Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Jüri Paap
Otsuse tegemise aeg ja koht
7.otoober 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Fastest Trade OÜ avaldus OÜ NordCorp pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NordCorp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Fastest Trade OÜ (registrikood 11195290, asukoht Tondi 27, 11316 Tallinn), esindaja advokaat Martin Traat Võlgnik NordCorp OÜ (registrikood 11070251, asukoht Lennuki 22, 10145 Tallinn), esindaja advokaat Viktor Särgava Pankrotihaldur Maire Arm
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2008 otsus OÜ NordCorp pankroti väljakuulutamiseks.
2.Jätta Fastest Trade OÜ avaldus OÜ NordCorp pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Fastest Trade OÜ kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
1.Fastest Trade OÜ ja NordCorp OÜ sõlmisid 02.03.2006 investeerimislepingu, mille kohaselt Fastest Trade OÜ maksis NordCorp OÜ-le kinnisasja arendustegevuseks 25 400 000 krooni. Lisaks maksis investor hüpoteegi seadmise eest notaritasu 74 099 krooni ja riigilõivu 106 667 krooni. NordCorp OÜ ei täitnud investeerimislepingus nimetatud kohustusi ja rikkus lepingut, makstes investeeringuks mõeldud raha edasi oma lähikondsele. Investor taganes 16.10.2007 investeerimislepingust ning nõudis makstud raha, tehtud kulutuste ja intressi tagastamist hiljemalt 29.10.2007. Võlgnik raha tagasi ei maksnud. 06.12.2007 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik sellele ei vastanud ja võlga ei tasunud. Võlgnikule kuuluvad hoonestamata kinnistud aadressil XXX XX XXX XXX XX Kinnistutele on seatud hüpoteegid AS Hansapank kasuks summas 7 000 000 krooni ja võlausaldaja kasuks 40 000 000 krooni. Uus Maa Kinnisvarakonsultatsioonide OÜ ekspertarvamuse kohaselt on nimetatud kinnistute turuväärtus seisuga 11.01.2008 kokku 10 800 000 krooni. Seatud hüpoteegid ületavad kinnistute reaalset turuväärtust 36 200 000 krooni võrra.
2.Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnistanud. Võlausaldaja ei ole OÜ-le Nordcorp pankrotihoiatust ega ka lepingust taganemise avaldust esitanud. OÜ Nordcorp sai taganemisavalduse kätte alles koos pankrotiavaldusega.
3.Võlausaldaja poolt lepingust taganemine on tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Vastavalt seadusele ei ole lepingust võimalik taganeda ainult taganemisavalduse esitamisega (formaalsuse täitmisega), vaid lepingust taganemiseks peavad olema täidetud ka materiaalsed eeldused. Taganemisavalduses ei ole esitatud ühtegi õigusliku alust (viidet seadusele ega lepingupunktile), mis võlausaldajale ka sisuliselt annaks õiguse lepingust taganeda.
4.Poolte vahel tekkis seoses lepinguga vaidlus seetõttu, et võlausaldaja soovib küll jagada kasumeid, kuid ei soovi kanda kahjumeid. Pooled sõlmisid kõnealuse lepingu Eesti kinnisvaraturu tippseisus, kus osteti kõike ja hinnad pidevalt tõusid. Sellest tulenevalt loodeti kogu maatükk välja arendada (ehitada teed, trassid jne) ja kruntidega realiseerida ühe – või kahe aastaga. Lisaks sellele loodeti krundid müüa juba enne nende lõpuni väljaarendamist ehk teisisõnu projekti ostjate rahaga finantseerida. Lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda olid poolte suhted head ja tehti tihedat koostööd. Samas 2007 alguses algas Eesti kinnisvaraturul periood, kus keegi mitte midagi ei ostnud, kuivõrd kõik potentsiaalsed ostjad ootasid „mulli lõhkemist” (selline olukord kestab siiani).
5.Ajutine haldur oli seisukohal, et OÜ Nordcorp on maksejõuetu. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas Fastest Trade OÜ pankrotiavalduse ja kuulutas välja OÜ NordCorp pankroti. Menetluskulud jäid võlgniku kanda.
7.Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku varade väärtus on ajutise halduri hinnangul 39,5 miljonit krooni. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 39,8 miljonit krooni.
8.Võlgnik on kinnitanud, et asus registrijärgsel aadressil XXX XXX XX . Kohus ei pea tõenäoliseks, et juhatuse liige ei olnud teadlik äriühingusse tema nimele saabunud postist. Iseenesest loomulik on see, et isik ei saa tähitud kirja kätte, kui ta sellele postiasutusse järele ei lähe. Käesolevas vaidluses on võlausaldaja kinnitusel kõik kirjad, sh pankrotihoiatus dubleeritud ka lihtkirjaga, mille võlgnik pidi kohtu hinnangul hiljemalt 09.12.2007 kätte saama. Kõikides kohtumenetluses uuritud tõendites on võlgnik läbivalt andnud oma aadressiks XXX XXX XX . Kohtule on esitatud Põhja Politseiprefektuuri 17.12.2007 kriminaalmenetluse algatamata jätmise määrus, millest nähtub, et ka see
2(6)
saadeti võlgniku juhatuse liikmele ning selle sisust selgub üheselt, et võlausaldaja on lepingust taganenud, pankrotihoiatuse esitanud ning soovib raha tagastamist. Eeltoodust tulenevalt väidab võlgnik paljasõnaliselt, et sai pankrotihoiatusest ja taganemisavaldusest teada alles kohtu materjalidest, mille võlgniku juhatuse liige sai 04.02.2008.
9.Võlausaldaja leiab, et võlgniku juhatuse liige on peitnud, raisanud ja kõrvaldanud võlgniku vara. Võlgnik ei eita raha äriühingust väljakandmist, kuid leiab, et sõlmitud leping ei keelanud raha sellist kasutamist. Kohus võlgnikuga ei nõustu. Lepingu p 2.2.5 kohaselt oli võlgnikul õigus kasutada raha võlgniku poolt läbi viidavate projektide finantseerimiseks. Võlgniku juhatuse liige on 2006. majandusaasta aruandes kinnitanud, et poolte tahe oli suunatud 25,4 miljoni krooni paigutamisse võlgniku arendusprojektidesse. Võlausaldaja leiab põhjendatult, et raha äriühingust väljaviimine juhatuse liikmega seotud osapoole läbi, viitab vara raiskamisele ja on raske juhtimisviga, mille tagajärjel on äriühing maksejõuetuks muudetud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlausaldaja kandis investeerimislepingu alusel võlgniku arveldusarvele 25 400 000 krooni 02.03.2006. Järgmisel päeval, so 03.03.2006 kandis võlgnik 25 300 000 krooni edasi OÜ-le Vexiro laenulepingu alusel, tagastamistähtajaga 03.03.2008 intressiga 4%. Samal päeval tasus võlgnik OÜ-le Baltic Real Estate 40 000 krooni ja 06.03.2006 52 600 krooni. Eeltoodust nähtub, et võlgnik ei kasutanud raha investeerimislepingus kokkulepitu kohaselt, st ei investeerinud seda Möldre kinnistu arenduseks ega ka ühegi muu võlgniku projekti arendusse. Vastavalt äriregistri teabesüsteemile on OÜ Baltic Real Estate juhatuse liige Natalja Romanova ning OÜ Vexiro juhatuse liige Natalja Romanova abikaasa Kristian Kesner. Võlgniku juhatuse liikme poolt kinnistute arendamiseks investeeritud raha edasilaenamist võlgniku lähikondsetele, tuleb pidada OÜ NordCorp huve otseselt kahjustavaks. Lepingus kokkulepitud projekte ei arendatudki, vaid raha kanti juhatuse liikme poolt äriühingust välja juhatuse liikme endaga seotud isikutele. Võlausaldaja ei pea kandma sellist raha kaotamise riski. Eeltoodust tulenevalt on ka alusetu võlgniku väide, mille kohaselt ei olnud täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Investeerimislepingu sisu pidi olema võlgnikule üheselt arusaadav. Lepingus ei ole võlgnikule antud õigust kasutada võlausaldaja raha vähekasumlikul viisil, seda odavalt välja laenates. Seega oli võlausaldaja õigustatud lepingust 16.10.2007 taganema.
10.Võlgniku käesolevaks hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustus võlausaldaja ees on 30 839 734,10 krooni, mis on suurem kui pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud nõude alampiir. Kohtule esitatud ekspertarvamuse kohaselt on Möldre kinnistute turuväärtus 11.04.2008 seisuga 19 220 000 krooni, seega ei ole võlausaldaja nõue täielikult pandiga tagatud.
11.Kohtu hinnangul võlgnik ei suuda iseseisvalt enda poolt võetud kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajate kaitseks vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
12.Võlgnik palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta OÜ Fastest Trade pankrotiavaldus rahuldamata. Menetluskulud jätta võlausaldaja kanda.
13.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud protsessiõigusnorme.
14.Võlausaldaja väidete kohaselt postitas ta pankrotihoiatuse tähtväljastusteatena ja lihtkirjana. Nimetatud väite tõendamiseks ei ole võlausaldaja esitanud mitte ühtegi tõendit. Kohtu hinnangul sai võlgnik pankrotihoiatuse kätte hiljemalt 09.12.2007. Kohus ei ole selgitanud, millel selline „hinnang” põhineb. Võlausaldaja peab tõendama, et ta on pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud, mitte võlgnik ei pea tõendama, et ta ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on võlgnikule
3(6)
pankrotihoiatuse kätte toimetanud. Seega ei ole pankroti väljakuulutamise eeldused täidetud.
15.Kohus on võlgniku poolt taganemisavalduse kättesaamise tuvastanud Põhja Politseiprefektuuri 17.12.2007 kriminaalmenetluse algatamata jätmise määruses märgituga. Nimetatud määruses on tsiteeritud ainult võlausaldaja poolt tema kuriteokaebuses kirjutatut. Määrusest nähtuvalt ei ole uurimisorganid kirjeldanud ja veelgi vähem kontrollinud, kas võlgnik on taganemisavalduse kätte saanud või mitte. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et võlgnik sai taganemisavalduse kätte, siis vaatamata võlgniku vastavatele väidetele, ei ole kohus tuvastanud, mis kuupäeval võlgnik taganemisavalduse kätte sai. Samas käesoleva pankrotiasja otsustamisel oli nimetatud asjaolu tuvastamisel kriitiline tähendus. Kui võlausaldaja oleks võlgnikule taganemisavalduse ja pankrotihoiatuse esitanud, suudaks ta seda ka tõendada.
16.Ebaõige oli kohtu poolt võlgniku pankroti välja kuulutamise otsustamisel tugineda PankrS §-le 15 lg 2 p 3 (võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse). Võlausaldaja pankrotiavaldusest nähtuvalt ei ole ta võlgniku maksejõuetuse põhjendamisel sellele asjaolule tuginenud. Seega kohtu poolt võlgniku pankroti välja kuulutamise otsustamisel nimetatud asjaolule tuginemine oli ilmselgelt võlausaldaja pankrotiavalduse piiride ületamine.
17.Võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja kasuks on võlgniku kinnistutele seatud 40 000 000 kroonine hüpoteek. Seda asjaolu on ka võlausaldaja oma pankrotiavalduses kinnitanud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-31-98 kohaselt selgub pandieseme müügihind selle müümisel ja ei pankrotimenetluse algatamise otsustamisel ega algatatud pankrotimenetluse käigus pea ega saagi tuvastada, kas pandieseme müügist saadud rahast piisab tagatud nõude rahuldamiseks või mitte.
18.Kohus on asunud seisukohale, et võlausaldaja poolt saadud raha laenati edasi ja investeerimislepingus kokkulepitud projekte ei arendatud. Sellest tulenevalt oli võlausaldajal õigus lepingust taganeda. Kohtu seisukoht põhineb ebaõigetel faktidel. Kõnealusel maatükil on teed ja trassid välja ehitatud. Võlgnik on seoses sellega kandnud miljoneid kroone kulu. Samuti on võlgniku töö tulemusel maatüki suhtes kehtestatud detailplaneering. Võlgnik on investeerimislepingu eesmärgi täitnud – arendanud maatüki välja. Võlgnik selgitas 25.02.2008 toimunud kohtuistungil, et võlgnik on üks kinnisvaraga tegelevasse kontserni kuuluv äriühing. Kontserni siseselt äriühingud laenavad üksteisele ja üksteiselt raha, olenevalt kellel milliste projektide jaoks raha vaja on. Kitsalt ainult võlgniku tegevust hinnates jääb asjadest väär mulje. Võlgnik ei eita, et ta võlausaldajalt saadud raha kontserni siseselt edasi laenas. Seda lubas investeerimislepingu p 2.2.5. Samas kõnealuse maatüki arendamisel kandsid teised kontserni kuuluvad äriühingud pidevalt võlgnikule rahasid.
19.Lepingupooltel on vaidlus, kas võlgnik investeerimislepingut täitis või mitte. Lisaks sellele on vaidlus, kas investeerimislepingu p 2.2.5 kohaselt oli võlgnikul õigus võlausaldajalt saadud raha edasi laenata või mitte ja kas raha edasi laenamine andis võlausaldajale õiguse lepingust taganeda. Kohus on asunud seisukohale, et võlgnikul ei olnud õigust raha edasi laenata. Kohus on leidnud, et raha edasi laenamine ja arendusprojekti mitte arendamine andis võlausaldajale õiguse lepingust taganeda. Samas nagu eelpool märgitud ei vasta arendusprojekti mittearendamine tegelikkusele. Sellest tulenevalt põhineb kohtu seisukoht ebaõigetel asjaoludel. Lisaks ei ole võlausaldaja enne taganemisavalduse „esitamist” nõudnud võlgnikult „lepingu rikkumise” lõpetamist ega andnud täiendavat tähtaega lepingu „olulise rikkumise” kõrvaldamiseks. Seega juba seetõttu on see üheks oluliseks põhjuseks miks tema poolt lepingust taganemine võib tühine olla.
4(6)
20.Tegelikult on võlgnikul varasid 58 720 000 krooni ja kohustusi 39 800 000 krooni. Sellest tulenevalt on ilmselge, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja kohtu poolt oli võlgniku pankroti välja kuulutamine ebaõige. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega Fastest Trade OÜ pankrotiavaldus OÜ Nordcorp pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata.
23.PankrS § 31 lg 1 sätestab, et võlausaldaja avalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 sätestatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.
24.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et pankrotiavaldus tulnuks jätta rahuldamata seoses sellega, et nõue on pandiga täielikult tagatud (PankrS § 15 lg 2 p 2). Üksnes see, et kinnistutele on seatud võlausaldaja nõuete tagamiseks hüpoteek ja hüpoteegi summa ületab pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, ei tähenda iseenesest, et nõue on täielikult tagatud pandiga. Sellisele seisukohale asus Riigikohus lahendis nr 3-21-59-08 tõlgendades seejuures ka apellandi poolt viidatud varasemat lahendit nr 3-2-1-3198. Vaidlust ei ole selles, et kinnisvarahinnad on langenud ja võlgnik ise on esitas ekspertarvamuse kinnistute väärtuse kohta oluliselt väiksemas summas kui on väidetav nõue.
25.Ringkonnakohtu arvates tuleb pankrotiavaldus jätta rahuldamata PankrS § 15 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
26.Võlausaldaja nõue põhineb asjaolul, et ta on poolte vahel 02.03.2006 sõlmitud investeerimislepingust taganenud ja seega peab võlgnik lepingu alusel saadu tagastama. Võlgnik ei pea taganemist kehtivaks nii materiaalsete kui formaalsete eelduste puudumise tõttu ja märgib, et võlausaldaja ei ole ei taganemisavalduses ega pankrotiavalduses välja toonud ühtegi lepingupunkti, mida võlgnik on rikkunud ja mis seega talle lepingust taganemise õiguse annavad. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas investeerimisleping on lõppenud või mitte. Ringkonnakohtu arvates ainuüksi asjaolust, et võlgnik on investeeringuteks saadud raha edasi laenanud oma sidusettevõtjatele, ei saa teha järeldust, et võlgnik tegutses tahtlikult võlausaldaja huvide vastaselt ja sellest tulenevalt on leping kehtivalt üles öeldud. Samuti ei ole võlgniku tahtlikku süülist käitumist tuvastatud võlausaldaja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetluses. Võlgniku vastuväidete kohaselt oli poolte eesmärk ühine arendustegevus ja võlausaldajalt saadud raha ei pidanud ta investeerima üksnes konkreetsesse maatükki, mis on ka otseselt fikseeritud investeerimislepingu p-s 2.2.5. Võlgnik leiab, et raha laenamine ei olnud keelatud ja sellega ei ole ta lepingut rikkunud.
27.Kohus on TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut eirates jätnud võlgniku vastuväited tähelepanuta. Võlgnik vaidlustab kohtu järelduse nagu poleks kokkulepitud projekte üldse arendatud. Poolte vahel polnud vaidlust selles, et kõnealusel maatükil on teed ja trassid välja ehitatud ning kehtestatud detailplaneering.
28.Ringkonnakohus leiab, et vaidlus investeerimislepingu kehtivuse üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, kuna on vaja hinnata poolte väiteid, anda neile võimalus
5(6)
esitada tõendeid oma väidete tõendamiseks, tõlgendada lepingu sätteid ja hinnata poolte tahet lepingu sõlmimisel.
29.Kuna pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et pankrotiavaldus ei põhine selgel nõudel, ei ole tähtsust asjaoludel, millistele alustele tugines võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse hindamisel ja millal võlgnik sai kätte taganemisavalduse ja pankrotihoiatuse.
30.Seoses pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega tuleb kõik menetluskulud PankrS § 15 lg 4 alusel jätta võlausaldaja kanda.
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Jüri Paap
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.