2.Kuulutada välja Y.P pankrot 7. märtsil 2025 kell 12.00 ning algatada Y.P kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada Y.P pankrotihalduriks Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3, Tartu 51004; tel: xxx; e-post: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25. märts 2025 kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu
võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud Y.P kanda.
10.Määrata usaldusisiku Tiia Kalause tasuks 885,50 eurot, millele lisandub käibemaks 194,81 eurot, s.o kokku 1080,31 eurot.
11.Anda Y.P-le menetlusabi usaldusisiku tasu 885,50 eurot ja sellele lisanduva 194,81 euro suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
12.Määruse resolutsiooni p-des 10 ja 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ CiviLex kasuks (konto XXX, AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
13.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse 2
kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.Y.P (avaldaja, võlgnik) esitas 10. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikul avalduse järgi vara puudub. Pensionifondi hinnanguline väärtus on 11 242,48 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 820 eurot kuus, väljaminekud on 820 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi kokku 35 265,67 eurot. Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes algatatud ka täitemenetlusi ning kohtute infosüsteemi andmetel on kaks pooleliolevat kohtumenetlust (tsiviilasjad 2-24-130395 ja 2-24-118052). Võlgnik tõi makseraskuste põhjusena välja, et töötas ligi neli aastat 1-P S OÜ-s. Tööandja jäi 2019. aastal MTA-le võlgu, misjärel loodi uus firma 1 V OÜ ja võlgnikust sai juhatuse liige ja investor. Võlgniku ID-kaardiga toimetas D B , kes võttis kiirlaene ja oli erinevate äriühingute nõunik. B võetud laen kanti võlgniku erakontole võlgniku suulise teavitusega, kuid iga võetava kiirlaenu summat võlgnikule ei avaldatud. Võlgnikule teatati, et on vaja laenu võtta ja muud pääsu pole. 1V kliendid varastati ära. B AS kiirlaen kanti 1V T G OÜ kontole ja M OÜ kiirlaen kanti üle 1V M OÜ kontole. Korteri müüs võlgnik 1V P OÜ-le (mille käskis avada varasema tööandja) käibemaksuvõla katteks. Kokku maksis võlgnik MTA-le 22 800 eurot 1V P OÜ käibemaksuvõla eest, mille kohus võlgnikult 2021. a välja nõudis. Võlgnik lisas korteri müügi eest saadud rahale lisaks 2800 eurot, kuna korteri müügi raha oli väiksem. Selleks võttis laenu sularahas. 1V P OÜ käibemaksuvõlg tekkis nõunik-juht D B soovituste tõttu, keda võlgnik usaldas.
3.Usaldusisik leidis, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik märkis, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik olemasolevad kohustuse täita. Võlgnikule kuulub varana äriühingu S V OÜ kaudu 100% osaluse läbi veel kolm äriühingut: 1V M OÜ, 1 V t g OÜ ja 1 V T OÜ. 1V M ja 1V T tegevusvaldkonnaks on turvatöö, v.a avalik korrakaitse ja 1 V T OÜ tegevusalaks sõitjate muu maismaavedu. Usaldusisik palus võlgnikul esitada kõikide äriühingute osas viimase aasta (2024) käibe osas andmed, kuid võlgnik ei ole teabenõude vastuses seda küsimust üldse käsitlenud. Registriosakonnale esitatud majandusaasta aruannete kohaselt on 1V M OÜ-l maksuvõlgnevus, mis on tasumisgraafikus. 1V T G OÜ tegevusaruande kohaselt 2023. a 3
tegevus peatati ning 2024 tegevust ei toimunud. 1V P OÜ juhatuse liige on E M . Ühingul on maksuvõlg, esitamata deklaratsioonid alates 22. maist 2022. Võlgnik on saanud ainuosaluse 3. septembril 2023, tekib küsimus, miks omandas võlgnik täiesti varatu ja ilma tegevuseta ühingu. Kõik ühingud on asutatud sissemakset tegemata, mistõttu usaldusisik hindab need väärtusetuks ning võlgnikul kõikide ühingute juhatuse liikmena tuleks ühingud, kas likvideerida või esitada pankrotiavaldused. Võlgnik soovib anda pankrotivarasse 6 valvesoojakut, mis on soetatud hinnaga 6000 eurot. Usaldusisiku hinnangul on need amortiseerunud ning nende väärtus kokku võib olla ca 600 eurot. Võlgnik on töötab OÜ-s A turvatöötajana. Nimetatud tööandja on deklareerinud võlgnikule tulu alates 2020. aastast alates. 2023. a moodustas võlgniku makstud palgatulu kokku 10 246,42 eurot (neto), s.o ca 853,86 eurot/kuus. Analüüsides võlgniku esitatud tuludeklaratsioone, siis on tema deklareeritud tulu moodustanud 2022. a 10 269,11 eurot/aastas, 2021. a 7182,91 eurot/aastas ja 2020. a 8428,92 eurot/aastas. Võlgniku vastu esitatud nõuded on muutunud sissenõutavaks 2024. aastal, seega kohustused ilmselt võetud ka eelneval 2023. aastal. Võlgnikul on kohustusi 45 351,29 eurot. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Tuginedes võlgniku avalduses esitatule ning analüüsides tema vastu esitatud nõudeid, on usaldusisik seisukohal, et võlgniku kohustused on suures osas (kui mitte kõik) solidaarselt välja mõistetud talle kuuluvate äriühingutega. Võlgnik on juba avalduses selgitanud, et on usaldanud liigselt oma endiseid äripartnereid, mistõttu on ta kantud äriregistrisse mitme äriühingu omaniku ja juhatuse liikmena. Kuivõrd puudub täpne teave nende ühingute tegeliku tegevuse kohta, siis puudub ka ülevaade, kuidas kohustused on tekkinud ning mis põhjusel ja millega äriühingud üldse tegelesid. Kui on tekkinud sellises ulatuses võlgu, mida „sunniti“ võlgnikku isiklikult tasuma, siis võib eeldada, et ühingutes teostatud rahalised toimingud ei pruugi olla ainult ettevõtte majandustegevuse jaoks. Võlgnik ise on kogu nende ühingute tegevuse perioodil saanud töötasu teistelt tööandjatelt ning seotud ettevõtetest on deklareeritud töötasu 2019. ja 2020. a (1V T G OÜ). Võlgniku selgituste kohaselt ei saanud ta võetud rahaliste laenude arvelt ise mingit kasu, st ei saanud neid rahalisi vahendeid kasutada oma otstarbeks. Samas on võlgnik teinud kontole ka suuremates summades sularaha sissemakseid, seega kuskilt pidi need rahalised vahendid saama. Võlgnik on täiendavalt selgitanud, et sai laenu sularahas eraisikutelt, mille pani arvelduskontole, eraisikute laenumakseid tagastas konto kaudu. Analüüsides võlgniku pangakontot, siis usaldusisiku hinnangul vajab võlgniku enda finantskäitumine parandamist ning pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel on vajalik õppida raha kasutamist paremini planeerima. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu pankrotiseaduse mõttes. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1080,31 eurot (sh käibemaks 194,81 eurot). 4
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub sissenõutavaks muutunud kohustuste (vähemalt 45 351,29 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise avalduses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus menetlusega. Kohus märgib, et kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule 3. märtsi 2025 kohtuistungil selgitanud tema kohustusi, mh et kohustustest vabastamise menetlusega kaasneb kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (laenude võtmine, ebapiisav sissetulek) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui 5
pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. märts 2025 kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt. Kohus ei kohusta võlgnikku võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 885,50 eurot (lisandub käibemaks).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 h 25 min. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 885,50 eurot (käibemaksuta).
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane 6
käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane
(XXX).
11.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, lisandub käibemaks).
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata 7
saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.