3-2-1-31-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. märtsil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Proba esindaja vandeadvokaat L. Urge osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. märtsil 1998. a AS-i Eesti Hoiupank kassatsioon-kaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotiavalduse esitamise hetkel olid võlakohustused tagatud pandiga ning seetõttu puudus alus pankroti väljakuulutamiseks. Pandilepingu sõlmimise ajal oli pandieseme väärtus 18 200 000 krooni, kuid pantija poolt oma kohustuste rikkumise tõttu panditud asja hoidmisel on see pankrotiavalduse esitamise ajaks vähenenud. Seega ei ole nõue pandiga tagatud täies ulatuses ja puudus alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks PankrS § 11 lg 2 p 2 alusel. Põhistamata on seisukoht, et pandieseme hinna määramisel tuleb lähtuda pandilepingus märgitust. Samuti on apellatsioonikohus ekslikult leidnud, et kassaatori nõue on ebaselge, kuna võlgnik on Tallinna Linnakohtule esitanud hagi AS-i Eest Hoiupank vastu pandilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kassaatori nõue ei tulenenud pandilepingust ning sellest tulenevad suhted ei muuda võlanõuet ebaselgeks. Pankrotiavaldus põhineb laenulepingul ja selle lisadest tuleneval võlanõudel. See võlanõue on põhjendatud ja selge. Laenulepingut ja sellest tulenevate kohustuste täitmatajätmist võlgnik vaidlustanud pole. Seega on ringkonnakohus ekslikult kohaldanud PankrS §-i 141 ja jätnud kohaldamata sama seaduse paragrahvi 16 lg 1. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis vastustaja, et kassatsioonkaebus on alusetu ja kohus ei ole rikkunud materiaalõiguse norme. Samuti esitatakse täiendavaid, ringkonnakohtu otsuses märkimata põhjendusi, miks tuleb nõue lahendada hagimenetluses. Kolleegiumi istungil jäi võlgniku esindaja vastuses toodud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsKS § 347 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu muutmisele põhjenduste osas. AÕS § 279 lg 4 kohaselt on lisaks põhinõudele pandiga tagatud ka kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepingus pole sätestatud teisiti. Pandieseme müügihind selgub selle müümisel ja ei pankrotimenetluse algatamise otsustamisel ega algatatud pankrotimenetluse käigus pea ega saagi tuvastada, kas pandieseme müügist saadud rahast piisab tagatud nõude rahuldamiseks või mitte. 26. aprilli 1995. a notariaalselt tõestatud pandilepingu kohaselt pantis AS Proba AS-le Eesti Hoiupank 18. jaanuari 1994. a laenulepingu nr 183 ja selle lisadest tulenevate kõikide nõuete täitmise tagamiseks motelli "Laagna" hooned. Pandieseme väärtus pandilepingu kohaselt oli 1405 tuhat USD ja pandiga tagati ka kõik kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, pandi esemele tehtavad kulutused, kohtukulud ja pandi müügiga seotud kulutused. Seega on AS-i Eesti Hoiupank nõue võlgniku vastu PankrS § 11 lg 2 p 2 mõttes pandiga täielikult tagatud. Kooskõlas PankrS § 141 p 1 sätestatuga - kui pärast pankrotimenetluse algatamist ilmnevad sama seaduse paragrahvis 11 lg 2 punktis 2 nimetatud asjaolud - jättis ringkonnakohus seaduslikult pankrotiavalduse rahuldamata. Kuna pankrotiavaldus tuli rahuldamata jätta seoses sellega, et nõue on pandiga täielikult tagatud, siis selles asjas ei tõusetu küsimust, kas pankrotiavaldus põhineb selgel nõudel või mitte. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et kuna pankrotiavalduse aluseks oli ka pandileping ja võlgnik on esitanud hagi selle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis ei ole nõue selge. See põhjendus kuulub ringkonnakohtu otsusest väljajätmisele. Nõue pandilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ei muuda iseenesest ebaselgeks tagatavat, laenulepingust tulenevat nõuet.
Pankrotiavalduse aluseks oli võlgniku laenulepingust tulenev võlg ja kohus pole põhjendanud, miks see võlanõue pole selge. Küll võib kohus laenulepingust tuleneva nõude PankrS § 11 lg 3 p 2 alusel lugeda ebaselgeks, kui võlgnik vaidlustab viiviste suuruse TsK § 194 lg 1 alusel. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude võib TsK § 229 alusel viiviste osas muuta ebaselgeks ka vaidlus selle üle, kas võlgniku majandustegevuse süülise katkestamisega põhjustati tema poolt kohustise mittetäitmine. Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 1997. a otsus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Teder & Rask 9. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.