Võlaõigus › Töövõtulepingud

15.06.2016 esitas hageja hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 12000 eurot ja viivise 1998 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 18.03.2015 lepingu, mille kohaselt tegi hageja OÜ xxxx korterelamu eelprojekti tööd. Tööde maksumus oli 17400 eurot, millest kostja tasus ettemaksuna 3600 eurot ja tööde teostamise käigus 1800 eurot. Hageja andis kostjale tööd üle 11.02.2016 ja esitas 19.02.2016 arve nr AZ-190216 summas 12000 eurot tasumistähtajaga 24.02.2016. Punkt 3.4 sätestab tellija poolt tasumisega hilinemisel viivise 0,15% päevas, millest tulenevalt oli hagiavalduse esitamise seisuga viivis 111 päeva eest 1998 eurot. Hageja andis 19.04.2016 pretensiooniga kostjale täiendava tähtaja arve tasumiseks hiljemalt 29.04.2016. 19.05.2016 vastuses pretensioonile esitas kostja tasaarvestusavalduse. 30.05.2016 esitas hageja kostjale korduva pretensiooni, milles selgitas kostja nõude alusetust ja andis veelkord tähtaja põhivõlgnevuse ja kogunenud viivise - kokku 13 728 euro tasumiseks hiljemalt 10.06.2016. Kostja ei tasunud arvet ka peale korduva pretensiooni saamist. Kostja ei esitanud vastuväiteid töö teostamise ja üleandmise kohta. Tööde üleandmine venis hagejast sõltumatutel põhjustel. Tööde lõpetamise tähtajaks lugesid pooled vastavalt lepingu punktidele 2.1 ja 2.2.3 eelprojekti esitamise Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA), mitte ehitusloa väljastamise kuupäeva. Punkti 4.1 kohaselt määras hageja tööle esitatud arhitektuursed, tehnilised, majanduslikud ja muud nõuded 05.05.2010 otsusega kehtestatud Xxxx kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Detailplaneering nägi kinnistule ette maksimaalseks korterite arvuks 7, kuid pärast lepingu sõlmimist soovis kostja korterite arvu oluliselt suurendada so vähemalt 13 korterini ja esitas hagejale ka vastava nõude. Kostja soovile vastu tulles, käis hageja vastutav arhitekt xxxx 2015 aprillis TLPA piirkonnaarhitekti vastuvõtul, kes andis lootust muudatustele vastava eskiisprojekti esitamisel korterite arvu suurendamise võimalikkuse kohta. Hageja koostas muudatustega eskiisprojekti ja esitas selle 16.06.2015 TLPA-le, kuid TLPA lükkas selle 20.07.2015 koos märkustega tagasi. Peale eskiisprojektile eitava vastuse saamist koostas hageja TLPA märkustega arvestava eelprojekti ning esitas eelprojekti koos ehitusloa taotlusega TLPA-le 04.09.2015. Eelprojekti menetlemise käigus esitas TLPA korduvaid lisanõudeid ning väljastas ehitusloa 15.03.2016. Seega täitis hageja lepingulised kohustused kostja ees TLPA-le eelprojekti esitamisega 04.09.2015, mitte 2016 märtsis. Hageja esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtuakti alles 11.02.2016 ning arve tööde eest 19.02.2016. Kostja ei ole tõendanud iganädalaste nõuete esitamist. Kostja 18.08.2015 ja 03.09.2015 kirjad tõendavad asjaolu, et kuigi hageja on lepingu tähtaegu ületanud 2,5 ja 3 kuud, ei esitanud kostja hagejale sellega seoses leppetrahvinõudeid. Nõude sissenõudmise eelduseks on lepingu punkti 3.4 järgi hageja süüline tegu, mis ei ole toimunud objektiivsetel asjaoludel. Eelprojekti TLPA-sse esitamine lükkus edasi tulenvalt kostja soovist suurendada detailplaneeringuga kehtestatud korterite arvu ning hageja pidi seoses sellega tegema olulises mahus lisatöid. Kuna TLPA ei nõustunud 20.07.2015 korterite arvu suurendamisega, esitas märkustest tuleneva ehitusprojekti TLPA-le esimesel võimalusel s.o 04.09.2015. Seega puudub xxxx kortermaja eelprojekti valmimise viibimisel hageja süü ning leppetrahvi nõue on alusetu. Isegi juhul, kui hagejal oleks alus leppetrahvi esitamiseks, ei saaks kostja nõue olla pikem kui 95 päeva eest (s.o 02.06.2015-04.09.2015) kokku 2479,50 eurot. Lisaks on kostja esitanud leppetrahvi nõude 12.04.2016 s.o ebamõistlikult hilja ning kostja on kaotanud õiguse nõuda

leppetrahvi (VÕS § 159 lg 2). Kostja teatas hagejale leppetrahvinõudest enam kui 10 kuud pärast rikkumise avastamist, kuna eelprojekti TLPA-le esitamise tähtaeg oli 01.06.2015, aga kostja esitas leppetrahvi nõude esmakordselt 12.04.2016. Hageja leiab, et kostja kahjuhüvitise nõue on täies ulatuses alusetu ja tasaarvestuse avaldus summas 16944,17 tuleb jätta rahuldamata. Kostjal puudub õigus kostja poolt sõlmitud laenulepingute alusel väidetavalt tasutud ja tasumisele kuulunud intresside ning korterite müügi maaklertasude sissenõudmiseks hagejalt. Asjaolu, et hageja ei esitanud eelprojekti TLPA-le 01.06.2015, ei ole käsitletav hageja poolt kohustuse rikkumisena, kuna hageja oli kostja soovide tõttu sunnitud tegema olulises mahus ettenägematut lisatööd ja koostama uue eskiisprojekti. Seetõttu isegi juhul, kui käsitleda eelprojekti esitamisega hilinemist hageja rikkumisena, on hageja rikkumine vabandatav, kuna tähtaja järgimata jätmise põhjustas otseselt kostja tegevus. Hageja ei võinud ja ei pidanud ette nägema, et kostja sõlmib Xxxx korterite nr 2, 7 ja 10 võlaõiguslikud müügilepingud olukorras, kus hoonele ei ole väljastatud ehitusluba. Detailplaneering nägi ette maksimaalselt 7 korterit. Kõigis kostja lepingutes oli tingimus, mille kohaselt juhul, kui hiljemalt 01.10.2015 ei ole hoone rajamiseks väljastatud ehitusluba, mis vastab järgmistele andmetele: korruselisus – vähemalt 3, korterite arv – vähemalt 13, parkimiskohtade arv – vähemalt 13, panipaikade arv – vähemalt 14, loetakse lepingu kehtivus lõppenuks ning kostja peab tagastama ostjatele ettemaksud 15 päeva jooksul. Seega sõlmis kostja ostjatega müügilepingud teadlikult tingimustel, mis olid vastuolus detailplaneeringuga, mis nägi kinnistule ette 7 korterit. Kostja ei saanud kindel olla ega ka mõistlikult eeldada, et hiljemalt 01.10.2015 väljastab TLPA ehitusloa hoone ehitamiseks, mille korterite arv ei vasta kehtestatud detailplaneeringu nõuetele. Tegelikkuses väljastaski TLPA 15.03.2016 ehitusloa vastavalt detailplaneeringule so 7 korteriga elamule. Ostja Helle Lill loobus korteri ostmisest tulenevalt perekondlikest põhjustest s.t kõik kostja kulutused ei ole käsitletavad kahjuna, mille hüvitamist saaks nõuda hagejalt. Sellise kahju tekkimine ei saanud hagejale olla lepingu sõlmimisel ettenähtav. Hageja ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha, et kostja asub enne ehitusloa väljastamist müüma xxxx kortereid tingimustel, mis ei vastanud detailplaneeringu nõuetele. Seega puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostja ei ole tal tekkinud kahju ka tõendanud. Laenulepingute esitamine ei tõenda raha saamist ning intressitasumise kohustuse tekkimist. Samuti ei kinnita xxxx OÜ arved kostja poolt maaklerikulude kandmist. Kostja, xxxx OÜ, OÜ xxxx ja xxxx OÜ on seotud isikud. Väidetavate tehingute tegelik toimumine ei ole tõendatud, kuna puuduvad tõendid nii laenu andmise kohta kui ka maaklerteenuste osutamise ja selle eest tasumise kohta. Kostja on võõrandanud Xxxx kinnistu. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja pidi vastavalt poolte vahel 18.03.2015 sõlmitud lepingule koostama Tallinnas, Xxxx kinnistule planeeritud eelprojekti 01.06.2015, kuid ei täitnud lepingut tähtaegselt ja lõpetas tööd alles 2016 märtsis. Hageja oli pikalt viivituses ja andis kostjale korduvalt erinevaid katteta lubadusi. Kostjale oli lepingu tähtajast kinnipidamine oluline ning seda ta ka hagejale rõhutas. Hageja väitis 30.05.2016 korduvas pretensioonis, et tööde teostamise tähtaeg lükkus edasi hagejast sõltumatutel asjaoludel ja kostja ei ole hagejale sellega seonduvalt esitanud ühtegi nõuet.

Kostja saatis hagejale järelpärimisi iganädalaselt s.h 04.08.2015, 13.08.2015, 18.08.2015, 03.09.2015. Hageja teadlikkus viivitusest nähtub ka poolte 25.09.2015 kirjavahetusest, kus hageja edastas Tallinna Linnavalitsuse ametnikule kirja, milles selgitab, et on hädas eelprojekti koostamisega ning teavitab, et arendajal on ülioluline saada ehitusluba hiljemalt oktoobri alguseks. Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi 6759,90 euro ja kahju 16 944,17 hüvitamist. Kostjal on kooskõlas lepingu punktiga 3.4 õigus nõuda projekti valmimise viibimise puhul viivist 0,15% päevas. Lepinguga tellitud tööd said valmis 15.03.2016, mil kostjale väljastati ehitusluba ning hageja andis kostjale üle lepingu dokumendid. Seega oli hageja viivituses 289 päeva. Kostja on esitanud hagejale leppetrahvinõude vaid 259 päeva eest summas 6759,90 eurot ja nõuab selle tasumist. Peale hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist asus kostja sõlmima võimalike ostuhuvilistega võlaõiguslikke müügilepinguid. Kostja sõlmis hageja teadmisel äramuutva tingimusega müügilepingu korteriomandi ja mitteeluruumi müügiks 02.07.2015 Xxxxja Xxxxning 20.07.2015 Xxxx. Xxxxtasus ettemaksena 49 351,90 eurot, Xxxx38 200 eurot ja Xxxx31 000 eurot. Kostja investeeris ettemaksuna saadu projekti arendusse. Lepingu punktis 1.9 oli kokku lepitud, et kui hiljemalt 01.10.2015 ei ole hoonele ehitusluba väljastatud, siis leping ei jõustu ning kostja peab tagastame ettemakstud summad. 01.09.2015 avaldusega taganes Xxxxlepingust, kuivõrd nimetatud ajaks oli selge, et ehitusluba kokkulepitud tähtajaks saada pole võimalik ning tulenevalt hageja ebamäärastest vastustest ei ole ka teada, millal ehitusluba väljastatakse. Ettemaksu tagastamist nõudsid 04.01.2016 ka Xxxxja 04.11.2015 Xxxx. Pärast 01.10.2015 saabumist tagastas kostja saadud ettemaksud. Kuivõrd kostjal ei olnud saadut omavahenditest võimalik tagastada, siis sõlmis kostja kaks laenulepingut (16.10.2015 ja 06.01.2016) OÜ-ga Xxxx ning laenas vastavalt 35 000 ja 39 000 eurot, intressiga 15% aastas. Xxxx ettemaksu tagastamiseks sõlmis kostja 15.11.2015 laenulepingu OÜ-ga Xxxxning laenas 39 000 eurot, intressiga 15% aastas. Kostja tagastas ettemaksud Xxxx20.10.2015, Xxxx06.01.2016 ja Xxxxele 16.11.2015. Kostja kahju seisneb laenulepingu alusel tasutud ja tasumisele kuuluvast intressi summast. Juhul, kui hageja oleks täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, siis ei oleks kostja pidanud ettemakset tagastama ning selle jaoks ka laenu võtma. 16.10.2015 laenulepingu alusel on kostjal intressi tasumise kohustus summas 3912,33 eurot, 06.01.2016 laenulepingu alusel 3045,21 eurot ja 16.11.2015 laenulepingu alusel 3878,63 eurot. 15.07.2016 seisuga olid laenusummad tagastamata ja uut ostjat korterile ei olnud leitud. Lisaks laenuintressidele on kostja pidanud müügilepingute sõlmimisel tasuma maakleritasusid ostjate ja müügi vahendamise eest. Kostja on tasunud OÜ-le Xxxxmaakleritasusid eluruumi nr 10 vahenduselt 2292 eurot, eluruumi nr 2 vahenduselt 1956 eurot ja eluruumi nr 7 vahenduselt 1860 eurot. Kokku summas 6108 eurot. Kokku on kostja kahjunõue hageja vastu summas 16 944,17 eurot, millest laenuintresside kulu on 10 836,17 eurot ja maaklertasude summa 6108 eurot. Kostja vastunõue hageja vastu kokku on 23 704,07 eurot, millest leppetrahvi nõue on 6759,90 eurot ja kahjunõue on 16 944,17 eurot. Seega juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kuulub rahuldamisele, siis tasaarveldab kostja oma vastunõude hageja nõudega. Hagejale oli algusest peale teada töö sisu ja kostja soov püstitada 13 korteriga kortermaja. Seega ei ole pooled lepingut muutnud s.h sisu ja tähtaegu, detailplaneeringu piirangud ei oma käesoleval juhul tähtsust.

TLPA-le taotluse üleandmine ei ole samastatav lepingulise töö üleandmisega tellijale. Hageja soovis tööd üle anda 11.02.2016 koostatud aktiga (millele viitab korduvalt ka hagis), kuid tegelikkuses andis tööd üle märtsis, peale ehitusloa väljastamist. Kostja nõudis veel 10.03.2016, et hageja annaks tööd üle vastavalt lepingus fikseeritule paberkandjal ja digitaalselt 4 eksemplaris, millele vastates soovis hageja ära oodata ehitusloa väljastamise. Kiri tõendab asjaolu, et pooled lugesid lepingu lõpuks ehitusloa väljastamise, mitte taotluse esitamise TLPAle. Kostja esitas hagejale leppetrahvinõude esmakordselt 12.04.2016 e-kirjas ja uuesti 19.05.2016. Isegi, kui võtta aluseks hageja poolt koostatud üleandmise akti koostamise kuupäev, siis on leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja s.o 2 kuu jooksul. Hagejale laenu andnud isikute omanike või juhatuse liikmete kostjaga seostamine on arusaamatu – omanike või juhatuse liikmete kattumine, ei anna alust ettevõtete samastamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja tasaarvestusavaldusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, rahuldab hagi osaliselt. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: • hageja ja kostja sõlmisid 18.03.2015 töövõtulepingu, mille järgi teostas hageja Xxxx korterelamu eelprojekti tööd (I kd lk 7-12); • lepingutasuks leppisid pooled kokku 17400, millest kostja tasus kahe osamaksena 5400 eurot (I kd lk 7); kostja ei ole hagejale 19.02.2016 arve eest tasunud 12000 eurot (I kd lk 14); Pooled vaidlevad selle üle: • kas, hageja pidi koostama korterelamu eelprojekti 7 või 13 korteriga; • kas, hageja täitis lepingu tähtaegselt; • juhul, kui hageja oli lepingu täitmisega viivituses, siis kas hageja rikkumine on vabandatav; • kas hageja lepingurikkumine andis kostjale õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks ja tekitas kostjale kahju. 18.03.2015 sõlmitud töövõtulepingust VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 29. Käesoleval juhul tuleb kohtul tuvastada, millise töö saavutamises pooled kokkuleppe saavutasid. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 18.03.2015 töövõtulepingu Xxxx korterelamu eelprojekti tööde teostamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi korterelamu eelprojekti koostama 7 või 13 korterile. Lepingu lisast 1 s.o detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et Xxxx kavandatav korterite arv on 7 (II kd lk 43). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse (RK lahend nr 3-2-1-109 p 11). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingu allkirjastamise hetkeks olid pooled saavutanud konsensuse lepingu hinna ja elamu Xxxx korterelamu eelprojekti koostamise osas. Hageja võttis lepingu punkti 1.1 osas täitmiseks vastavalt lepingu juurde kuuluvale lisale nr 1. Lepingu lisast 1 tulenevalt pidi eelprojekt vastama kehtestatud detailplaneeringule ning detailplaneering nägi maksimaalseks korterite arvuks ette 7 (II kd lk 43). Kohus leiab, et seega nähtub lepingu punktist 1.1 ja selle lisast 1, et hageja pidi korterelamu eelprojekti koostama 7 korterile. Poolte kirjavahetusest (II kd lk 44-45) nähtub, et kostja soovis peale lepingu allkirjastamist, et hageja koostaks 13 korteriga s.t detailplaneeringule mittevastava eelprojekti. Vaidlus puudub selles, et hageja tulles kostjale vastu nõustus 13 korteriga eelprojekti koostamisega. Seega saavutasid pooled peale kirjaliku lepingu sõlmimist suulise kokkuleppe 13 korteriga eelprojekti koostamiseks, muutmata seejuures töö valmimise tähtaega või hinda. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas Tallinna Planeerimise Ametile (TLPA) muudatustega eskiisprojekti 15.06.2015, mille TLPA lükkas 20.07.2015 märkustega tagasi (II kd lk 46). Parandustega eelprojekti koos ehitusloa taotlusega esitas hageja TLPA-le 04.09.2015 (II kd lk 48), millele TLPA esitas korduvalt muutmise nõudeid. Lõpuks väljastas TLPA ehitusloa 7 korteriga elamule 15.03.2016 (I kd lk 84; II kd lk 49-53). Väljastatud ehitusloast järeldub, et pooled muutsid suuliselt veelkord lepingut ning jõudsid kokkuleppele detailplaneeringule vastava (kirjalikus lepingus kokkulepitud) 7-korteriga eelprojekti koostamises. Seega täitis hageja lepingu s.t valmistas kirjalikus lepingus kokkulepitud projekti. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja andis kostjale töö üle tähtaegselt. Töö üleandmisest Kooskõlas VÕS § 636 lg 1 esimesele lausele kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Pooled vaidlevad selle üle, millal andis hageja kostjale töö üle. Samuti selle üle, et juhul, kui lugeda tööd üle antuks hilinenult, siis kas hilinemine oli vabandatav. Lepingu punkti 2.1 (I kd lk 7) järgi leppisid pooled kokku tööde lõpetamise tähtajaks 01.06.2015. Punkti 2.2 järgi jaotati töö kolmeks etapiks. Viimaseks etapiks pidi eelprojekti esitama TLPA-le ehitusloa taotlemiseks 01.06.2015. Punktist 7.1 tulenevalt pidi töövõtja esitama töö etappide 2 ja 3 (vastavalt lepingu lisale 1) lõpetamisel töö üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märgitud projekti etapi valmiduse aste, mille tellija on kohustatud 7 tööpäeva jooksul arvates esitamisest alla kirjutama ja töövõtjale tagastama või argumenteeritult ja kirjalikult vaidlustama. Lisa 1 (I kd lk 11) kohaselt oli kolmandaks etapiks eelprojekti eriosade VK, KV, EL-EN, G koostamine, projekti komplekteerimine, kooskõlastamine, menetlemine TLPA-s, võimalik projekti parandamine ja täiendamine. Kohtu hinnangul on poolte kokkulepe tööde lõpetamise tähtaja ja üleandmise osas vastuoluline. Lepingu punkti 2.2.3 järgi loetakse lepingu lõpetamiseks 01.06.2015 eelprojekti TLPA-e ehitusloa taotlemiseks esitamist, kuid lepingu lisa 1 loeb selleks eelprojekti eriosade VK, KV, EL-EN, G koostamist, projekti komplekteerimist, kooskõlastamist, menetlemist TLPA-s, võimalikku projekti parandamist ja täiendamist.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esitas esmakordselt eelprojekti TLPA-le 15.06.2015 (II kd lk 46), mida kumbi pool ei pea lepingu lõpetamiseks. Järgmisel korral esitas hageja eelprojekti TLPA-le 04.09.2015 (II kd lk 47). Samas on pärast seda kuupäeva TLPA projekti tagastanud kolmel korral ning 22.02.2016 materjalide TLPA-le esitamisele järgnes ehitusloa taotluse rahuldamine 15.03.2016. Hageja on menetluse kestel olnud vastuolulistel seisukohtadel, lugedes hagis töö üleandmiseks ja lepingu lõpetamise kuupäevaks 11.02.2016 ning hilisemates menetlusdokumentides 04.09.2015. Kostja loeb töö üleandmiseks ja lepingu lõpetamiseks 15.03.2016 s.o ehitusloa taotluse rahuldamist. Vaidlus puudub selles, et hageja koostas töö üleandmise-vastuvõtu akti 11.02.2016 (I kd lk 13). Poolte kirjadest nähtuvalt (I kd lk 85-92) küsis kostja korduvalt 2015. aasta augustis-septembris hagejalt, kas ta on lõpuks ehitusloa taotluse TLPA-le ära esitanud. Samuti pöördus (I kd lk 83) kostja veel 10.03.2016 hageja poole, et saada projektid neljas eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Hageja leidis vastuses, et ootab ehitusloa ära, siis annab kostjale kõik eksemplarid üle (I kd lk 83). Kohtu hinnangul ei saa tööd lugeda üleantuks ja lepingut lõpetatuks 04.09.2015. Hageja käitumisest s.o üleandmis-vastuvõtu akti esitamisest alles 11.02.2016, saab järeldada, et ka hageja ise ei pidanud töö lõpetamise ajaks 04.09.2015. Samuti ei pidanud hageja töid üleantuks 11.02.2016, kuivõrd hageja soovis ehitusloa ära oodata ning alles seejärel kõik projekti eksemplarid kostjale üle anda. Hageja käitumisest saab järeldada, et hageja soovis tööde üleandmist koos TLPA poolt ehitusloa taotluse rahuldamisega. Taotlus rahuldati 15.03.2016. Kohtu hinnangul saab lugeda hageja tööd üleanduks ja lõppenuks 15.03.2016. Seega hilines hageja tööde üleandmisega 288 päeva (02.06.2015-15.03.2016). Hageja on seisukohal, et juhul, kui kohus tuvastab, et hageja rikkus lepingut s.t ei andnud töid tähtaegselt üle, siis on tema rikkumine vabandatav, kuna tähtaja järgimata jätmise põhjustas otseselt kostja tegevus. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu hinnangul ei saa hageja lepingurikkumist lugeda vabandatavaks. Hageja on arhitektuuribüroo, kes majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isikuna võttis poolte vahel sõlmitud lepinguga kohustuse korterelamu eelprojekti koostamiseks. Kohus leiab, et hageja pidanuks majandus- ja kutsetegevuses tegutseva professionaalse projekteerijana, olukorras, kus kostja soovis detailplaneeringust erinevat eelprojekti, täpselt määratlema uute tingimustega eelprojekti valmimise tähtaja. Juhul, kui hageja leidis, et detailplaneeringust erineva projekti valmimine ei ole võimalik saanuks hageja lepingu muutmisest keelduda või kui ta soovis kostjale vastu tulles püüda saavutada kehtestatud detailplaneeringust erinevat tulemust, siis pikendada töövõtulepingus töö valmimise tähtaega. Seetõttu ei ole hageja lepingu rikkumine vabandatav. Tasaarvestusavaldusest Leppetrahvinõudest Kostja märgib tasaarvestuse avalduses, et vastavalt lepingu punktile 3.4 on tellijal õigus nõuda projekti valmimise viibimise puhul viivist 0,15% päevas. Lepinguga tellitud tööd said valmis

15.03.2016, mil kostjale väljastati ehitusluba ning hageja andis kostjale üle lepingu dokumendid. Seega oli hageja viivituses 289 päeva ning kostjale on õigus nõuda leppetrahvi 289 päeva eest. Kostja on esitanud hagejale leppetrahvi nõude 259 päeva eest summas 6759,90 eurot. Hageja vaidleb leppetrahvinõudele vastu. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on leppetrahvinõude esitanud õigeaegselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja pidi lepingu järgi tööd üle andma 01.06.2015. Kohus tuvastas eelnevalt, et tööd saab lugeda üleantuks 15.03.2016. Seega hilines hageja tööde üleandmisega 288 päeva. Kostja on nõudnud leppetrahvi 259 päeva eest. Tulenevalt VÕS § 159 lõikest 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus loeb kostja vastusega pretensioonile ja võlgnevuse tasumise nõudega (I kd lk 17-18) tõendatuks selle, et kostja esitas esmakordselt leppetrahvi nõude 19.05.2016 s.o umbes 2 kuud peale tööde üleandmist, mida saab kohtu hinnangul lugeda mõistlikuks leppetrahvi maksmise nõude esitamise tähtajaks. Nimetatu on kooskõlas ka RK seisukohaga (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-28-08 p 13). Osundatust tulenevalt tuleb lugeda põhjendatuks kostja leppetrahvinõue summas 6759,90 eurot. Kahjunõudest Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ka kahju hüvitamise nõudes. Kokku on kostja kahjunõue hageja vastu summas 16 944,17 eurot, millest laenuintresside kulu on 10 836,17 eurot ja maaklertasude summa 6108 eurot. Hageja vaidleb kahju nõudele vastu. Kostja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 15; 3-2-1-5-12, p 27): •hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); •hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; •kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); •kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); •kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); •rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kostja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja hageja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitatud asjaoludel kahjunõue põhjendatud.

Kohus tuvastas eespool, et hageja rikkus lepingut (VÕS § 115 lg 1) jättes tööd õigeaegselt kostjale üle andmata. Kohus on eespool ka põhjendanud, et hageja oleks professionaalse projekteerimistöid pakkuva isikuna saanud selgitada kostjale lepingu muutmise tagajärgi ning keelduda lepingu muutmisest või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Seega ei saa hageja rikkumist lugeda vabandatavaks ja hageja vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1, § 128) – laenulepingud ja maksekorraldused (I kd lk 94-206; II kd lk 1-29) ostjatele ettemaksusummade tagastamiseks ei tõenda kostjal kahju tekkimist. Kostja ei ole tõendanud laenu saamist ja laenult intressi tasumist. Kostja ei ole tõendanud maakleriteenuse eest tasumist. Kohtu hinnangul ei ole kostjal müügilepingutest ja maaklerlepingutest tulenev kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti ei saanud viidatud kahju tekkimine olla kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kohtu hinnangul ei saanud hageja ette näha, et kostja sõlmib müügilepingud, mille eest võtab ettemaksu, mida kasutab investeerimiseks ning nende tagasinõudmisel puuduvad kostjal selleks omavahendid. Hageja ei saanud mõjutada müügi- ja maaklerlepingute sisu ja tingimusi. Osundatud põhjustel ei ole kostja kahjunõue põhjendatud ning ei kuulu hageja nõudega tasaarvestamisele. Tasaarvestades hagejalt kostjale väljamõistmisele kuuluva summa 12 000 eurot kostjalt hagejale tasaarvestusavalduse alusel väljamõistmisele kuuluva summaga 6759,90 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5240,10 eurot. Hageja viivisenõudest Hageja nõuab kooskõlas lepingu punktiga 3.4 kostjalt viivist 19.02.2016 esitatud arve tasumise tähtajast alates s.o 25.02.2016 tasumata summalt 12 000 eurolt 0,15% päevas. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 3.4 leppinud kokku, et tellija kohustub tasuma kõik arved 5 tööpäeva jooksul peale töö vastuvõtmist. Tellija süül hilinenud ülekannetelt arvestatakse töövõtja kasuks viivist 0,15% päevas. Kohus tuvastas, et tööde üleandmise tähtpäevaks saab lugeda 15.03.2016. Seega sai kooskõlas lepingu punktis 3.4 sätestatuga tekkida kostjal 19.02.2016 esitatud arve tasumise kohustus alates 20.03.2016 s.o 5 päeva peale töö vastuvõtmist. Arvestades asjaolu, et kohus pidas põhjendatuks kostja leppetrahvinõuet summas 6759,90 eurot, siis tuleb viivist arvestada 5240,10 eurolt (12 000- 6759,90). Kostja kohustub tasuma viivist kokku 691,69 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 menetluskulud poolte enda kanda arvestades tsiviilasja asjaolusid ja hagi ning tasaarvestuse avalduse rahuldamise ulatust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.