lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-55-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.04.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-55-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.04.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1265
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-55-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. aprillil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hagejate K. Liinjärve ja M. Liinjärve, nende esindaja vandeadvokaat Ä. Rodi, kostja Hiiumaa Haigla esindaja vandeadvokaat A. Koitveri ning kolmandate isikute M. Turo ja A. Rajangu osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 21. aprillil 1997. a. Maret Liinjärve ja Kaido Liinjärve esindaja vandeadvokaat Äili Rodi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 1997. a. otsuse Kaido Liinjärve ja Maret Liinjärve hagis Hiiumaa Haigla vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

15.novembril 1994. a. esitasid Kaido ja Maret Liinjärv Hiiu Maakohtule hagi Hiiumaa Haigla vastu. Hagiavalduse kohaselt sündis hagejatel 23. jaanuaril 1991. a. poeg Matis. 1993. a. märtsis haigestus laps mädasesse ajukelme- ja ajupõletikku, millega kaasnes keskkõrva- ja kõrvakoopa põletik. Põetud haiguse tagajärjel laps invaliidistus ning talle on määratud invaliidsuspension. Hagejad palusid põhiseaduse § 28 ning TsK §-de 448 ja 449 alusel kostjalt nende kasuks välja mõista igakuiselt 5000 krooni nende poja Matise tervisekahjustusega tekitatud materiaalse kahju katteks. Hagi põhjenduste kohaselt invaliidistus hagejate poeg Matis Liinjärv raviarstide tegevusetuse ja ravivõimaluste kasutamata jätmise tõttu. Kostja kui raviarstide tööandja on kohustatud hüvitama oma töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel tekitatud kahju. Matis on täielikult halvatud, ta vajab pidevat erihoolt ja järelevalvet, mistõttu hagejad ei saa kasutada kõiki võimalusi perekonnale elatise teenimiseks. Matis ise vajab pidevalt kalleid ravimeid ja erihooldusvahendeid, suured on sõidukulud arstide juurde. Kostja peab hüvitama lapse hooldamisega seotud kulutused ning vanemate teenimisvõimaluste äravõtmisega tekitatud kahju. Hiiu Maakohtu 9. oktoobri 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud arstide süü ja põhjusliku seose olemasolu arstide tegevusetuse ja lapse invaliidistumise vahel, mistõttu ei saa TsK § 448 alusel hagi rahuldada. Ekspertiisiakti p. 7 järgi vajas meningiidi kulg täpsemaid diagnoosimise ja ravi tulemuste hindamise meetodeid. Akti p. 12 kohaselt tuleks piisavate eelduste korral meningiidi ravi määramisel teha tingimata lumbaalpunktsioon. Ei ole selge, kas Matisele lumbaalpunktsiooni tegemiseks olid olemas piisavad eeldused. Hiiumaa Haiglas olid olemas võimalused lumbaalpunktsiooni tegemiseks, kuid selle tegemata jätmise ja saabunud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos. Vastavalt ekspertiisiaktile oli mädane keskkõrvapõletik avastatav üksnes operatsioonil. Vereanalüüsid näitasid haige paranemist ja arstid ei võinud ette näha lapse tervise järsku halvenemist. Tõendatud ei ole, et arst 1993. a. 25. märtsi öösel last vaatama ei läinud. Kuna arstide süü kahju tekkimises ei ole tõendatud, siis ei kuulu kohaldamisele ka TsK § 449. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et väide, nagu oleks lumbaalpunktsiooni tegemine lapsele Hiiumaa Haiglas võinud mõjutada ravi kulgu, on

meelevaldne. Hagejad ei ole tõendanud, et Matis Liinjärve tervisekahjustus oleks tekkinud Hiiumaa Haigla arstide süül. Millegagi ei ole ümber lükatud vastustajate väide, et lumbaalpunktsiooniga diagnoositakse meningiiti, ei ole aga võimalik diagnoosida keskkõrvapõletikku. Ekspertide arvamuse kohaselt ei oleks lumbaalpunktsiooni tegemine Hiiumaa haiglas esmast ravi muutnud. Mädane meningiit ei ole alati väljaravitav invaliidistumiseta, seda eriti alla 3-aastastel lastel. Tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, kas lapsel oli primaarselt keskkõrvapõletik või meningiit. Ka ei ole millegagi tõendatud apellatsioonkaebuse väide, et Hiiumaa Haigla arstid ravisid Matis Liinjärve oskamatult ega saatnud teda õigeaegselt Tallinna Lastehaiglasse. Kuna hagejad ei ole hagi alust tõendanud, ei oma kahju suurus asja lahendamiseks tähendust. Peale selle on hagejad esimese astme kohtus nõudnud lapse invaliidistumisega neile endale tekitatud varalise kahju hüvitamist, apellatsioonkaebuses aga lapsele tervisekahjustusega tekitatud kahu hüvitamist. TsKS § 289 mõtte kohaselt aga ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Pealegi ei ole vanemad õigustatud nõudma lapsele tekitatud kahju hüvitamist, vaid oleksid võinud sellise nõude esitada lapse huvides tema seaduslike esindajatena. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi. Arstide süü asjas on tõendatud, kuna on tõendamata nende süütus TsK § 448 mõttes. Arstid on omandanud kõrghariduse ning peavad haigete ravimisel teadma, millised tüsistused võivad konkreetsete haigustega kaasneda. Hiiumaa Haigla arstide süü seisnes nende tegevusetuses olukorras, kus neil oli võimalik valida mitmete käitumisvariantide vahel: haiguse retsidiveerumisel teha lumbaalpunktsioon, et välja selgitada tüsistuste esinemine; teha kõrvaoperatsioon; konsulteerida spetsialiseeritud ravikeskustega või saata laps õigeaegselt sellisesse keskusesse ravile. Oma haigla ravivõimaluste piir loeti saabunuks alles siis, kui haigus oli võtnud pöördumatu kulu ning last sai päästa vaid surmast. Arstide süü on leidnud tõendamist ka ekspertide arvamusega. TsK § 448 paneb kahju hüvitamisest vabanemiseks oma süütuse tõendamise kohustuse kohustatud isikule, mitte ei kohusta hagejat tõendama kostja süü olemasolu. Hagejad tõendasid nii esimese kui ka teise astme kohtus ammendavalt kahju olemasolu kannatanul, kahjutekitanu teo õigusvastasust ja põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel. Hagiavalduse esitasid teovõimetu Matis Liinjärve vanemad, kes on TsÜS § 96 ja PkS § 50 kohaselt tema seaduslikud esindajad. Asjaolu, et hagejaid ei olnud sõnaselgelt nimetatud Matis Liinjärve seaduslikeks esindajateks, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseks. Vastustajad paluvad jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastuses peetakse ekslikuks kassaatori väidet, et arstide süü on tõendatud, kuna on tõendamata nende süütus TsK § 448 mõttes. TsK § 448 lg 2 kohaselt vabaneb kahjutekitanu vastutusest kui tõendab, et kahju ei tekkinud tema süül. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et arstidel puudub süü M. Liinjärvel tervisekahjustuse tekkimises. Maakohus ei pannud arstide süü tõendamise koormust hagejale. Kostja tõendas oma süütust. Kolleegiumi istungil palusid kassaator ja hagejad kassatsioonkaebuse rahuldada selles toodud motiividel, kostja esindaja ning kolmandad isikud pidasid ringkonnakohtu otsust õigeks ning palusid

jätta kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsK §-le 448 lg 1 on kahju tekitanudisik kohustatud täies ulatuses hüvitama kannatanu isiksusele või varale tekitatud kahju. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Seega on väär ringkonnakohtu seisukoht, et Hiiumaa Haigla arstide süüd Matis Liinjärvel tervisekahjustuse tekkimises oleksid pidanud tõendama hagejad. See aga ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise üheks vajalikuks tingimuseks on põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitanu käitumise - mis võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses - vahel. Esimese astme kohus leidis, et põhjuslik seos Hiiumaa Haigla arstide tegevusetuse ja Matis Liinjärve invaliidistumise vahel ei ole tõendatud. Apellatsioonikohus pidas maakohtu otsust õigeks. Kuna kohus ei tuvastanud põhjuslikku seost Hiiumaa Haigla arstide käitumise ja Matis Liinjärvel tervisekahjustuse tekkimise vahel, siis puudus kohtul juba ainuüksi seetõttu alus TsK §-de 448 ja 449 kohaldamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et hagejad on ammendavalt tõendanud põhjusliku seose olemasolu Matis Liinjärvel tervisekahjustuse tekkimise ja Hiiumaa Haigla arstide käitumise vahel. Sellest järeldub, et kassaator ei ole nõus sellega, kuidas kohus on tõendeid hinnanud. TsKS § 336 lg 1 kohaselt kontrollib kassatsioonikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ja järginud protsessiõiguse norme. Kassatsioonikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid (TsKS § 349 lg 2) ega anda tõenditele teistsugust hinnangut, kui alama astme kohus seda on teinud. Kassatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud protsessiõiguse normide järgimist tõendite hindamisel. Ekslik on kassaatori seisukoht, et hagi teovõimetule Matis Liinjärvele tekitatud kahju hüvitamiseks võivad Matis Liinjärve vanemad kui tema seaduslikud esindajad esitada enda nimel. Alla viieteistkümne aasta vanusele isikule tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigus kuulub kannatanule endale (TsK § 469). Vastavalt TsKS §-le 68 lg 5 kaitsevad kuni 15-aastase lapseealise õigusi ja vabadusi kohtus tema seaduslikud esindajad - vanemad, lapsendajad või eestkostjad. Tulenevalt TsKS §-st 80 lg 2 peab seaduslik esindaja tegema protsessitoiminguid esindatava nimel. Seega tuleb ka teovõimetu kannatanu seaduslikul esindajal esindatavale tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada esindatava nimel. Hagi Matis Liinjärvele tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks asjas esitatud ei ole ning seda ei ole kohus ka arutanud. Kohus on läbi vaadanud Matis Liinjärve vanemate hagi neile endale tekitatud kahju hüvitamiseks. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 1997. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.