3-2-1-53-98
MÄÄRUS
Tartus 23. aprillil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja V. Madissoo osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. aprillil 1998. a Voldemar Madissoo erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
30.detsembri 1997. a määruse Voldemar Madissoo hagis Eesti Vabariigi Kaitseväe juhataja vastu teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 1997. a määrusega jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu 11. juuli 1997. a määrus, millega halduskohus tagastas Voldemar Madissoole läbivaatamatult kaebuse teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuna see kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. V. Madissoo esitas 15. oktoobril 1997. a Tallinna Linnakohtusse hagi Kaitseväe juhataja vastu teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks. Hagiavalduse kohaselt määrati hageja Kaitseväe juhataja 31. augusti 1995. a käskkirjaga nr 112 alates
1.septembrist 1995. a. Kaitsejõudude väljaõppekeskuse ohvitseride kursuse tsiviilainete grupi võõrkeele õppejõuks kapteni ametipalgaga. Hagejaga lõpetati tööleping 23. detsembril 1996. a töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Tallinna Linnakohtu 17. oktoobri 1997. a määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja see tagastati hagejale. Linnakohus leidis, et TsKS § 1 lg-st 2 tulenevalt mõistetakse tsiviilasjadena tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. TLS § 7 p 3 alusel ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele. Avaliku teenistuse seaduse §-de 1 lg 1 ja 2 lg 2 kohaselt on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, sealhulgas töötamine Kaitsejõudude Peastaabis ja kaitsejõudude väeosades avalik teenistus. Vaidlus, mis tekib seoses avaliku teenistusega, on avalik-õiguslik vaidlus ja kuulub halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1997. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et haldusõigusliku vaidluse lahendamise aluseks maa- või linnakohtus ei saa olla asjaolu, et halduskohus on keeldunud asja oma menetlusse võtmast. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et ta ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes. Vabariigi Valitsuse