses sätestatud tingimustele.
21.Eeltoodust tulenevalt on samuti asjakohane kostja pankrotitoimkonna esimehe vastuväide, et kompromisslepingus sätestatud kujul hageja õigusega ei ole tegemist pandiõigusega, kuna selles puudub kostjale kuuluv hageja nõude rahuldamiseks realiseeritav pandiese. 08.03.2011 kohtulikust kompromissist tulenevalt loetakse hageja kasuks pandiga koormatud varaks rahalised vahendid, mis laekuksid kostjale kolmanda isiku (OÜ B (pankrotis)) varade müügist. Riigikohus on otsuses 3-2-1-130-01 märkinud, et kui pantija ei ole panditud vara omanik, on pandileping tühine. PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Kuivõrd 08.03.2011 kohtuliku kompromissi kohaselt on hüpoteegiga koormatud vara omanikuks kolmas isik, mitte kostja, ei saa selle realiseerimisest kostjale laekuv raha muutuda iseenesest uueks hageja pandiesemeks. 08.03.2011 kompromissi kohaselt on pandiesemeks siiski OÜ-le B (pankrotis) kuulunud kinnistud, mitte nende realiseerimisest saadud raha. Et lisaks kinnistutele oleks eraldi pandiesemeks ka kinnistute realiseerimisest saadud raha, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas pandieseme mõistega vastavalt AÕS § 207 ja PankrS § 153 lg 2.
22.Kohus märgib siinkohal, et esitatud tõendite kohaselt on hageja nõue kostja vastu summas 288 135,70 eurot OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses 08.03.2011 kompromissis märgitud pandiesemete (kinnistuste) arvel esimese järgu nõudena tunnustatud (nõude koosseisus 2174829,61 eurot), mistõttu hageja on oma tagatised kostjale esitatud nõude suhtes faktiliselt realiseerinud.
23.Tulenevalt hageja ja pankrotihalduri seisukohtadest kohus möönab, et 08.03.2011 kohtuliku kompromissi sõlmimine võis olla kantud eesmärkidest vältida kostja pankrotimenetluses täiendavat aja - ja rahakulu ning lähtudes pankrotitoimkonna ja pankrotihalduri eelnevatest heakskiitvatest seisukohtadest kompromissi suhtes pidas hageja võimalikuks sellisel kujul kompromissi sõlmida, mistõttu vastuväidete esitamine hageja nõude rahuldamisjärgule tekitas teatud mõttes vastuolu hageja ja kostja osavõtul jõustunud kohtuliku kompromissiga, kuid leiab siiski, et need motiivid ei saa olla seaduslikuks aluseks lugeda hageja nõue kaitsmiseta tunnustatud nõudeks vastavalt PankrS § 103 lg 4.
24.Mis puudutab hageja ja pankrotihalduri seisukohti, et MTA vastuväide 12.05.2011 nõuete kaitsmise koosolekul tuleb jätta tähelepanuta, kuna MTA-l väidetavalt puudub nõue kostja pankrotimenetluses, siis kohtu hinnangul see asjaolu asja lahendamisel tähtsust ei oma, kuna hagi on esitatud ainult kostja vastu, kes on ka pankrotihalduri näol hageja pandiõigusele vastu vaielnud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
2-11-24060
26.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.