Olev Mihkelson Moneyzen OÜ hagi A. V. vastu 1575,38 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Menetluse uuendamine, hagiavalduse läbivaatamata jätmine, riigilõivu tagastamise lahendamine Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882, asukoht Maakri tn 19/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10145), lepinguline esindajad: J. L.; I. O. (epost [email protected])
Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: A. V. (isikukood XXX, elukoht XXX)
XXX, e-post
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja nr. 2-24-130395 menetlus.
2.Jätta Moneyzen OÜ hagi A. V. vastu 1575,38 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes läbi vaatamata vastavalt PankrS § 43 lg 2.
3.Rahuldada Moneyzen OÜ 11.03.2025 taotlus osaliselt.
4.Tagastada Moneyzen OÜ-le tema poolt 20.09.2024.a hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 240,86 eurot.
5.Riigilõiv 240,86 eurot kuulub kandmisele Moneyzen OÜ arvelduskontole nr. EEXXX, selgitusega „Riigilõivu tagastamine Moneyzen OÜ avalduse eest A. V. vastu“.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu, summas 74,14 eurot, tagastamise osas jätab kohus taotluse rahuldamata vastavalt TsMS § 150 lg 3.
7.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Menetluse uuendamise ja riigilõivu tagastamata jätmise osas ei kuulu määrus edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1
1.Viru Maakohtu menetluses on Moneyzen OÜ hagi A. V. vastu 1 575,38 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Viru Maakohus tühistas 02.01.2025 määrusega 17.01.2025 määratud kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja, uuendas tsiviilasja 2-24-130395 menetluse TsMS § 437 lg 1 alusel ning määras tsiviilasjas kohtuistungi hagiavalduse läbivaatamiseks Viru Maakohtus 17.02.2025 algusega kell 10.00 Jõhvi kohtumaja saalis nr 5.
3.Kohus, tutvudes Kohtute Infosüsteemiga KIS2, tuvastas, et A. V. esitas 10.01.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
4.Viru Maakohus võttis 15.01.2025 määrusega tsiviilasjas 2-XX-XXX A. V. avalduse menetlusse, nimetas A. V. usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel T. K.; peatas A. V. vara suhtes toimuva sundtäitmise ja tulevikus võimalik sundtäitmine kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni; kohaldas käsutuskeeldu ja keelas A. V. ilma usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise; tegi usaldusisikule kohustuseks FIMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmine.
5.16.01.2025 määrusega kohus peatas tsiviilasja nr 2-24-130395 menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2-XX-XXX ning tühistas kohus 17.02.025 algusega kell 10.00 määratud kohtuistungi.
6.07.03.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-XX-XXX kuulutati välja võlgniku, A. V. (isikukood XXX), pankrot ja algatati kohustustest vabastamise menetlus. 07.03.2025 kohtumäärus on jõustunud 25.03.2025.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Menetluse uuendamine
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Viru Maakohtu 16.01.2025 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2XX-XXX. Viru Maakohtu 07.03.2025.a määrusega tsiviilasjas nr 2-X-XXX kuulutati välja võlgniku A. V. pankrot ja algatati kohustustest vabastamise menetlus.
9.Kohus leiab, et kuna Viru Maakohtu 07.03.2025.a määrusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX on välja kuulutatud A. V. pankrot, on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud ning kohus uuendab tsiviilasja menetluse. Hagi läbi vaatamata jätmine
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate ja tsiviilasja nr 2-XX-XXX materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või 2
selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. TsMS § 423 lg 3 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
12.Moneyzen OÜ esitas Viru Maakohtule hagi A. V. vastu 1 575,38 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Kohtule esitatud hagiavaldus on menetlusse võetud 23.09.2024 ning pankrot on välja kuulutatud 07.03.2025. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hageja, kui võlausaldaja on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamisest tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
13.Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427 Riigilõivu tagastamine
13.Hageja esitas 11.03.2025 taotluse riigilõivu, kogusummas 315 eurot, tagastamiseks. Hageja palub tagastada riigilõiv RLS § 22 alusel. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt.
14.Kohus peab esmalt vajalikuks hagejale selgitada, et riigilõivu tagastamist reguleerib mitte riigilõivuseaduse (RLS) § 22, vaid § 15. RLS § 15 lg 1 p 5 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata.
15.Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
16.Moneyzen OÜ tasus 22.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 74,14 eurot ning 20.09.2024 tasus hagi esitamisel täiendava riigilõivu summas 240,86 eurot. TsMS § 150 lg 3 alusel ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele, seega kuulub tagastamisele ainult hagi esitamiselt asutud täiendav riigilõiv summas 240,86 eurot.
17.Kohus jättis hagi läbi vaatamata, seega tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3; lg 3 tuleb riigilõiv, summas 240,86 eurot, hagejale tagastada.
18.TsMS § 150 lg 8 kohaselt, maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille 3
tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.