Saneerimine › Saneerimisasjad

RESOLUTSIOON

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

1 800 000 euroga on tõenäoline. Sellisel juhul on Swedbank AS-il pankrotimenetluses võimalik nõue rahuldada oluliselt suuremas ulatuses kui saneerimismenetluses. Võttes arvesse, et kava alusel tehtaks esimene põhiosa väljamakse pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatele alles kahe aasta möödumisel kava kinnitamisest, on nõue võimalik rahuldada ka oluliselt varem kui kavaga planeeritud neli aastat. Seega ei ole kavaga järgitud SanS § 26 lg-s 2 sätestatud võlausaldajate huvide testi, mille kohaselt ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei tohi olla saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Kohtu hinnangul on Swedbank AS-i kui esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldaja seatud kavaga oluliselt halvemasse seisu, kui ta oleks pankrotimenetluses. Hääletusprotokolli lisade 1 ja 2 järgi ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) saneerimiskava osas hääletanud. Kohus leidis, et hilinenult esitatud vastuhäält ei saa kohus kava kinnitamisel arvesse võtta, samuti ei oleks saanud saneerimisnõustaja kanda hääletusprotokolli poolt- või vastuhäält, mis ei ole tähtaegselt saabunud saneerimiskava hääletamiseks määratud e-posti aadressile. Kuna EIS ei ole kava hääletamisel osalenud, ei ole tal võimalik esitada kohtule SanS §-s 292 sätestatud taotlust vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, mistõttu jättis kohus EIS taotluse läbi vaatamata. Ettevõtja väitel on makseraskused tekkinud temast mitteolenevatel põhjustel (Venemaa turu äralangemine seoses sõjaga Ukrainas). Ettevõtjal on tegevuse jätkamiseks tootmishoone, seadmed ja tööjõud. MTA avalike andmete järgi oli ettevõtja 2024. a III kvartali maksustatav käive 115 950,91 eurot, ettevõtja on tasunud riiklikke makse 22 608,63 eurot ja tööjõumakse 17 721,63 eurot. Maksuvõlg 27.11.2024 seisuga puudub. Sellest saab järeldada, et tegemist on tegutseva ettevõttega. Ettevõtja on teinud Swedbank AS-ile ettepaneku põhivõla tasumiseks. Esitatud andmete põhjal ei ole alust arvata, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. Kohus võib kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava, kui on täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eeldused. Kavaga ei ole järgitud SanS § 26 lg-s 2 ja § 28 lg 5 ps 7 sätestatud võlausaldajate huvide testi, mistõttu jättis kohus saneerimiskava kinnitamata ning lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt (SanS § 37 lg 2; § 39 lg 2 p 5).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kui ettevõtja laenulepingu lõpetamisel oli Swedbank AS-i nõue tagatud kolmekordselt võrreldes põhinõude summaga, aga teiste võlausaldajate nõuded ei olnud üldse tagatud. SanS § 36 lg 1 p-de 3 ja 4 tingimused on kava esitamisel täidetud. Swedbank AS-i põhinõue planeeritakse täita 100% ulatuses, lisaks on ette nähtud mõistlik intress 1,75% aastas kuni võla tasumiseni. Panga nõuded on tagatud samamoodi nagu menetluse algatamisel. Swedbank AS-le tehtava väljamakse suurust toetas ka saneerimisnõustaja. Saneerimisnõustaja arvates on saneerimine võimalik, kui olemasolevaid kõrvalnõudeid vähendatakse nullini. Sel juhul on ettevõtja võimeline tasuma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele põhinõudeid 70% ulatuses. Selles suuruses nõuete rahuldamine on saneerimisseaduse põhimõtetega vastavuses. Ettevõtja kõrvalnõuetest vabastamine ei kahjusta võlausaldajate huve oluliselt. Kohtu väide, et kõrvalnõuete vähendamise tõttu ei ole järgitud võlausaldaja huvide testi, ei ole asjakohane. SanS § 26 lg 2 ei kuulu antud juhul kohaldamisele, sest säte on vastuolus Direktiivi 2019/1023 preambulas tooduga. Liikmesriigid ei peaks siiski nõudma kõigi rühmade nõusolekut. See tähendab, et ainult kahe võlausaldajate rühma olemasolu korral peetakse piisavaks vähemalt ühe rühma nõusolekut, kui muud rühmade ülese kohustamise tingimused on täidetud. SanS § 26 lg 2 sõnastus võlausaldajate parimate huvide testi kohta on liiga kitsas. Saneerimise ebaõnnestumisel ei pruugi järgneda pankrotimenetlust. Riigikohtu selgitustest (RKTKo 3-2-1-31-98) tulenevalt pankrotimenetluses eeldatakse, et pandipidaja nõue on tagatud kokkulepitud summas, sest tagatise tegelik väärtus selgub alles tagatise realiseerimisel. Samas saneerimismenetluses tuleb saneerimiskava vastuvõtmise staadiumis tuvastada, millises ulatuses on pandipidaja nõue pandiesemega tagatud ilma tagatud eseme võõrandamiseta. Saneerimisseadusest tulenev kohustus korraldada võlausaldajate parimate huvide test ja selle põhjal otsustada võlausaldajate huvide kahjustamine on vastuolus nii Direktiivi kui Riigikohtu juhistega. Saneerimisnõustaja on rõhutanud, et vara müügil pankrotimenetluses võib hind olla oluliselt madalam võrreldes tavalise müügiga. Seega ei saa poolikute andmete põhjal järeldada Swedbank AS-i huvide kahjustamist. Panga huvide kahjustamist oleks võimalik järeldada siis, kui pank esitaks tõendid vara väärtuse kohta ja vara hind vastaks hüpoteegi väärtusele. SanS § 36 lg 1 järgi võib kohus kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1–4 sätestatud tingimused. Kohus võib sama paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatust kõrvale kalduda, kui see on vajalik edukaks saneerimiseks. Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 292 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel, hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Kohus ei ole ettevõtja vara väärtust hinnanud ja seda ei teinud ka vastuväite esitatud võlausaldaja. Seega kohus ei saanud otsustada Swedbank AS huvide kahjustamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

ettevõtja ja panga kokkuleppel. Saneerimiskavas on hinnatud kinnisvara väärtuseks 2 442 249,61 eurot ning kogu vara väärtuseks 3 782 813,03 eurot. Seega on määruskaebuses esitatud seisukoht vara väärtuse kohta varasemaga vastuolus ja ebausutav. Kinnisvara osas toimub täitemenetluses kordusenampakkumine alghinnaga 1,8 miljonit krooni 21.– 28.01.2025. Ettevõtja varale seatud hüpoteekide summad ei oma asjas tähtsust. Pank ei saa pantide realiseerimisest rohkem kui on panga võlaõiguslik nõue (saneerimismenetluse algatamise seisuga 1 489 788,44 eurot) ja pantide summad ei riku ettevõtja ega teiste võlausaldajate huve; 2) ei ole saneerimisseadus ja direktiiv vastuolus; 3) ei võtnud puudutatud isikute teine rühm saneerimiskava vastu ja seega ei oleks saanud vastuvõtmata kava kohtule kinnitamiseks esitada. Teises rühmas hääletasid seadusevastaselt ka lähikondsed. Kui eraldada teisest rühmast lähikondsed, jääksid alles puudutatud isikud, kelle häälte summa on 1 136 769 (4 276 547 – 3 139 778). Kava poolt hääletas neli puudutatud isikut, kes ei ole lähikondsed, kellel oli 303 647 häält, mis tähendab, et kava poolt hääletas 26,7% õigustatult teises rühmas olevatest puudutatud isikutest ning täidetud ei ole SanS § 24 lg-s 4 sätestatud 2/3 poolthäälte nõue. Kohus võib SanS § 36 lg 1 p 2 järgi kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud § 21 lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm; 4) on saneerimine perspektiivitu. Puuduvad igasugused tõendid saneerimise õnnestumise toetuseks. Saneerimiskavas prognoosis ettevõtja 2024. a käibeks 2 071 636 eurot. Maksu- ja Tolliameti avalike andmete järgi oli 2024. a käive 988 959,85 eurot. Ettevõtja majanduslik olukord on saneerimismenetluse ajal oluliselt halvenenud. Panga algatatud täitemenetlusega on liitunud viis sissenõudjat (Algol Chemicals Osaühing, INPACO OÜ, Yantai Fenglin Advanced Materials Co Ltd, SIA Brenntag Latvia, IMCD Baltics UAB). Ettevõtja ei ole juba rohkem kui aasta tasunud ühtegi makset oma peamisele võlausaldajale Swedbank AS-le, igapäevaselt kasvavad viivised. Selline käitumine on pahatahtlik. Ettevõtja ei ole pangale tutvustanud oma äriplaani ega andnud infot saneerimiskavas viidatud sammude õnnestumise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Eelnevast järelduvalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et II rühma võlausaldajate poolt oleks saneerimiskava vastu võetud ka siis, kui eraldada II rühmast ettevõtjaga seotud lähikondsetest võlausaldajad. Kuna saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas II rühmas neli võlausaldajat, kellele kuulus ca 25% häältest, siis ei võetud saneerimiskava vastu ka II rühma võlausaldajate poolt. Tegemist on seaduse kohaldamisega ning TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse seadusele vastavust. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta. Ettevõtja lähikondsetest võlausaldajate häälte arvestamine on välistatud SanS § 36 lg 1 p 2 järgi. Maakohtu eelmärgitud ebaõige seisukoht ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et saneerimiskavaga ei olnud järgitud SanS § 26 lg-s 2 ja § 28 lg 5 p-s 7 sätestatud võlausaldajate huvide testi. Kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1-4 sätestatud kõik tingimused. Praegusel juhul ei ole täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused, s.o järgitud ei ole võlausaldajate huvide testi ning saneerimiskava ei ole heaks kiitnud ükski puudutatud isikute rühm.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.