Apellant (hageja) - Enriko Lukecha (isikukood xxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Vastustaja (kostja) - OÜ Doonau (registrikood 10563129), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 4. novembri 2008 otsus muutmata.
Tartu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Enriko Lukecha kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest
alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Enriko Lukecha esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Doonau vastu töötasu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja OÜ-sse Doonau tööle 01.03.2005 ning töötas seal sama aasta augusti lõpuni. Hageja sõnul olid tema tööülesanneteks osaühingu kauplusesse saabuva liha töötlemine (poolfabrikaatide valmistamine) ja kauba toimetamine sama osaühingu teise kauplusse Vabaduse tänaval. Hageja töökohaks oli Valga linnas Pärna pst 3 asuv kauplus. Hageja ja kostja vahel kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Töötasu lubati E. Lukechale maksta vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 9000 krooni kuus. Töötasu E. Lukecha ei saanud ning esialgu ei näinud ta selles ka probleemi, kuna samal ajal tasus OÜ Doonau talle järelmaksu äriühingule müüdud inventari eest ning tööandja lubas maksta talle palga välja hiljem. 2005 septembris selgus, et OÜ Doonau ei kavatsegi töötasu välja maksta. Hageja esitas avalduse Valgamaa Töövaidluskomisjoni, kuid 08.12.2005 otsusega jättis komisjon tema avalduse rahuldamata. E. Lukecha ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas hagi maakohtusse. Hageja leidis, et tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) §-st 1 on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 28 lg 2 kohaselt on tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. Hageja käis OÜ Doonau ruumides, tegeles seal liha töötlemisega ning organiseeris selle turustamist. OÜ Doonau omandas sisseseadme, mis oli vajalik lihasaaduste töötlemiseks OÜ-lt Liserone (ainuosanik ja juhatuse liige E. Lukecha) ning E. Lukechalt kui füüsiliselt isikult. Esemete eest tasus OÜ Doonau E. Lukechale osade kaupa. Seega oli tegemist OÜ Doonau omandiga, mida E. Lukecha kasutas. Kostja andis hagejale volitused organiseerida vastavat töölõiku, võtta vastu kogu kaupluse kassa, tagas talle juurdepääsu ettevõtte dokumentatsioonile jne. Sellega on tõendatud kostja poolt hageja tööle lubamine. Liha töötlemist ja müüki korraldas hageja, kuid müüjale maksis tasu OÜ Doonau, kauba müügist laekus raha OÜ Doonau kassasse ning kogu kaupluse kassa (s.o nii lihatoodete kui ka muu kauba müügist laekunud raha) võttis vastu OÜ Doonau esindaja Tatjana Dvornik või E. Lukecha. Hageja ei tegelenud OÜ Doonau ruumides isikliku lihaäriga. Hageja jagas töötajatele korraldusi, võttis vastu kassat, korraldas kaubaga varustamist, mistõttu oli hagejal töölepinguga kokku lepitud töötasu määr suurem kui müüjatel, kes ametlikult said Eesti Vabariigis kehtivat miinimumpalka. Hageja leidis, et töötasu suuruse määramisel tuleb
lähtuda summast, milles ta T. Dvornikuga kokku leppis, s.o 9000 krooni kuus ning palus OÜ-lt Doonau välja mõista saamata jäänud palk perioodi 01.03.2005-01.09.2005 eest, summas 54 000 krooni.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt müüs OÜ Liserone lihatooteid OÜ Doonau kaudu lepingu alusel kuni 2004 detsembrini ning selline suhe jätkus ka suulise kokkuleppe alusel 2005. Lihamüügist saadud tulu sai endale hageja kui füüsiline isik. Hageja ja kostja vahel puudus töölepinguline suhe. Lihaletil oli omaette kassa ning liha tõi ja kassat kontrollis hageja. Hageja poolt esitatud tõendid kuue kuu töötasu kohta OÜ-st Doonau ja ka T. Dvorniku allkirja kandev dokument selle kohta, et hageja töötasu kantakse üle tema arveldusarvele, on võltsitud. Kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et E. Lukecha võltsis nimetatud dokumendid eesmärgiga saada laenu SEB Eesti Ühispangast ning alusetult töötasu OÜ-lt Doonau.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 4. novembri 2008 otsusega E. Lukecha hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist töösuhe hageja ja kostja vahel. Hageja ei esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud töölepingut. Tunnistaja Veera Tampi ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Liserone kuni oktoober 2004 ja alates 01.11.2004 kuni 21.04.2005 OÜ-s Doonau müüjana. Töötades OÜ-s Liserone, müüs ta lihatooteid ning palka maksis talle E. Lukecha. Töötades OÜ-s Doonau, müüs ta ka liha ning siis maksis talle palka nii E. Lukecha lihakassast kui ka OÜ Doonau. Kaupluse ruumides oli kaks eraldi kassat. Tarbekaupade kassat haldas OÜ Doonau ning lihakassat haldas E. Lukecha. Lihakassa andis ta igal õhtul üle hagejale. Lihakassaga ei tegelenud OÜ Doonau. Lisaks müümisele tegi tunnistaja lihaosakonnas ka inventuure, milleks andis talle korralduse E. Lukecha. Tunnistaja sõnul ei esitanud hageja T. Dvornikule kordagi pretensioone palga maksmata jätmise osas. Tunnistaja Oksana Fanta ütlused kattuvad V. Tampi ütlustega osas, mille kohaselt majandas lihapoes E. Lukecha, kuna ta oli lihapoe omanik. Tunnistaja töötas OÜ Doonau tarbekaupade ja toiduainete osakonnas müüjana, V. Tamp töötas lihaosakonnas müüjana. Kui V. Tampi ei olnud, siis aitas lihapoes lihatooteid müüa Maarika Jänes ja mõnikord ka T. Dvornik. Lihakassa anti alati üle E. Lukechale ja lihakassaga tegeles ainult hageja ning teise kassaga T. Dvornik. Ka inventuurid toimusid eraldi, kunagi ei tehtud inventuuri koos lihapoega. Tunnistaja kinnitas, et hageja ei olnud OÜ Doonau palgatööline. E. Lukecha tegeles ise oma lihapoega ja juhatas sealset tööd. Hageja käis OÜ Doonau poeruumides suvalistel aegadel, konkreetset tööaega E. Lukechal ei olnud. Tunnistaja Marika Jänese ütluste kohaselt tegeles E. Lukecha poes liha müügiga ja kõige sellega seonduvaga. Hageja ei olnud OÜ Doonau töötaja. E. Lukechal olid töötajad V. Tamp ja M. Suev, kes olid lihaosakonna müüjad ning kellele E. Lukecha korraldusi jagas. V. Tamp andis igal õhtul lihakassa hagejale üle. T. Dvornik ei käinud kunagi E. Lukecha lihakassa juures ega võtnud sealt kunagi raha, samuti oli ka vastupidi. Tunnistaja oli OÜ Doonau töötaja ning liha müügiga ei tegelenud. E. Lukecha majandas lihaosakonnaga kuni 2005 aprilli lõpuni. Selle ajani olid ka kassad ning letid erinevad. 01.05.2005 toimusid ümberkorraldused ja siis ei olnud enam eraldi kassasid, sest OÜ Doonau hakkas ise lihamüügiga tegelema. E. Lukecha käis aeg-ajalt T. Dvornikul abis liha tükeldamas, kuid OÜ Doonau töötaja ta ei olnud. E. Lukechal ei saanud olla töösuhet OÜ Doonauga, kuna hageja ei käinud tööl kindlatel päevadel ega ka kellaaegadel.
Tunnistajate V. Tampi, O. Fanta ja M. Jänese ütlustest tuleneb, et 2005 käis E. Lukecha OÜ Doonau ruumides, kuna ta tegeles seal oma äriga, milleks oli lihatoodete müük. Samuti on nii hageja kui ka kostja kinnitanud, et OÜ Liserone, mille ainuomanik oli E. Lukecha, tegutses kuni 2004 lõpuni OÜ Doonau poolt renditud ruumides, kus tegeles liha müügiga. Tunnistajate ning kostja seletustega on tõendatud, et ka 2005 olid lihalett ja lihakassa endiselt OÜ Doonau letist ja kassast eraldi. Kogu lihamüügist saadud tulu sai hageja endale, mitte ei läinud OÜ Doonau kassasse. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et lihaosakonnas olid omad müüjad V. Tamp ja M. Suev, kellele jagas tööalaseid korraldusi E. Lukecha. Seega jätkas hageja 2005 alguses füüsilise isikuna lihatoodete turustamist OÜ Doonau ruumides. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et OÜ Doonau esindaja ei andnud hagejale tööalaseid korraldusi. E. Lukecha korraldas lihapoes ise oma tööd. Samuti on tõendatud, et E. Lukechal puudus kindel tööajanorm ning poolte vahel ei olnud palga maksmise kokkulepet. Kostja poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidest perioodi jaanuar 2005 kuni august 2005 kohta ning palgalehtedest jaanuar 2005 kuni august 2005 nähtub, et E. Lukechale ei ole makstud OÜ Doonau poolt töötasu, millelt tööandja oleks maksnud sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Lisaks on alus kahelda hageja seletuste tõesuses, kuna hageja on avaldanud, et tööandja kohustus maksma talle töötasu 9000 krooni kuus. Nii tunnistajate ütlustest kui ka palgalehtedel kajastatust nähtub, et kõik OÜ Doonau töötajad said palka miinimummääras, kaasa arvatud OÜ Doonau juhataja. Seega on hageja seletused palga suuruse osas meelevaldsed ning seavad kahtluse alla ka hageja ütluste usaldusväärsuse hageja ja kostja vahelise töösuhte osas. Kuna hageja ei teinud tööd OÜ-le Doonau, vaid tegeles OÜ Doonau ruumides oma isikliku lihaäriga ega saanud tööandjalt palka, ei olnud ka hageja ja kostja vahel töölepingulist suhet, mistõttu tuleb E. Lukecha hagi OÜ Doonau vastu jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
4.E. Lukecha esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
4.novembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista OÜ-lt Doonau välja E. Lukecha kasuks saamata jäänud töötasu alates 2005. a märtsist kuni 2005. a augustini. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) oleks maakohus pidanud nõude põhjendatuse hindamisel tuvastama, millistel asjaoludel töötas hageja OÜ Doonau ruumides, kellele tegi E. Lukecha tööd, kes kindlustas talle vajalikud töövahendid ning töötingimused. Maakohus on otsuses tuginenud vaid kostja esindaja ning tunnistajate kinnitusele ning ei pööranud tähelepanu töösuhtele iseloomulikele tunnustele. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-53-98 märkinud, et asjaolust, et töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepingulise suhte puudumine; 2) ei vaidlustanud kostja ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad asjaolu, et E. Lukecha viibis OÜ Doonau ruumides ning tegeles seal liha töötlemisega. Poolte seletustest nähtub samuti, et sisseseade, mis oli vajalik lihasaaduste töötlemiseks, omandas OÜ Doonau OÜ-lt Liserone (ainuosanik ja juhatuse liige E. Lukecha) ning E. Lukechalt kui füüsiliselt isikult. Esemete eest tasus OÜ Doonau osade kaupa. Seega olid liha töötlemiseks vajalikud seadmed 2005 kevadest OÜ Doonau omanduses, kuid neid kasutas E. Lukecha. Samas kinnitasid tunnistajad V. Tamp, M. Jänes ja O. Fanta, et E. Lukecha tegeles liha töötlemisega kuni 2005 augustini. Tavapärane on eeldada, et ettevõtte ruumides tehtav töö on organiseeritud ettevõtte poolt ning tehakse sama äriühingu heaks; 3) nähtub asjaolu, et V. Tamplile ja Ester Ehrenbergile maksis töötasu vaid kostja, ka OÜ Doonau palgalehtedest. Järelikult olid V. Tamp ja E. Ehrenberg OÜ Doonau töötajad. Kostja ei
ole põhjendanud, millistel põhjustel maksis osaühing palka isikutele, kes väidetavalt töötasid E. Lukecha heaks. OÜ Doonau on 2005 majandusaasta aruandes deklareerinud, et ettevõte tegeleb jätkuvalt lihasaaduste müügiga, sortiment on laienenud jne. Seega on kostja tunnistanud, et lihasaaduste müük oli osa äriühingu majandustegevusest. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt korraldas liha töötlemist ja müüki OÜ Doonau ruumides E. Lukecha, kasutades selleks kostjale kuuluvat sisseseadet ja inventari. Kauba realiseerisid OÜ Doonau töötajad, kes said samalt osaühingult selle eest töötasu. Lihatoodete müügist saadud raha laekus äriühingu kassasse ning puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et selle raha sai endale hageja. Asjaolust, et E. Lukechal puudus kindel tööaeg, ei saa järeldada töösuhte puudumist hageja ning kostja vahel. E. Lukecha ülesandeks oli korraldada lihatoodete hankimist ja töötlemist. Seega oli tegemist tööga, mille puhul oli oluline lõpptulemus Kaupluse klientide teenindamisega hageja ei tegelenud ning seega puudus vajadus kindlaksmääratud tööaja järele. Väide, et E. Lukecha ei allunud tööandja sisekorraeeskirjadele, on paljasõnaline, kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, kas sellised eeskirjad üldse eksisteerisid ning milles seisnes hageja allumatus; 4) sätestab TLS § 8, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Maakohus ei ole eelnimetatud nõuet järginud ning on asunud seisukohale, et töötaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu. Samas on tõendatud, et E. Lukecha töötas kostja ruumides, kostja seadmetega ning toodang realiseeriti OÜ Doonau töötajate poolt samale ettevõttele kuuluvates kauplustes. Kostja ei tõendanud poolte vahel mingi muu lepingu olemasolu; 5) peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 kohaselt otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on lugenud tõepäraseks vaid kostja esindaja seletused ning viimase väiteid kinnitavate tunnistajate ütlused. Kohus on jätnud tähelepanuta TsMS §-s 229 lg 2 sätestatu, mille kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Eeltoodust tuleneb, et kostja esindaja seletust, mida ei antud vande all, ei saa käsitleda tõendina. Seega on asjakohatud kohtuotsuses sisalduvad viited kostja esindaja seletustele kui tõendile, mis kinnitavad töösuhte puudumist E. Lukecha ja OÜ Doonau vahel; 6) ei nähtu otsusest, millistel põhjustel ei ole arvestatud tunnistaja E. Ehrenbergi ütlustega, samuti hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja V. Tampi ütlusi on analüüsitud vaid osas, milles need kinnitavad kostja seisukohti, kuid on jäetud tähelepanuta, et V. Tamp sai 2005 töötasu vaid OÜ-lt Doonau. Nimetatud asjaolude eiramine on viinud tõendite ühekülgse hindamiseni ning ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
5.OÜ Doonau vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ebaõige apellandi väide, nagu oleks maakohus rajanud otsuse rikkudes TsMS § 229 lg 2 sätestatut, lugedes tõepäraseks vaid kostja esindaja seletused. Kohus on õigesti leidnud viitega kostja esindaja ütlustele koosmõjus tunnistaja ütlustega, et ka 2005 olid lihalett ja lihakassa endiselt OÜ Doonau letist ja kassast eraldi.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 4. novembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Hagiavalduses märgitu kohaselt taotleb hageja kostjalt saamata jäänud töötasu ajavahemiku eest märts – august 2005. Nõude aluseks on asjaolu, et hageja oli sel perioodil kostjaga töösuhtes. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt ei ole hageja olnud kunagi kostjaga töösuhtes.
8.Vastavalt TLS §-le 1 on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Lähtudes TLS §-st 1 on hagi lahendamiseks vaja eelkõige tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja leidnud, et TLS §-s 1 nimetatud kokkulepe puudus ajavahemikul 01.03.2005-01.05.2005. Kostja vastuväite kohaselt müüs OÜ Liserone kuni 2004 detsembrini OÜ Doonau kaudu lihatooteid ning hiljem jätkas lihatoodete müüki OÜ Doonau kaudu hageja. Hageja ei ole seda vastuväidet vaidlustanud, kuid tema väite kohaselt alates 2005 märtsist tegi ta seda OÜ Doonau töötajana. Asjaolu, et ajavahemikul 1. märts kuni 1. mai 2005 tegeles hageja lihamüügiga OÜ Doonau kaudu kas enda või OÜ Liserone huvides, on tõendatud tunnistajate V. Tampi, O. Fanta ja M. Jänese (tl 68, 69, 70) ütlustega. Tunnistaja V. Tampi ütluste kohaselt töötas ta kuni oktoobrini 2004 OÜ-s Liserone müüjana ja seejärel OÜ-s Doonau müüjana kuni 21.04.2005; ta töötas lihaletis ning andis igal õhtul kassa üle hagejale, samuti tegi hageja korraldusel inventuure. Tunnistaja O. Fanta ütluste kohaselt töötas ta müüjana OÜ-s Doonau kuni 2005 aprilli lõpuni; lihaletti majandas hageja, kassad olid eraldi lihaleti ja muude kaupade osas. Tunnistaja M. Jänese ütlustest nähtub, et hageja majandas lihaletti kuni 2005 aprilli lõpuni, siis tehti ümberkorraldus ning liha müügiga hakkas tegelema OÜ Doonau. Hinnates nimetatud tunnistajate ütlusi, on tõendatud asjaolu, et ajavahemikul 1. märts - 1. mai 2005 ei olnud hageja ja kostja vahel töösuhet. Hageja jätkas lihamüüki OÜ Doonau kaupluses nii, nagu seda oli teinud OÜ Liserone 2004. aastal. See, et sisseseade, mis oli vajalik lihasaaduste töötlemiseks, oli 2005. aasta kevadest OÜ Doonau omanduses, ei välista seda, et hageja jätkas 1. märts - 1. mai 2005 lihasaaduste müüki OÜ-le Doonau kuuluvas kaupluses, kus 2004 oli lihamüügiga tegelenud OÜ Liserone. Samuti ei välista asjaolu, et tunnistajatele V. Tamp ja E. Ehrenberg maksti palka OÜ Doonau poolt, seda, et hageja tegeles ajavahemikul 1. märts - 1. mai 2005 liha müügiga enda huvides. Tunnistaja E. Ehrenbergi ei ole oma ütlustes täpsustanud, millisel perioodil andis ta raha üle hagejale ja millisel kostjale ning millisel perioodil tõi liha müügiks hageja ja millisel toodi Lätist. Kuna ajal, mil lihamüüki organiseeris OÜ Liserone, tõigi liha hageja ja ka kassa anti eeldatavasti üle hagejale, siis ei tõenda nimetatud tunnistaja ütlused oma ebakonkreetsuse tõttu olukorda vaidlusalusel perioodil. Ebaõige on apellandi väide, et tunnistajad V. Tamp, M. Jänes, O. Fanta ja E. Ehrenberg kinnitavad seda, et hageja tegeles liha töötlemisega kuni augustini 2005. Tunnistajad V. Tamp ja O. Fanta lahkusid töölt OÜ-st Doonau aprilli lõpus 2005 ning seetõttu ei saanud nad anda ütlusi edasise perioodi kohta. Tunnistaja M. Jänes on andnud ütlusi selle kohta, milline oli olukord
kaupluses kuni 01.05.2005, mil toimus ümberkorraldus ning lihamüügiga hakkas tegelema OÜ Doonau. Tunnistaja E. Ehrenbergi ütlused (tl 89-90) on ebatäpsed ning neist ei selgu, kas hageja tegeles lihamüügi organiseerimise kaupluses ja mis perioodil see toimus.
9.Samuti ei ole asjas olevate tõenditega tõendatud hageja ja kostja vaheline töösuhe perioodil mai 2005 – august 2005. Hageja väite kohaselt töötas ta kostja ruumides, kostja seadmetega ning toodang realiseeriti OÜ Doonau töötajate poolt samale ettevõttele kuuluvates kauplustes. Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning ükski asjas olev tõend ei kinnita seda, et hageja töötas ajavahemikul mai 2005 – august 2005 kostja ruumides, kostja seadmetega ning toodang realiseeriti OÜ Doonau töötajate poolt samale ettevõttele kuuluvates kauplustes. Tunnistaja M. Jänese ütluste kohaselt tehti mais 2005 ümberkorraldus ning liha müügiga hakkas tegelema OÜ Doonau. Tunnistaja ütlused ei tõenda seda, et 2005 maikuus ja hiljem oleks hageja tegelenud lihamüügiga OÜ Doonau kaupluses (oleks viibinud kostja ruumides, töötanud kostja seadmetega jms). Tunnistajad V. Tamp ja O. Fanta lahkusid töölt OÜ-st Doonau aprilli lõpus 2005 ning seetõttu ei puuduta nende ütlused perioodi mai 2005 – august 2005. Tunnistaja E. Ehrenbergi ütlused on ebatäpsed ning neist ei selgu, mis ajal tunnistaja poolt räägitu toimus, sest ta enda ütluste kohaselt ta ei mäleta seda. Töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel ei tõenda OÜ Doonau 2005. aasta majandusaasta aruanne, sest osaühing ei olegi väitnud, et ta ei tegelenud 2005 lihasaaduste müügiga, vaid tema vastuväide on seisnenud selles, et hageja ei tegelenud lihasaaduste müügiga kostja töötajana.
10.Iseenesest õige on apellandi väide, et vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 ei ole kostja esindaja seletus tõendiks, kuid see asjaolu ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist, sest kohtuotsus ei ole rajatud ainuüksi kostja esindaja seletustele.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Viivi Tomson
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.