OÜ Aktiva Finants hagi Tatjana Nikolajeva vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1557,88 eurot • Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, Weizenbergi 20) • Hageja lepinguline esindaja: Darja Permina, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, A. Weizenbergi 20, e-post [email protected]) • Kostja: Tatjana Nikolajeva (ik XXX, viimane teadaolev elukoht: XXXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Tatjana Nikolajeva vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Tatjana Nikolajevalt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 635,37 eurot (telekommunikatsiooni teenused summas 299,37 eurot ja järelmaksu osamaksed summas 336 eurot).
3.Välja mõista Tatjana Nikolajevalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt perioodi eest 18.06.2015-02.09.2017 VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras, s.o summas 84,15 eurot ning alates 10.02.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet.
4.Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi põhivõlasummas, mis sisaldab leppetrahvi- ja viivisenõuet, ning seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes, kogusummas 745,17 eurot, rahuldamata.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Mõista Tatjana Nikolajevalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 156,80 eurot.
Tsiviilasi nr 2-16-113902
10.Mõista Tatjana Nikolajevalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
2.Hageja on esitanud hagi kostjalt liitumislepingute ja järelmaksulepingute järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 815,28 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, ja 21.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 637,14 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates 22.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 kohaselt kätte toimetatud 23.01.2017. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus on seisukohal, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et Tele 2 Eesti Aktsiaselts on sõlminud 04.01.2014 ja 08.06.2014 kostjaga, Tatjana Nikolajevaga 5 liitumislepingut nr XXX ja 28.06.2014 järelmaksulepingu nr XXX. Samuti puudub vaidlus ka selles osas, et nimetatud lepingud on hageja poolt üles öeldud 26.05.2015.
6.Esmalt hindab kohus hageja poolt nõutud leppetrahvi põhjendatust.
8.Hageja on kohtule selgitanud, et leppetrahv 58363751 summas 77,87 eurot tuleneb 28.06.2014 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust, mille alusel sai kostja tasuta seadme Apple IPad Mini Retina ja kohustus olema klient kuni 28.06.2016 (tlk 37). Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.05.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Eeltoodust, liitumislepingust ja teenuspaketi Tahvelarvuti pakett tingimustest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi summas 77,87 eurot.
Tsiviilasi nr 2-16-113902
9.Kohus on tutvunud Tele2 liitumislepingu lisaga 1 (tlk 38). Nimetatud lisa punktis 7 on pooled kokku leppinud, et klient nõustub, et tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on klient kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kliendi poolt valitud paketi kuumaksu korrutis.
10.Kõnealune liitumisleping nr XXX (tlk 37) on poolte vahel sõlmitud 28.06.2014 ja tähtajaga 28.06.2016. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja öelnud kõik kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.05.2015. Seega jäi lepingu ülesütlemisel lepingu tähtajani veel 13 kuud. Tele2 järelmaksulepingust nr XXX (tlk 39) nähtub, et klient pidi igakuiselt, Apple IPad Mini Retina 16GB+Wifi, eest tasuma 21 eurot. Seega on põhjendatud leppetrahvi suuruseks 13*21=273 eurot. Arvest nr 46392276 (tlk 72) nähtub, et Tele2 Eesti AS on selle summa juba arvele lisanud, nimetades seda – „järelmaksu osamaksed kokku“.
11.Seega ei ole tõene hageja väide, et leppetrahvi nõue summas 77,87 koosneb sissenõudmiskuludest ja seadme maksumusest. 77,87 eurot ei sisalda seadme maksumust.
12.Hageja võla sissenõudmise kulu nõue (hagiavalduse kohaselt leppetrahvi nõue) tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 26.08.2014 sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8. Üldtingimuste p 4.8 järgi on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, so 26,40% (tlk 87). Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS tüüptingimusest.
13.Kohus leiab, et hageja hinnakirja viidatud säte näeb sisuliselt ette lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Hinnakirjas toodud tasu suurus ei ole kuidagi seotud mingite reaalsete tegevustega kostjalt võla sissenõudmiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole hagis toonud välja ühtegi Tele2 Eesti AS-i tegevust võla kostjalt sissenõudmiseks. Seega võimaldab hinnakiri nõuda sisuliselt leppetrahvi tuginedes sellele, et kostja on maksetega viivituses. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kusjuures leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega. Seega on hageja leppetrahvi nõue VÕS § 415 lg 1 alusel tühine.
14.Leppetrahv (58512719) summas 102,06 eurot tuleneb hageja väidete kohaselt 23.12.2013 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust, mille alusel sai kostja tasuta seadme Samsung Galaxy Tab 3 10.1 ja kohustus olema klient kuni 23.11.2015. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.05.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Eeltoodust, liitumislepingust ja teenuspaketi Chill tingimustest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi summas 102,06 eurot.
15.Kohus on tutvunud teenuspaketi Chill tingimustega (tlk 120). Nimetatud tingimustes on pooled kokku leppinud, et klient nõustub, et tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on klient
Tsiviilasi nr 2-16-113902 kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kliendi poolt valitud paketi kuumaksu korrutis.
16.Kõnealune liitumisleping nr XXX (tlk 116) on poolte vahel sõlmitud 23.12.2013 ja tähtajaga 23.12.2015. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kõik kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.05.2015. Seega jäi lepingu ülesütlemisel lepingu tähtajani veel 7 kuud. Chill pakett: Samsung TAB 3 10.1 +internet tingimustest nähtub, et klient pidi igakuiselt, Samsung TAB 10.1, eest tasuma 19,90 eurot. Seega oleks põhjendatud leppetrahvi suuruseks 7*19,90=139,30 eurot. Samas ei ole hageja kohtule esitanud arvet, millest nähtuks, et milline summa oleks kostjale tasumiseks esitatud.
17.21.11.2016 kohtumäärusega andis kohus hagejale täiendava tähtaja nõuete kujunemise selgitamiseks. Kuivõrd hagiavalduse täienduses (tlk 111) on hageja selgitanud, et tema nõue koosneb 336 euro ulatuses osamaksetest, siis on kohus seisukohal, et Samsung TABi osamaksed on sellest 63 eurot (336-273).
18.Lisaks on kohtu hinnangul ebaselge, kuidas on hageja Samsung TAB eest leppetrahvi arvestanud, kuna Chill paketi tingimustes on kirjas, et leppetrahvi nõue, juhul kui lepingu lõppemisel oli lepingu tähtaja lõpuni aega veel 7-24 kuud, on 350 eurot.
19.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hagiavalduse täiendusest ja esitatud tõenditest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on leppetrahvi nõuded tühised eelpool esitatud põhjendustel.
21.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise (0,15% päevas) summas 649,39 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg 1 sätestatud määras.
22.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid käsitleda koos tüüptingimuste kehtivuse hindamisel VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
23.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt
Tsiviilasi nr 2-16-113902 tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
24.Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingus. Lepingust tulenev leppetrahvi määr on 26,40%. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 81,15%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.
25.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ja viivisemäär põhjendatud ka arvestades leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud leppetrahvi ja viivisemäär ületab enam kui üheksa ja pool korda lepingu sõlmimise ajal VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv ja viivisemäär selle eesmärgi saavutamise.
26.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 4.8 on koostoimes Tele2 Eesti AS-i hinnakirjaga VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles need näevad ette, et klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, määras 22% + käibemaks. Kohus leiab, et lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, on samuti VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult 299,37 eurot ja järelmaksu osamaksetelt summas 336 eurot on alates 18.06.2015 kuni 09.02.2017 kokku 84,15 eurot (0,22% *635,37*602). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses.
28.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1175 eurot, sh riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 950 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus hageja esindamist kohtumenetluses. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
29.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 75 euro ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-16-113902
30.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 320 eurot (75 + 20 + 225). Kohus jätab hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 156,80 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.