Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

võimaliku ostja erihuvidest või mittemõistmisest Kinnistu IV hoonestuse probleemidest, jäädes suurusjärku 3 000 000 krooni. Eeltoodule tuginedes on võlausaldaja pandiga tagamata sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu 28 345 121.95 krooni. Laenulepingute kohaselt kohustus võlgnik allutama kõik olemasolevad ja tulevikus võetavad osanike laenud võlausaldaja laenudele (p 7.1.6), võlgniku kohustusteks oli mitte eelistada kohustuste täitmisel võlausaldajale teisi võlausaldajaid, välja arvatud juhul, kui see on seadusega ette nähtud (p 13.2.1.b) ja koheselt informeerida võlausaldajat laenulepingu tagamiseks koormatud vara võõrandamisest (p 13.1.i). Võlgnik on kokkulepitud tingimusi rikkunud, millega võlgniku juhatuse liikmed on tahtlikult asunud kahjustama võlgniku varalist seisu ja võlausaldajate huve, põhjustades võlgniku maksejõuetuse. 18.12.2008 võõrandas võlgnik Kinnistud tagasi võlgniku juhatuse liikmetele V.M. ile ja R.P. ile, jättes täitmata laenulepingute p-st 13.1.i tuleneva võlausaldaja teavitamise kohustuse. Vähem kui kuus kuud peale nimetatud tehingu teostamist võõrandasid V.M. ja R.P. Kinnistud taas võlgnikule 17 846 400 krooni võrra kõrgema müügihinnaga, jättes ka sel korral täitmata võlausaldaja teavitamise kohustuse. Seega tekkis võlgnikule Kinnistute ostmisel 17 846 400 krooni võrra suurem kohustus V.M. i ja R.P. i ees kui Kinnistute müümisel V.M. ile ja R.P. ile. Võlgniku juhatuse liikmed V.M. ja R.P. kinnitasid suuliselt, et tehingute põhjuseks on soov takistada võlausaldaja nõuete rahuldamist ja et võlgnik ei kavatse täita kohustust laenude allutamiseks võlausaldaja antud laenudele. V.M. ja R.P. ning võlgnik avaldasid täiendavalt 20.04.2010 ja 25.05.2010 kirjades, et: a) võlgnik ei kavatse asuda täitma laenulepingutes toodud kokkuleppeid; b) võlgniku suurimateks võlausaldajateks on muuhulgas juhatuse liikmed V.M. ja

R.P. ;

c) võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused teiste kreeditoride ees (seisuga 22.06.2010 maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees 28 635 krooni ja intressivõlg 85 krooni); d) võlgniku äritegevusega kaasnevad vahendid ei võimalda rahuldada võlgniku olemasolevaid kohustusi kõikide kreeditoride ees ning antud olukord ei ole ajutine; e) võlgnik ei tunnista Kinnistute võõrandamistehingutega seoses tekkinud võlakohustust V.M. i ja R.P. i ning võlgniku vahel laenukohustusena, viidates teadlikult vääralt võlausaldajapoolsele olukorra aktsepteerimisele; f) olukorras, kus võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja juhatuse liikmed ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust pankrotiavalduse esitamiseks, soovib võlgnik suurendada oma kohustusi täiendava laenu, 17 000 000 krooni võrra, kusjuures täiendava laenu võtmise eesmärgiks on eelistada teiste kreeditoride ees juhatuse liikmeid V.M. i ja R.P. it, tasudes Kinnistute võõrandamise tehingutest tuleneva võlakohustuse. Täiendavalt on võlgnik avaldanud 20.04.2010 kirjas, et on andnud OÜ-le Valga Leivatehas, kelle juhatuse liikmeteks on samuti V.M. ja R.P. , tasuta üle Kinnistute äriruumide üürilepingud ning õiguse sõlmida üürilepinguid vabadele äripindadele Kinnistutel I ja III ning samuti on sõlmitud võlgniku ja OÜ Valga Leivatehas vahel võlgniku kohustuste ülevõtmise lepingud. Võlausaldaja ei ole andnud nõusolekut nimetatud kokkulepete sõlmimiseks. Kuna pärast üürilepingute ülevõtmise lepingu sõlmimist ei laeku rendilepingutest tasusid võlgnikule, ei suuda võlgnik teostada kreeditoridele makseid kohaselt. Sellest tulenevalt põhjustasid võlgniku juhatuse liikmed (endised juhatuse liikmed V.M. ja R.P. ning juhatuse liige T.R. ) võlgniku maksejõuetuks muutumise. Kirjeldatud käitumine on käsitatav PankrS § 28 lg-s 2 sätestatud raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liikmed rikkusid ka võlgniku põhikirja punkti 4.2, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liige peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega. Kuivõrd võlausaldaja pööras korduvalt juhatuse liikmete tähelepanu võlgniku majandustegevuse kahjustamisele, esitades nõudmisi kahjustavate tehingute tagasipööramiseks, kuid võlgnik vastavalt ei reageerinud, tegutsesid juhatuse liikmed otsese tahtlusega, juhatuse liikmed nägid ette

võlausaldajale kahju tekkimist, millist eesmärki on nad võlausaldajale vestluses kinnitanud. Kirjeldatud käitumine on reguleeritud süüteona KarS § 384 lg-s 1. Seega on võlgnik teinud raskeid juhtimisvigu mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt ajutine ja tõendatud on võlgniku avaldus võlausaldajale, mille kohaselt ei suuda võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees.

MAAKOHTU LAHEND

aja jooksul suutnud likvideerida oma võlgnevusi võlausaldajate ees ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutiste haldurite hinnangul ei ole võlgniku juhatus täitnud õigeaegselt ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust esitada kohtule äriühingu pankrotiavaldus. Samuti ei ole võlgniku juhatus täitnud seadusest (TsÜS § 35) tulenevat hoolsuskohustust. Kasumiaruandest nähtub, et äriühingu vara ei katnud enam tema kohustusi alates 2010 juunist, mil ärikasum oli miinuses – 73 828 721 krooni. Siit järelduvalt ei vastanud osaühingu netovara juba 2010 juuni algusest seaduses sätestatud alampiirile ning juhatus pidanuks võtma vastu otsuse ettevõtte tegevuse jätkamise, lõpetamise või pankrotiavalduse esitamisega seonduvalt. Äriühingu juhatuse liikmel on muuhulgas kohustus jälgida äriühingu osakapitali suurust, et see vastaks kehtestatule. Esitatud raamatupidamisandmete ja kogutud lisainformatsiooni alusel koostatud näitajate analüüsist nähtub, et: 1) äriühingu äritegevus on toimunud 2010 aprillis, mais ja juunis arvestusliku kahjumiga; 2) äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele alates 2010 juunist. 2010 juuli seisuga on see negatiivne – 40 184 146 krooni ulatuses, st äriühingu koguvara ei kata enam äriühingu lühiajalisi kohustusi. Ajutisele haldurile esitatud materjalidest nähtub, et antud olukorras on pankrotimenetluse algatamine ja võimalik pankroti väljakuulutamine ainuvõimalik lahendus, sest ei ole andmeid, mis võimaldaks ettevõttel tegevust jätkata. Peale pankroti väljakuulutamist tuleb teostada majandustegevuse täielik erikontroll, mille tulemusel saab otsustada vastavate nõuete või kuriteokaebuste esitamise. Ajutised haldurid on tuvastanud pankrotiseaduse mõistes varade tagasivõitmise võimalusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

siis jääb arusaamatuks, kuidas praegu kinnistul turuväärtus puudub. Simus Kinnisvara OÜ hindamisaktist nähtub, et Kinnistute turuväärtus on kokku 73 000 000 krooni; 2) võlgniku bilansis vastab omakapital seaduses sätestatud nõuetele, kuna OÜ Valga Leivatehas on 07.09.2010 avaldusega taganenud 27.05.2010 kinnistu omandamise tehingust, millest tulenevalt on XXX kinnistu jätkuvalt võlgniku bilansis; 3) võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduses valeandmeid, et pahatahtlikult kohut eksitada. Pankrotiavalduse punktis 1.8 on võlausaldaja avaldanud, et „võlgniku juhatuse liikmed V.M. ja R.P. kinnitasid võlausaldajale suuliselt, et kirjeldatud võõrandamistehingute teostamise põhjuseks on soov takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist.“ Punktis 1.11.1 on võlausaldaja avaldanud, et: „... seega nägid juhatuse liikmed ette võlausaldajale kahju tekkimise, millise eesmärgi saavutamise soovi on nad võlausaldajale vestluses kinnitanud.“ V.M. ja R.P. on esitanud hagiavalduse, kus nõuavad võlausaldaja avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist ning tsiviilasi on Tartu Maakohtu menetluses; 4) kohus jättis vääralt arvestamata võlgniku poolt 07.09.2010 esitatud täiendavad materjalid. Kohus oleks pidanud ise asja arutamise uuendama, kuna esitatud materjalid tõendavad, et võlgniku bilanss on positiivne ja ei saa olla aluseks pankroti väljakuulutamiseks; 5) võlgnik on sõlminud OÜ-ga Valga Leivatehas kohustuste ülevõtmise lepingud, millega OÜ Valga Leivatehas on üle võtnud võlgniku kohustused, mida võlausaldaja on aktsepteerinud. OÜ Valga Leivatehas on asunud täitma oma kohustusi vastavalt kohustuste ülevõtmise lepingutele. Pangakonto väljavõttest nähtub, et 23.08.2010 seisuga oli võlgniku pangakonto jääk X.XX. Võlgniku pangakontole laekunud rahalisi vahendeid on pank debiteerinud vastavalt laenulepingule. Ülesütlemisest tulenev panga nõue võlgniku vastu pangakonto jäägina ei kajastu. Siit tulenevalt saab asuda seisukohale, et 23.08.2010 seisuga võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlausaldaja on aktsepteerinud kohustuste ülevõtmist; 6) PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud aluseid pankroti väljakuulutamiseks ei esine. Võlgnik ei ole hävitanud, peitnud ega raisanud oma vara, teinud raskeid juhtimisvigu ega ka muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetust. Majanduslanguse tingimustes on võlgniku juhatuse liikmed teinud kõik endast sõltuva olukorra lahendamiseks. Võlgnik on sõlminud OÜ-ga Valga Leivatehas kohustuste ülevõtmise lepingu, millega OÜ Valga Leivatehas on üle võtnud võlgniku kohustused Eesti Energia AS, AS Eraküte ja Bank DnB NORD AS Eesti filiaali ees. 27.05.2010 kinnistu võõrandamise tehingut tuleb vaadelda koos kohustuste ülevõtmise lepinguga. OÜ Valga Leivatehas jaoks oli vajalik kinnistu omamine, et taotleda PRIA-st raha majandustegevuse arendamiseks; 7) vale on kohtu seisukoht, et võlgnik ei ole pikema aja jooksul suutnud likvideerida oma võlgnevusi võlausaldajate ees ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudusid pankrotiavalduse esitamise seisuga muud võlad kui vaieldav panga võlg. OÜ Valga Leivatehas on võlgniku kohustused üle võtnud ja neid täitma asunud; 8) võlgnikul ei ole olnud laenumaksete tasumisel hilinemisi. Majanduslanguse tingimustes taotles võlgnik laenulepingu tingimuste ülevaatamist. Võlausaldaja keeldus pahatahtlikult lepingutingimuste muutmisest ning esitas teadvalt ebaseadusliku ja võlgnikku kõige intensiivsemalt survestava pankrotiavalduse, eksitades kohut ebaõigete asjaolude esitamisega.

Eeltoodust tuleneb, et kohtu järeldused võlgniku maksejõuetusest ja maksejõuetuse põhjustest ei ole asjakohased ning puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

tellimusel hinnatud pandiesemete turuväärtus sisaldab käibemaksu, Kinnistute käibemaksuta turuväärtus oleks 60 838 003 krooni, s.o oluliselt väiksem. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgnik on esitanud hindajale mittetõeseid andmeid üüritulude kohta, kuivõrd võlgniku poolt võlausaldajale esitatud 30.04.2010 seisuga kinnitatud üüritulude väljavõte erineb kohtule esitatud 01.09.2010 seisuga kinnitatud väljavõttest ulatuslikult. Kinnistu IV kohta on võlausaldaja tellinud ka 2009 jaanuaris hinnangu ekspert J.S. . Nimetatud hinnangu kohaselt on Kinnistu IV likviidsus ebarahuldav ja ilma võimalikku renoveerimiskulu arvesse võtmata on Kinnistu IV turuväärtus maksimaalselt 11 000 000 krooni. 2010 mais on hinnatud Kinnistu IV turuväärtus olematuks või ostja erihuvidest lähtudes maksimaalselt 3 000 000 kroonile. Hindaja on leidnud, et Kinnistu IV väärtust mõjutab oluliselt hoone eeldatavalt kõrge lammutus/rekonstrueerimiskulu. Seega on nimetatud hinnangud omavahel võrreldavad ja hinnangu tulemus vastab turusituatsioonile. Võlgniku viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-59-08 on põhjendamatu, kuivõrd võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole täies ulatuses pandiga tagatud; 2) nõustuda ei saa väitega, et võlgniku bilansis vastab omakapital nõuetele, kuna XXX kinnistu omandiõigus kuulub kinnistusraamatu alusel endiselt OÜ-le Valga Leivatehas; 3) võlausaldaja ei ole esitanud pankrotiavalduses valeandmeid. Võlgniku avaldus võlausaldajate huvide kahjustamise kohta on tuletatav ka võlgniku käitumisest – võlgnik on keeldunud lepingute kohasest täitmisest ning püüdnud survestada võlausaldajat loobuma oma nõudest võlgniku vastu ja aktsepteerima uue võlgnikuna OÜ-t Valga Leivatehas; 4) võlgniku avaldus, et kuna võlausaldaja ei ole võlgniku kontot debiteerinud kogu nõude summa ulatuses ja nõue võlgniku vastu ei kajastu võlgniku pangakontol, siis seisuga 23.08.2010 puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd see ei põhine ühelgi Eestis kehtival regulatsioonil ega võlgniku ja võlausaldaja kokkuleppel; 5) võlgniku rikkumised on tuvastatud nii kohtu kui pankrotihalduri poolt. Võlgnik on jätnud täitmata ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse ja rikkunud TsÜS §-st 35 tulenevat lojaalsuskohustust. Pandiesemete võõrandamistehingud on tehtud võlgniku suhtes kahjustavatel tingimustel ning V.M. ja R.P. , olles tehingute ajal võlgniku juhatuse liikmed, on tahtlikult ja omakasu eesmärgil põhjustanud võlgniku maksejõuetuse; 6) võlgnik on korduvalt võlausaldajale kirjalikult avaldanud, et tal ei ole võimalik täita kohaselt kõigi võlausaldajate nõudeid ja et suurimateks võlausaldajateks panga kõrval on endised juhatuse liikmed V.M. ja R.P. . Ka 13.07.2010 eelistungil avaldas võlgniku esindaja, et võlausaldaja nõue ei ole täidetav, kuivõrd võlgnikul on mitmed võlausaldajad ja puuduvad vahendid igakuiste kohustuste täitmiseks olemasolevatel tingimustel; 7) krediidilepingute ülesütlemise aluseks oli eelkõige võlgniku poolne maksekohustuste täitmata jätmine, kusjuures võlgnik ei asunud rikkumist kõrvaldama ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingute ülesütlemise järgselt sõlmis võlgnik võlgnikku kahjustavatel tingimustel üürilepingute üleandmise tehingu. Võlausaldaja on esitanud palve, et võlgnik lõpetaks võlgnikku kahjustavate tehingute tegemise ning tagastataks krediidilepingu tingimustega vastuolus läbiviidud tehingutega juhatuse liikmetele võimaldatud rahalised vahendid, kuid võlgnik on nimetatust keeldunud. Kirjeldatud käitumine võlgniku maksejõuetuse põhjustamiseks on reguleeritud süüteona KarS § 384 lg-s 1. Võlgniku esitatud krediidilepingute tingimuste muutmise ettepanekud ei olnud võlausaldajale vastuvõetavad, kuivõrd eelkõige sooviti muudatusega võimaldada võlgnikule rahalised

vahendid endiste juhatuse liikmete nõuete rahuldamiseks ja võlgnik oli andnud OÜ-le Valga Leivatehas üle Kinnistu III suhtes sõlmitud üürilepingutest tulenevad õigused-kohustused. Põhjusel, et enam ei laeku rendilepingutest tasusid võlgnikule, ei suuda võlgnik teostada kreeditoridele maksmisele kuuluvaid makseid kohaselt; 8) kohtul ei ole kohustust ise asja arutamist uuendada. Täiendavate materjalide esitamine pärast sisulise aruteluga istungit ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS § 238 lg 3; § 329) kooskõlas ja kohus on õigustatult jätnud materjalid vastuvõtmata.

Seega tegemist on lühiajalise kohustusega. Bilansi kohaselt on võlgnikul käibevara summas 41 132 krooni, samas kui lühiajalisi kohustusi on summas 1 980 398 krooni, seega ületavad lühiajalised kohustused käibevara ligi 50 korda. Võlgniku kohustused seoses laenulepingute ülesütlemisega on muutunud 29.05.2010 täies ulatuses sissenõutavateks, st tegelikkuses on võlgnikul lühiajalisi kohustusi enam kui 56 miljoni krooni suuruses summas. Võlgnikul puudub majandustegevus, mille arvel oleks võimalik saada vahendeid nõuete rahuldamiseks; 4) põhjendamatu ja üllatuslik on võlgniku väide, mille kohaselt olevat võlausaldaja aktsepteerinud võlgniku kohustuste ülevõtmist OÜ Valga Leivatehas poolt. Maakohtus võlgnik sellist väidet ei esitanud. Ainuüksi pankrotiavalduse esitamine ja selle juurde jäämine kinnitab üheselt, et võlausaldaja ei nõustunud võlgniku kohustuste ülevõtmisega. Lisaks on ka võlgniku esitatud 06.09.2010 bilansis kajastatud võlgnevus Bank DnB Nord A/S ees. 31.03.2010 sõlmitud lepingute tingimusi arvestades ei saa tegelikult rääkida kokkuleppest kohustuste ülevõtmise kohta. Lepingutest (p 2.1) nähtub, et OÜ Valga Leivatehas ei olnud nõus võtma üle võlgniku kohustusi tingimustel, mis tulenesid võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingutest, vaid nägid ette, et võlgnik ja OÜ Valga Leivatehas esitavad võlausaldajale ühise taotluse laenulepingute tingimuste muutmiseks (p 2.2); 5) kohus jättis õigesti arvestamata võlgniku poolt 07.09.2010, s.o ligi 1 kuu pärast pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil 12.08.2010, esitatud täiendavad tõendid. Ühtegi TsMS §-s 437 nimetatud asjaolu, mille alusel oleks kohus võinud kaaluda asja arutamise uuendamist, ei esinenud. Ajutised haldurid nimetati 26.07.2010 määrusega, seega ei oleks asja arutamise uuendamine olnud kooskõlas ka PankrS § 27 lg-ga 2. Esitatud täiendavad tõendid ei tõenda ka asjaolu, et võlgniku bilanss on positiivne ning et võlgnik ei ole maksejõuetu; 6) kohus on võlgniku maksejõuetuse tuvastanud võlgniku varalist seisundit iseloomustavate andmete ja ajutiste haldurite arvamuse alusel. See, kas võlgnik on maksejõuetuse põhjustanud PankrS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tegudega, ei oma pankroti väljakuulutamise põhjendatuse seisukohalt iseenesest tähtsust. Samas on kohtu viited PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud tegude toimepanemisele võlgniku poolt iseenesest õiged. Võlgniku majandustegevus seisnes temale kuuluva kinnisvara üürileandmises ja haldamises Valgas, kusjuures põhilise osa käibest andsid Kinnistutest saadavad üüritulud. Võlgnik omandas Kinnistud enda osanikelt ja juhatuse liikmetelt V.M. ilt ja R.P. ilt 14.03.2008 lepingu alusel hinnaga 32 400 000 krooni, mis tasuti võlausaldajalt saadud pangalaenu arvel. 02.06.2009 sõlmis võlgnik V.M. i ja R.P. iga lepingu, millega suurendati Kinnistute eest V.M. ile ja R.P. ile makstavat ostuhinda 26 500 000 krooni võrra 58 900 000 kroonini. Seega võttis võlgnik ilma igasuguse majandusliku põhjenduseta täiendavaid varalisi kohustusi enda osanike ja juhatuse liikmete ees 26,5 miljoni krooni ulatuses. 31.03.2010 sõlmis võlgnik lepingu V.M. i ja R.P. iga ning OÜ-ga Valga Leivatehas, mille kohaselt andis võlgnik kõikidest Kinnistute äriruumide osas sõlmitud üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle OÜ-le Valga Leivatehas. OÜ Valga Leivatehas ainsateks juhatuse liikmeteks ja osanikeks on samuti V.M. ja R.P. . 31.03.2010 leping ei sätesta muud OÜ Valga Leivatehas poolset vastusooritust peale võlgniku kohustuste ülevõtmise V.M. i ja R.P. i ees summas 17 846 400 krooni (milline kokkulepe on vorminõuete rikkumise tõttu tühine), kusjuures OÜ Valga Leivatehas kohustus nimetatud isikutele tasuma 50% XXX ja XXX äriruumide osas sõlmitud või sõlmitavate üürilepingute järgi igakuiselt saadavast netotulust. 27.05.2010 müüs võlgnik XXX kinnistu OÜ-le Valga Leivatehas hinnaga 5 000 000 krooni. Seega müüs võlgnik kinnistu, mille oli ostnud 02.06.2009 hinnaga 52 596 200 krooni, vähem kui 1 aasta hiljem OÜ-le Valga Leivatehas enam kui 10 korda odavama hinnaga.

Isegi seda, turuhinnast kordades madalamat ostuhinda ei pea OÜ Valga Leivatehas tasuma enne kui 2021 märtsis; 7) võlgniku püsiva maksejõuetuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduses võlgniku väidetud valeandmeid, ning kohus ei ole põhjendanud pankroti väljakuulutamist viidatud asjaoludega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kinnistusraamatusse kanti keelmärge. Pärast keelumärke seadmist tegi 07.09.2010 kolmas isik müügilepingust taganemise avalduse. Asja materjalidest ei nähtu võlgniku selgitused ja seisukohad, mis põhistaksid eelnimetatud tehingute tegemist võlausaldaja nõude rahuldamise ja/või võlgniku vara ja majandustegevuse säilitamise eesmärgil. Ringkonnakohtu arvates, arvestades võlgniku tehtud tehinguid varaga ning majandustegevust tervikuna, samuti ajutise halduri seisukohta ning ka hüpoteekidega koormatud ja käesoleval ajal võlgnikule kuuluvat vara, samuti võlgniku kohustuste suurust, on võlgnik maksejõuetu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hilinemisega, s.o pärast kohtuistungit esitatud materjalidega ei saa hagita asjas, sh pankrotiasjas, kohus vajaduse korral omal algatusel arvestada. Ringkonnakohtu arvates on kohus alati pädev omal algatusel menetlust uuendama TsMS § 437 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei toonud võlgniku lisatud materjalidega arvestamata jätmine kaasa ebaõige lahendi tegemist. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku bilansis kajastatu ei anna alust asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuline. Võlgniku reaalse maksejõulisuse hindamisel ei ole ainsaks aluseks võlgniku bilanss.

Egon Konsand

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.