Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

14.10.2004 on kohtuse esitatud hagiavaldus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes kostjate OÜ Lüganuse HVM ja A. V. vastu. Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja A. T. 24.11. 2003.a bussiga kooli. Kui hageja ei olnud veel jõudnud bussist väljuda, sulges bussijuht A. V. bussiuksed, veendumata, et hageja on väljunud ja hakkas edasi sõitma. Hageja jäi bussiuste vahele ning ta lohises mööda maad liikuma hakanud bussiga umbes 60 meetrit. Reisijateveo teenuseid osutas OÜ Lüganuse HVM ning bussijuht oli A. V.. Hageja kasutas kostjate teenuseid sõidudokumenti nr 001171 alusel, mis oli väljastatud ajavahemikuks 14.01.2003.a. kuni 05.06.2004.a. Bussijuht A. V.`i karistati 02.02.2004.a. antud väärteo eest rahatrahviga 600 krooni ulatuses /k.I, lk.76-77/.

Eelnimetatud sündmuse tagajärjel A. T.ile oli tekitatud kehavigastusi ning psüühiline stressihäire. Hageja on sunnitud kuni hagi esitamise ajani käima tervise eest hoolitsemise eesmärgil terapeudi, ortopeedi, närviarsti ja kardioloogi juures erinevates linnades ja soetama nende soovitustel vajalikke ravimeid ja vahendeid oma tervise toetamiseks, samuti käima basseinis ja läbima erinevaid protseduure. Kõik see on soetud materiaalsete kulutusega ja need kulutused moodustavad 5 217,50 krooni. Peale materiaalse kahju on hagejale tekitatud mittevaraline kahju. Rikutud on hageja tavapärane elulaad, kuna jõu ja tervise kaotuse tõttu on hageja sunnitud viibima kodus, läbima õpinguid kodurežiimis. Selle tõttu kaotas hageja sõpru nii koolis kui ka koduõuel. Hageja ei saa liikuda nii nagu teised lapsed, joosta ja jalutada õues oma eakaaslastega. Hageja ei saa suhelda oma õe ja vanematega nagu varem. Ei saa tegeleda spordiga. Hageja kannatab liikumisel füüsilist valu, väsib kiiresti, ei suuda iseseisvalt riidesse panna, nägemine halvenes. Psühholoogiliselt muutus hageja ärrituvaks, närviliseks, magab halvasti, pidevalt tunneb end väsinuna, kaotas huvi endise elu vastu, kuna tema ellu tuli muutusi ja mitte paremaid. Hageja elu kvaliteet halvenes oluliselt. Vastavalt 15.06.2004.a. arstliku ekspertiisi otsusele nr 1234859 A. T. vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, kuna iseseisvalt ei saa omal jõul liikuda ja saadud traumade tõttu tal on lisakulutused hooldajale .Otsuse andmete järgi määrati A. T.ile raske puue, mille aluseks on ka tal esinevad seljavalud. Hageja ei saanud käia koolis ning temale oli soovitatud koduõpe. Ajavahemikul 26.01.2004.a. kuni 05.02.2004.a. viibis A. T. taastusravil Kohtla-Järve haiglas, kus ta sai erinevaid soovitusi, mis olid seotud tervise taastamisega, sealhulgas olid temale antud suunamiskirjad uurimisteks erinevate arstide juurde. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 5 217,50 krooni ja mittevaraline kahju summas 1 miljon krooni. Hageja on menetluse ajal korduvalt täpsustanud hagiavaldust ja suurendanud materiaalse kulu suurust ja lisanud dokumente nende kulude kohta. Samuti on muudetud mittevaralise kahju suuruse nõuet. Täpsustatud hagiavalduse on hageja esitanud kohtule 01.03.2010, milles hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks tervisekahjustusega tekitatud materiaalsed kulud summas 16 722,91 krooni ja mittevaraline kahju summas 500 000 krooni. Hageja palub hagi rahuldada EV Põhiseaduse § 25, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 ja lg 5 , VÕS § 130 VÕS § 1043 , VÕS § 1054 lg 1 , VÕS § 824 lg 1 ,VÕS § 830 p 1 , VÕS § 1056 lg 1 ja 2 ning § 1057, VÕS § 137 lg 1 alusel ja palub:

Kostja oma vastuses juhib kohtu tähelepanu sellele, et vastavalt Ida Politseiprefektuuri 14.01.2004 teatisele nr. IDA 9-20.33/1521 (tõend toimikus) sai reisija kergeid kehavigastusi. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-34-05 leidnud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hagiavalduses toodud tavapärase elulaadi muutuste kohta ei tõenda hageja väiteid mitte ükski tõend, nagu ka seda, kas elulaad võrreldes eelnevaga üldse muutunud on või kas see oleks pidanud teistsugune olema, juhul, kui õnnetus poleks toimunud. Ka ei ole hageja põhjendanud, millest tuleneb nõutava mittevaralise kahju suurus just 500 000.- EEK, mis oleks ka hagi täieliku tõendatuse puhul liialt suur. Kostja rõhutab ka, et algselt nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks märksa suuremat summat, ka seda kuidagi põhjendamata. Hinnates kõiki asjaolusid, arvavad kostjad, et hageja loodab antud juhul kostjate arvelt pahatahtlikult oma materiaalset olukorda parandada - kuna seaduslikku ja muud alust selleks pole. Kostjad leiavad, et haginõuded on täies ulatuses põhjendamatud. Kostjad jäävad kõikide oma kohtule esitatud seisukohtade juurde ja paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata tõendamatuse tõttu. Menetluskulud paluvad välja mõista hagejalt. Kostjad toovad välja vastuväited hageja nõuetele: - Hageja on oma väite tõenduseks esitanud 15.06.2004 arstliku ekspertiisi otsuse nr. 1234859, mille kohaselt A. T. vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, kuna ei saa iseseisvalt liikuda ja saadud traumade tõttu on tal lisakulutused. Arstliku ekspertiisi otsuse sisulise põhjenduse kohaselt on A. T.il raske puue, mis põhineb järgmistel asjaoludel: seljavalud ja atopiline dermatiit. Kostjad nõustuvad sellega, et nimetatud otsus fikseerib A. T.i tervisliku seisukorra ajamomendil 15.06.2004, kuid leiavad, et sellest otsusest ei nähtu ööpäevaringse kõrvalabi vajadus ja lisakulutuste põhjuslik seos 24.11.2003 liiklusavariiga. Hageja haigusloost nähtub, et A. T. (sünd.21.03.1993) oli lisaks muudele haigustele esimest korda ortopeedi konsultatsioonil 16.08.1994, järgnevalt 21.03.1995, 28.06.1996 saadeti ta Tallinna Vabariiklikusse Haiglasse ortopeedi konsultatsioonile, 02.06.2000 viibis ta kirurgi juures ravil, 26.09.2003 suunati jälle kirurgi konsultatsioonile. Hageja kukkus 24.12.2003 õndraluu (istmiku) piirkonna peale, mille tulemusena pöördus ta arsti poole diagnoosiga contusio dorsi - põrutus. Ida-Viru Keskhaigla haigusloost nähtub samuti, et ravi on hagejale määratud just seoses põrutusega. - Hageja on oma väidete kinnituseks esitanud 10.01.2004 tõendi, mille kohaselt on talle soovitatud koduõpe. Nimetatud dokumendist ei nähtu, et koduõppe määramine oleks põhjuslikus seoses 24.11.2003 toimunud avariiga. - Hageja väide, et ta on seoses 24.11.2003 toimunud avariiga sunnitud käima tervise eest hoolitsemise eesmärgil terapeudi, närviarsti, ortopeedi ja kardioloogi juures erinevates linnades, käima basseinis ja läbima protseduure, ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja haigusloost nähtub, et tal on kaasasündinud südamerike, mis nõuab pidevat kardioloogi kontrolli ja ravi. Lastepsühhiaatrit külastas hageja vastavalt haigusloole esmakordselt

22.01.1998 - diagnoosiga ärevuse somatisatsioon, neuroloogi vastuvõtul käis hageja 11.06.1998, s.o. juba 6 aastat enne 23.11.2003 toimunud avariid. Terapeudi, ortopeedi ja kirurgi juures on hageja käinud alates 16.08.1994 pidevalt konsultatsioonil ja ravil. Seega ei ole hageja väide, et arsti juures on ta sunnitud käima ainult seoses 24.11.2003 avariiga, õige. - Hageja väide, et tema tavapärane elulaad on rikutud, kuna ta on sunnitud viibima kodus, läbima õpinguid kodurežiimis, ei anna alust hagi rahuldamiseks kostjate vastu hagiavalduses toodud põhjendustel. Hagiavaldusest ei nähtu, missugune oli hageja tavapärane elulaad enne 24.11.2003 avariid ning milles see muutus väljendus peale avariid. Tema haigusloo kohaselt on ta külastanud pidevalt erinevaid arste ning viibinud haiglates ravil ka enne avariid. - Väide, et hageja ei saa liikuda nii nagu teised lapsed, jalutada õues oma kaaslastega, suhelda nagu vanasti oma õe ja vanematega, ei anna samuti alust hagi rahuldamiseks. Hageja haigusloost nähtub, et 16.0.1994 käis hageja ortopeedi konsultatsioonil diagnoosiga - diplegia spastica dex sin, s.o. ortopeediline arenguhäire, 21.03.1995 määras ortopeed hagejale diagnoosi - lampjalad, mis iseenesest välistabki liikumise ja jooksmise nii nagu teised lapsed. Samuti on hagejal haigusloo kohaselt kaasasündinud südamerike, allergia, astma, väljaravimata angiin (tonsilliit) ja nahapõletik (atopiline dematiit), mis välistab samuti vabalt liikumise ja jooksmise. - Hageja väide, et ta avarii tõttu ei saa tegelda spordiga, ta unistas käia maadlus- või karate ringis, on tõendamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta enne avariid oleks spordiga tegelenud. Kostjad leiavad, et kaasasündinud südamerikke, mitmesuguse allergia, astma, väljaravimatu angiini, nahapõletiku (atopiline dermatiit) ja lampjalgade tõttu ei olnud hagejal ka enne avariid võimalik tegeleda maadluse ja karatega. - Väide, et hageja kannatab liikumisel füüsilist valu, väsib kiiresti, võib olla tingitud ka 24.12.2003 kukkumisest õndraluu (istmiku) piirkonna peale, samuti hagejal diagnoositud Scheuremann-Mayo tõve, milline esineb noorukitel ja tähendab luustumise häireid lülisambas, kahtlusest. - Kostjad ei saa vastu vaielda hagiavalduse väitele, et hageja on muutunud ärrituvaks, närviliseks, magab halvasti, pidevalt tunneb end väsinuna, kuna tema ellu on tulnud palju muutusi, kuid leiavad, et tõendamata on nende muutuste seos 24.11.2003 avariiga. Ärevuse somatisatsioon diagnoositi hagejale lastepsühhiaatri poolt juba 22.01.1998 ja somatisatsiooni häirega viibis hageja 13.04.1998 - 16.04.1998 ka ravil. - Kostjad juhivad kohtu tähelepanu ka asjaolule, et vastavalt haigusloole pöördus hageja pärast 24.11.2003 avariid esmakordselt arsti juurde alles 28.11.2003 ja siis ka mitte traumapunkti, ortopeedi, närviarsti või kirurgi poole, mida võiks eeldada pärast väidetavat raskete kehavigastuste tekitamist, vaid perearsti poole kaebusega, et selg valutab. Perearsti diagnoosi kohaselt olid liigutused lülisambas vabad. Kirurg andis 16.12.2003, s.o. nädal enne 24.12.2003 kukkumist arvamuse, et hagejal traumaatilisi muutusi ei ole. - Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud ka 24.11.2003 avariiga tekitatud materiaalset kahju, mis annaks aluse tekitatud materiaalse kahju väljamõistmiseks. - Eelpooltoodu põhjal ei nähtu asja materjalidest põhjusliku seose olemasolu 24.11.2003 toimunud avarii ja hagejale tekitatud kahju vahel. Hageja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et temale on 24.11.2003 avariiga tekitatud varalist ja

mittevaralist kahju. Kostja on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.02.1998 otsusele tsiviilasjas nr.3-2-1-23-98, 12.12.1996. otsusele tsiviilasjas nr.3-2-1-111-96 ja 30.04.1997 otsus tsiviilasjas nr.3-2-1-55-97). Kohtuistungitel on jäänud hageja hagiavalduses toodu juurde ja palub hagi rahuldada. Kostjad on avaldanud istungitel, et hagiavalduses toodu on tõendama ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjate esindaja on täpsustanud oma vastustes ka kuupäeva, et kukkumine leidis aset 24.11.2003.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt , leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 24.11.2003 jäi hageja bussist väljumisel bussiuste vahele kui bussijuht bussiuksed sulges. . Hageja väitel liikus buss edasi ja hageja lohises hageja väidete kohaselt ca 60 m kaasa liikumahakanud bussiga. Bussijuhi väitel sulges ta bussiuksed kui hageja väljus peatuses. Kuna tema tähelepanu oli suunatud bussis teistele lastele, ei pannud ta tähele, et sulges bussiuksed enne kui hageja ei olnud veel jõudnud täielikult väljuda ja hageja oli jäänud koolikotiga bussiuste vahele. Kuuldes hageja hüüdu, avas ta koheselt bussiuksed. Hageja väljus ja bussijuht nägi, et ta hakkas edasi kõndima. Kostja väitel sellest ei saanud tekkida vigastusi, millele hageja tugineb. Kostja väidab, et laps ei oleks saanudki kaasa lohiseda, kuna sel juhul oleks bussi ratas temast üle sõitnud.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas bussiuste vahele jäämise järel hageja lohises bussile järele, kas tal tekkis sellest kehavigastusi, mida hageja väidab ja kas kehavigastuste ja sellest tingitud ravi ja ravikulude tekkimine on põhjuslikus seoses nimetatud sündmusega. Vastavalt TsMS § 230 lg peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et hageja oleks lohisenud bussile järele. Kohus juhindub kohtule esitatud tõenditest - arsti poolt esitatud haigusloost ja kohtuekspertiisi aktidest ja väärteomenetluse materjalidest. Väärteomenetluse protokollis ja otsuses on toodud, et 24.11.2003 bussijuht ei veendunud, et sõitja on bussist väljunud, sulges uksed ja hakkas liikuma, mistõttu reisija kukkus ja sai kehavigastusi. Kummaski dokumendis ei ole kajastatud, et reisija oleks kaasa lohisenud. Hageja ei ole nimetatud väidet ka teiste tõenditega tõendanud.

Kuna hageja on hagis nõude alusena toonud VÕS § 130 , mis käsitleb kahju hüvitamist tervisekahjustamise või kehavigastuse tekitamisel, on kohtu poolt määratud kohtumeditsiiniline ja kohtupsühhiaatria ekspertiis ja on välja nõutud perearstilt hageja haiguslugu, et selgitada , kas oli tekitatud tervisekahjustus ja milline oli tervisekahjustuse raskus ning milline oli vajalik ravi. Selleks oli eksperdile esitatud küsimused: - millised tervisekahjustused sai hageja bussiuste vahele jäämisel ja võimalikul kukkumisel ,millised tervisekahjustused tal sellega kaasnesid; - milliseid hageja poolt ostetud ravimeid ja ravivahendeid vajas hageja seoses 24.11.2003 toimunud sündmusega; - milline on elukvaliteedi langus seoses õnnetusjuhtumiga; - kas õnnetusjuhtumi tagajärjel on hagiavalduses toodud vigastused võimalikud; - kas on meditsiiniliselt kinnitatud põhjuslik seos hagejal olemasolevate ja 24.11.2003 toimunud õnnetusjuhtumi vahel; - millisel põhjusel on hagejal määratud raske puue, mis on selle alus ja kas nimetatud puue on põhjustatud üksnes 24.11.2003 toimunud õnnetusega, kas tal on ka käesoleval ajal raske puue ja kas sellel on seos liiklusõnnetusega. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Ida-Eesti Osakonna poolt koostatud kohtuarstliku ekspertiis akti kohaselt annab ekspert hinnangu vastavalt ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetele ja hageja pöördumisele esmaselt perearsti vastuvõtule 28.11.2003 seoses 24.11.2003 toimunud õnnetusega kaebusega seljavaludele lülisamba rinnaosas. Perearsti vastuvõtul sedastati komplemisel valulikkus 6-7 rinnalüli piirkonnas, samas liigutused lülisambas vabad, valutud, väliseid vigastusi seljapiirkonnas vaatlusel ei sedastatud. Järgmine visiit perearstile 15.12.2003 samade kaebustega, suunatud kirurgi konsultatsioonile. 16.12.2003 kirurgi läbivaatusel sedastati valulikkus lülisamba rinnaosas ( abaluude vahel), kehatüve liigutused vabad, lihaste jõud normis. Seljasidemete nikastuse diagnoosiga suunatud kirurgi poolt lülisamba rinnaosa röntgenograafile, traumaatilisi kahjustusi ei sedastatud. Eksperdi arvamuse kohaselt tekkis A. T.il 24.11. 2003 liiklusõnnetuse tagajärjel seljasideme nikastus ja tekkis traumajärgne stressihäire. Seljasideme nikastus ei ole eluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva ,kuid vähem kui 4 nädalat. Traumajärgse stressihäire kestuse määrab psühhiaater. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 124859 ( 15.06.2004 ) andmetel määrati A. T.ile raske puue, mille aluseks on võetud kannatanul esinevad seljavalud ja atoopiline dermatiit kõrvalabi vajadusega igal ööpäeval. Samas perearst L. L. arstliku ekspertiisi taotluses on märgitud, et A. T. vajab kõrvalabi hügieenitoimingute ja liikumise osas vaid 1 kord nädalas, söömisel ja riietumisel kõrvalabi ta ei vaja. /tl. 120-127/ Ekspertiisiaktis on ekspert toonud psühhiaatri arvamuse, et lapsel püsivat depressiivsust ja ärevust ei esine, põhiraskuseks on unehäired ja on soovitatud psühhiaatri ravi vähemalt 6 kuud. /tl.125/ Ekspert kohtu küsimusele ravimite ja raviprotseduuride vajaduse ja elukvaliteedi languse kohta esitatud küsimustele ei vasta, kuna leiab , et see ei kuulu kohtuarst- eksperdi pädevusse.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiis akti kohaselt , mis on koostatud 16.12.2009 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ekspertide poolt, on eksperdid jõudnud arvamusele ja vastavad kohtu poolt esitatud küsimustele järgnevalt: A. T.il esineb käesoleval ajal püsiv somatoformne valu, mis avaldub temal tähelepanu intensiivses ja püsivas koondumises seljavaludele ja sellega seotud oma elukorralduse piirangutele. Seljavalud on kestnud mitu aastat, vähemalt alates sündmusest 23.11.2003.a., kuigi ka enne seda, 1996. a. juunis on ta suunatud konsultatsioonile Tallinna ortopeedile, kuna esinesid liigesvalud. 2003. a. septembris on A. T. suunatud kirurgi konsultatsioonile Perthese haiguse kahtlusega (amb. kaardis vaevuste sümptomaatikat ei ole kirjeldatud). Pärast bussiuste vahele jäämist 23.11.2003 ja kukkumist istuli tal röntgenülesvõtetel 23.12.2003.a. ja 15.03.2004.a. lülisamba traumaatilise kahjustuse nähte ei ilmnenud, diagnoositi seljalihaste venitust (kahtlustati ka Scheuermanni haigust) ja seljapõrutuse järgset seisundit. Perearsti külastustel ega ka jaanuaris 2004 neuroloog tal psüühikahäireid ei sedastatud. A. T.i suuremat tundlikkust oma kehast lähtuvate aistingute suhtes näitavad asjaolud, et 1998. a. jaanuaris on lastepsühhiaater tal diagnoosinud ärevuse somatisatsiooni ja sama aasta aprillis Tallinna Lastehaiglas ravil olles diagnoositi somatisatsioonihäiret. Antud juhul somatoformse valu välja kujunemisel suurt osa nähtavasti on etendanud hulgalised varasemad ja ka käesoleval ajal korduvad ja küllalt rasked põletikulist laadi üldhaigestumised (ülemiste hingamisteede katarrid, kurgumandlite põletikud, keskkõrva- ja kopsupõletikud, allergilised haigused, maosooletrakti häired), mis tõstavad nii psüühilist kui ka kehalist tundlikkust valuaistingute suhtes. Psüühilist kõrgenenud tundlikkust valu suhtes ei ole suutnud vähendada suhteliselt tagasihoidlikult ja episoodiliselt rakendatud ravikehakultuuri kuurid, hoidumine valu tekitada võivatest ülesannetest (mitu aastat koduõppel, vähene kehaline liikuvus seljavalu tõttu). Ulmesituatsioonides emotsionaalset pinget tekitavateks on ka logopeedilistel uuringutel leitud õpivilumuste häired. 2004.a. mais on A. T.il muude vaevuste hulgas diagnoositud ka posttraumaatilist šokki ja 2006.a. juunis Tartu Lastekliinikus posttraumaatilist stresshäiret, kuigi mõlemal juhul posttraumaatilise stresshäire sümptomaatikat haiguslugude kirjelduses ei ilmnenud. Posttraumaatilise stresshäire nähte ei ilmnenud ka uuringul SA TÜK lastepsühhiaatria osakonnas 2008.a. jaanuaris, diagnoositi püsivat somatoformset valu ja õpivilumuste segatüüpi häireid. Ekspertide arvamuse kohaselt hagejal käesoleval ajal posttraumaatilist stressihäiret ei esine, sest puuduvad vastavad sümptomid ja häire kulg. Samuti ei saa eksperdid kindlalt väita, et hagejal somatoformne valu tekkis seoses 24. novembril 2003.a. toimunud teda ehmatanud sündmusega, sest juba varem on tal olnud liigesvalusid, tal on lastepsühhiaater juba varem diagnoosinud somatisatsioonihäiret. Võib arvata, et lülisamba põrutus 23.11.2003.a. ja sellega kaasnenud seljalihaste venitus koos valulikkusega aitas somatoformse valu seisundit fikseerida. Samal ajal ei saa ka välistada Scheuermanni haiguse või muu ortopeedilist laadi häire olemasolu, millele võivad viidata Tartu Lastekliinikus 2006.a. juunis täheldatud L5/S1 lülide vaheketta kerge sissepoole sopistus, skoliootiline hoiak, seistes ja kõndides vasak õlg kõrgemal ja ettepoole pöördunud. Kõnnak oli asümmeetriline, parem õlg ja käsi passiivsed. 24.11.2003,a. seoses tugeva ehmatuse ja lülisamba põrutusega tekkis hagejal äge stressreaktsioon, mis avaldus tal algul valutundetusega, tugeva emotsionaalse pingega, koolis pinge alanedes nutmahakkamisega ja seljavalu tundmisega. Kodus lamas seljavalude tõttu voodis, tekkis sage urineerimine, õhtul halvad unenäod ja sage ärkamine. Äge stressreaktsioon möödus suhteliselt kiiresti, kuid püsima jäid seljavalud. Posttraumaatilist stresshäiret tal välja ei kujunenud. Lastepsühhiaatri poole hageja pärast bussiuste vahelt välja kukkumist ei pöördunud, kuigi, arvestades esinenud sümptomaatikat, oleks olnud vajalik lastepsühhiaatri konsultatsioon ja ravi. SA Tartu Lastekliinikusse pöörduti lapsega 18.06.2006.a. traumajärgsete seljavalude

tõttu, 19.09.2007.a. SA Ahtme Haiglasse lastepsühhiaatri vastuvõtule peavalude tõttu ning SA TÜK lastepsühhiaatria osakonda uuringutele püsivate seljavalude tõttu, diagnoositi somatoformset valu. Käesoleval ajal vajab ta somatoformse valu ravi jätkamist koostöös lastepsühhiaatri ja ortopeediga. / II kd lk 9-10/ Kuna menetluse käigus on hageja esitanud ka väite, et hagejal on diagnoositud seljalüli vaheketta ahenemine, oli esitatud kohtuarst –eksperdile küsimus, kas nimetatud vigastus on traumajärgne või on tegemist kaasassündinud rikkega , samuti on esitatud küsimus millised traumajärgsed vigastused esinevad hagejal käesoleval ajal. EKEI Ida-Eesti osakonna kohtuarst- ekspert Vassin vastuse kohaselt on perearst M. Tarassova tervisekaardi andmetel diagnoositi hagejal 22.06.2006 lülisamba L5/S1 lülide vaheketta vähene difuusne protrusioon (5. nimmelüli ja 1. ristluulüli vahelise lülide vaheketta vähene ahenemine), mis lülisambakanalit ja lülide vahemulke oluliselt ei ahenda, seljaajus patoloogilist signaalimuutust ei sedastatud. Perearst L. Lipu vastuvõtul 28.11.2003 a sedastati hagejal komplemisel valulikkus 6.-7. rinnaluu piirkonnas. 16.12.2003 a kirurgi läbivaatusel sedastati kannatanul valulikkus lülisamba rinnaosas (abaluude vahel). Arvestades, et vahetult peale trauma saamist kaebas hageja valulikkust lülisamba rinnaosas, lülivaheketta ahenemine aga sedastati hoopis lülisamba nimmeosas, on vähetõenäoline, et 22.06.2006 a diagnoositud 5. nimmelüli ja 1. ristluulüli vahelise lülivaheketta vähene ahenemine omab põhjuslikku seost 24.11.2003 a juhtunud traumaga. Kohtuarst-ekspert ei ole pädev lasteortopeedias, mistõttu on seljaluu vaheketta ahenemise tekke põhjusele vastust anda ei saa. Teisele küsimusele on ekspert vastanud, et esitatud ravidokumentide andmetel vigastusi või nende tüsistusi, mida võiks otseselt seostada 24.11. 2003 a saadud traumaga hagejal käesoleval ajal ei esine./tl.169 II kd/ Seega kohtule esitatud tõenditega ja ekspertiisiaktidega on tõendatud, et hagejal olid tekkinud tervisekahjustused, mis olid saadud liiklusõnnetusest 24.11.2003 .Need tervisekahjustused ( selja põrutus- seljasidemete venitus ) on kestusega rohkem kui 4 päeva ja vähem kui 4 nädalat. Hagejal tekkis äge stressreaktsioon, mis avaldus tal algul valutundetusega, tugeva emotsionaalse pingega, koolis pinge alanedes nutmahakkamisega ja seljavalu tundmisega. Äge stressreaktsioon möödus suhteliselt kiiresti, kuid püsima jäid seljavalud. Posttraumaatilist stresshäiret tal välja ei kujunenud. Seljavalude jäämist ei saa seostada otseselt 24.11.2003 toimunud sündmusega, kuna hagejal on diagnoositud kahtlus Scheuermani tõvele. Kohtumeditsiini ekspert ei tuvastanud ,et hagejal esineks posttraumaatlilisi stressihäireid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja VÕS § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingustest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest , millega seadus seob tsiviilõiguste –ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h. täitmisega viivitamine. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude VÕS § 128 lg 1 ja lg 5, 130, 1043, 1054 lg 1, 824 lg 1, 830 p1,1056 lg 1 ja2 1057 ja 137 alusel.

VÕS § 101 lg. 1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja on materiaalse kahju tõendamiseks esitanud tõenditena tšekid, kviitungid ja arved, mida seostab tervisekahjustusega tehtud kulutustena. I köide Kiviõli Linnaapteek OÜ 15. jaanuar 2004 - 42 krooni ( Cerucal) ( tl 13) 09. veebruar 2004 -140 krooni ( Ultra geel) ( tl 17) 07. jaanuar 2004 – 22 krooni ( Ibuprofen, Une tabletid) ( tl 23) 30. märts 2004 - 107 krooni ( No- Spa, Dinseng ekstrakt) ( tl 25) 15. märts 2004- 512 krooni ( Calcigran, Ibuporfeen, Troxevasin, Fastum geel, Ultra geel, Leovit unetabletid, Herba piparmünt, meliss) ( tl 26) 23. juuli 2004- 335 krooni ( seduxen, prednisolin, calcigrom, Magne B 6, Fastum geel) ( tl 42) 03. mai 2004- 128 krooni ( Phanibut, Ibumetin) ( tl 43) 04. juuni 2004- 117 krooni ( Ibumetin, Prednisolin) ( tl 43) 21. juuni 2004- 30 krooni ( seduxen) ( tl 43) 17. juuni 2005- 226 krooni ( futura Calcium, Futura Eshinacea, Paracetamol, Gerimax) ( tl 136) 06. detsember 2004- 84 krooni ( Futura kaltsium)( tl 137) 10. mai 2005- 281 krooni ( claritine, Ascorutin, Nitrofuroentoin) ( tl 138) 28. veebruar 2005- 316,80 krooni ( Piimax C kaltsuim, Gastroran , Magne B6, Nguvanta , Biogenceran) ( tl 139) 11 aprill 2005 - 238 krooni ( Gerimax. Coldrex Hot, Goldrex Max, Livol Multi tabletid) ( tl 140) 09. august 2005- 603,30 krooni ( Ortaplan, Seduscen, Ibumetin, Cerucal, Gerimax, Calcigran, MagneB; paracetamol) ( tl 141) 06. mai 200? – 165 krooni ( Ibumetin, Senecta) ( tl 142) 10. august 2005 - 181,50 krooni ( ebaselge kviitung) ( tl 142) 11. aprill 2005- 259 krooni ( ebaselge kviitung) ( tl 144) 28. veebruar 2005 – 123,80 krooni ( ebaselge kviitung) ( tl 144) 10 mai 2005 – 266 krooni ( ebaselge kviitung) ( tl 144) 06. detsember 2004 - 147,50 krooni ( ebaselge kviitung) ( tl 144) 28. veebruar 2005- 23 krooni ( ebaselge kviitung) ( tl 144) 02. märts 2005 – 126 krooni ( ebaselge kviitung) ( tl 144) 05. aprill 2004 – 54 krooni ( ei loe ravimite nimetust välja) ( tl 147) kokku 4527,9 krooni OÜ Apotheke 15. märts 2004 - 69 krooni ( Traumeel salv) ( tl 14) 29. märts 2004 – 194 krooni ( Magnesi B 6) ( tl 19) 25. mai 2004 – 407 krooni ( Multi B, Calcigrom, Magnesium, Fastum geel, Ibuprofeen) ( tl 42) 28. mai 2004 – 258 krooni ( Phaibut) ( tl 42) 02. september 2004- 662 krooni ( Omega 3, Obunex, Meliss, nimetus arusaamatu, BioGluconees) ( tl 43) 06. november 2004 – 53,20 ( kaup) ( tl 173) 10. november 2004 -12 krooni ( kaup ) ( tl 173)

kokku 1655,20 krooni

OÜ ITAK

25. veebruar 2004 – 81 krooni ( massaažihiir /49 kr./ geel /32 kr/) ( tl 15) 08. november 2004 – 4,40 krooni ( kehavesi kampriga) ( tl 150) 25. oktoober 2004 – 76,20 krooni ( kätekreem, kehavesi kampriga) ( tl 169) 08. november 2004- 80,60 krooni ( kampri- geel) ( II köide tl 56) kokku 242,20 krooni Tiimari Baltic AS 17. september 2004 – 29.50 krooni ( plastikust kiirköitja ) ( tl 16)

29,50

Kiviõli Tervisekeskus 21. jaanuar 2004.a - 45 krooni ( Füsioteraapia) ( tl 18)

45.-

TÜ Muguete ( RK 10830547 firma tegeleb videokassettide ja DVD- de laenutamine) 22.september 2004 – 40 krooni ( palsam „ Altaiskaja“) ( tl 20) 22. september 2004 – 45 krooni ( palsam „ Sofia) ( tl 21) 22. jaanuar 2004 – 125 krooni ( „ tugivöö“) ( tl 24) 30. aprill 2004- 47 krooni ( Malaviit) ( tl 42) 19 september 2007- 170 krooni ( balsam, kreem) ( III köide tl 44) kokku 427 krooni OÜ Osme Kaubandus 08. september 2004- 71 krooni ( koopiapaber, pall) ( tl 22) 02. detsember 2005 – 16 krooni ( koopiapaber) ( tl 146) kokku 87 krooni Ujula 26. veebruar 2004 – 40 krooni ( tl 38) ( originaal saatekiri ja kattub toimik lk 28-29) kokku 40 FIE A. Petrov 29. august 2004- 400 krooni ( seljakott) ( tl 30) kokku 400 krooni OÜ EMK Gratsija 01. juuli 2004 – 150 krooni ( ravi) ( tl 31) kokku 150 krooni Järveküla apteek 14. detsember 2005- 116,70 krooni ( seduxer, echirnaceen, teekummel) ( tl 131) 09 november 2007- 79,90 krooni ( frioton geel) ( III köide tl 42) 02 jaanuar 2006 – 302,30 krooni ( sedcexer, Calcigran, Eahinacea, fastum geel, beebi – Jonshoni õli) ( tl 168) 12 september 2007- 88,50 krooni ( ovesol) ( III köide tl 44) 05. september 2007- 12,60 krooni ( Clucosol) ( III köide tl 44) kokku 600 krooni

Quelle 18 mai 2005- 958 krooni ( massaažiaparaat ) ( tl 133) 958.-krooni FIE Peedu Kaljurand – äriregistris sellist Fie-t ei näita 12. juuli 2005- 350 krooni ( sonsuns) ( tl 136) 350.-krooni Ülikooli apteek Viru keskus 28. märts 2005 – 99,80 krooni ( echinamax) ( tl 137) 99,80 krooni Kviitung 29. aprill 2005 – 196 krooni /( tl 137) arusaamatu kviitung, sama kviitung II köide tl 57 Kviitung 11. mai 2005 – 150 krooni/ ( tl 144) arusaamatu kviitung , sama kviitung II köide tl

kokku 198 krooni OÜ Kohtla- Järve apteek 26. aprill 2005- 33,60 krooni ( rahustav tee) ( tl 142) Kiviõli Hinnapomm Plastiliin 11.90 /tl.145/ Kiviõli Kaubahoov – arusaamatu kviitung- summas 33.00 krooni /tl. 145/

OÜ Best For All ( RK 10160710) Sularahaarve – 98 krooni ( koopii) arusaamatu arve OÜ Business- Soft 14. detsember 2005- 192,60 ( koopia, kilekaaned) ( tl 149) Sinu Büroo OÜ 05. jaanuar 2005 – 21 krooni ( koopiad) ( tl 168) OÜ Ardise Sport 26. oktoober 2004 – 89 krooni ( taimaster) ( tl 173) Koduapteek OÜ 07 jaanuar 2009- 27,80 krooni ( Fluz Caps/ Fluoxetinum) ( III köide tl 42) 27. jaanuar 2009- 14 krooni ( Vietnami palsam) ( III köide tl 43) kokku 41,80 krooni Patrika OÜ ( Tervise haruapteek) 16. november 2007- 159 krooni ( Arthrobalans/ glükoosamiin) ( III köide tl 42)

159.-krooni

FIE Niina Šilovskaja ( RK 10186069) 06. juuni 2008- 95,10 krooni ( travmalgoon) ( III köide tl 43) 07 juuni 2008 – 63,40 krooni ( Venolgon, okonnik) ( III köide tl 43) 12. september 2007- 45 krooni ( kreem) ( III köide tl 44) kokku 203,50 krooni Käsiapteek Kviitung 30. juuli 2008- 135 krooni ( fenibut) ( III köide tl 45) – hirmuhoogude puhul 135.Elu Pood 19. veebruar 2010- 36 krooni ( koopiad) ( III köide lk 58)

36.-

28.02.2010 esitatud taotluses on toodud ka Dormeo madratsi ostmine summas 1890,50 krooni ostmise, mida on põhjendanud arsti soovitusega seljavalude leevendamiseks Hageja poolt on esitatud ravimi ja muude tarvikute kulu kokku summas 18 653.26 krooni.

Hageja on esitanud transpordikulude tõendamiseks bussisõidu piletid, millised hageja väitel on seotud tervisekahjustusega seotult arstidel käimisega: 25.02.2001-11.00 krooni sõiduks Jõhvi –Erra Liiva, kaks piletit kokku 22.00 krooni (tl.37 I kd.) bussi kasutatud enne liiklusõnnetust. 19. jaanuar 2004 – 44 krooni/ Erra- Jõhvi, Jõhvi- Kiviõli/ ( tl 39) 26. jaanuar 2004 – 36 krooni / Erra- Jõhvi, Kohtla- Järve- Liiva/( tl 40) 28.jaanuar 2004- 9 krooni/ Kiviõli- Kohtla- Järve/ ( tl 40) 30. jaanuar 2004 – 4 krooni / Iidla- Vanalinn/ ( tl 40) 09. jaanuar 2005 – 10 krooni / Kohtla- Järve – Liiva/ ( tl 161) 26. jaanuar 2005- 10 krooni / Kohtla- Järve-Liiva / ( tl 156) 02. jaanuar 2008 – 220 krooni / Jõhvi – Tartu- Kohtla- Järve/ ( III köide tl 54) kokku 333 krooni 04. veebruar 2004 – 8 krooni/ Erra- Kohtla- Järve/ ( tl 40) 05. veebruar 2004 – 8 krooni / Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 40) 12. veebruar 2004 – 9 krooni/ Erra – Kohtla- Järve/ ( tl 157) 12. veebruar 2004 - 8 krooni / Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 159) 16. veebruar 2004 – 9 krooni / Kiviõli- Kohtla-Järve/ ( tl 159) 17. veebruar 2004 – 6 krooni / Vanalinn- Iidla/ ( tl 159) 25. veebruar 2004 – 44 krooni/ Erra- Jõhvi- Erra/ ( tl 37) 01. veebruar 2005 – 15 krooni/ Erra – Jõhvi/ ( tl 161) 17. veebruar 2005 – 10 krooni / Kohtla- Järve – Liiva / ( tl 154) 25. veebruar 2010 – 30 krooni / Vanalinn- Iidla- Vanalinn/ ( III köide, tl 56) kokku 147 krooni 11. märts 2004 – 28 krooni/ Erra – Jõhvi – Erra; Vanalinn- Tammiku/ ( tl 152) 18. märts 2004 – 36 krooni / Erra- Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 36) 31. märts 2004 – 22 krooni / Erra- Jõhvi- Erra/ ( tl 35) 06. märts 2005 – 15 krooni / Erra- Jõhvi/ ( tl 161) – pühapäev 31. märts 2005 - 9 krooni / Sanlinnak- Jõhvi/ ( tl 154) 04. märts 2009 – 10 krooni / linnatransport/ ( III köide tl 51) kokku 120 krooni

03. aprill 05. aprill 07. aprill 07. aprill 08. aprill 08. aprill 08. aprill 10. aprill 12. aprill 26. aprill 28. aprill 04. aprill

2004 – 11 krooni / Jõhvi- Kiviõli/ 2004 - 22 krooni / Erra- Jõhvi- Kiviõli/ 2004 – 9 krooni / Kohtla- Järve- Hoiukassa/ 2004 - 9 krooni / Kohtla- Järve- Hoiukassa/ 2004 – 11 krooni / Jõhvi – Liiva/ 2004 - 9 krooni / Erra- Kohtla- Järve/ 2004 – 5 krooni / linnatransport/ 2004 – 22 krooni / Kiviõli- Jõhvi- Kiviõli/ 2004 – 12 krooni/ Vanalinn- Iidla/ 2004 – 33 krooni / Erra- Jõhvi- Liiva/ 2004 - 220 krooni / Kiviõli- Tallinn- Kiviõli, linnaliin/ 2005 – 9 krooni / Kohtla- Järve- Lüganuse/

( tl 34) - laupäev ( tl 34) ( tl 34) ( tl 157) ( tl 34) ( tl 158) ( tl 159) ( tl 34) - laupäev ( tl 34) ( tl 153) ( tl 33) ( tl 156)

kokku 372 krooni

22. mai 2004 -15 krooni / Erra- Jõhvi/ 23. mai 2004 - 8 krooni / Kohtla- Järve- Liiva/ 29. mai 2004 - 8 krooni / Kohtla- Järve- Männik/

( tl 157) - laupäev ( tl 157) - pühapäev ( tl 158) – laupäev kokku 31 krooni

06. juuni 2004 - 15 krooni / Kiviõli- Tallinn ( sooduspilet 35%) / ( tl 158) - pühapäev 07. juuni 2004 - 45 krooni / Kiviõli- Jõhvi- Kiviõli/ ( tl 32) 13. juuni 2004 -15 krooni / Jõhvi- Liiva/ ( tl 157) - pühapäev 17. juuni 2004 - 53 krooni / Kiviõli- Tallinn, ( sooduspilet 35%)/ ( tl 156) 19. juuni 2004 – 8 krooni / Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 158) - laupäev 24. juuni 2004 - 8 krooni / Erra- Kohtla- Järve/ ( tl 157) - pühad 15. juuni 2006 – 22 krooni / Kohtla- Järve- Kiviõli- Kohtla- Järve/ ( III köide tl 50) 18. juuni 2006 – 180 krooni/ Jõhvi- Tartu- Jõhvi/ ( III köide tl 49, 50) pühapäev 22. juuni 2006 – 110 krooni/ Tartu- Kohtla- Järve/ ( III köide tl 49) 22. juuni 2006 - 70 krooni / Jõhvi- Tartu/ (üle 60 aastasele isikule) ( III köide tl 49) 01. juuni 2007 – 40 krooni / Linnaliin/ ( III köide, tl 55) 06. juuni 2007 – 30 krooni / Linnaliin/ ( III köide tl 55) kokku 596 krooni 01. juuli 2004 - 32 krooni/ Erra- Kohtla- Järve- Liiva/ 06. juuli 2004 – 53 krooni / Kiviõli- Tallinn/ 07. juuli 2004 – 49 krooni / Tallinn- Kiviõli/ 14. juuli 2004 - 50 krooni / Tallinn- Kiviõli/ 17.juuli 2004 – 15 krooni / Jõhvi- Liiva/ 19. juuli 2004 – 7 krooni / Erra- Alu/ 21. juuli 2004 – 26 krooni / Lüganuse- Jõhvi/ 19. juuli 2007 – 10 krooni / Linnatransport/ 02. juuli 2008 – 10 krooni /Iidla- Kohtla- Järve/ 09. juuli 2008 – 30 krooni / Linnatransport/

( tl 31) ( tl 158) ( tl 151) ( tl 151) ( tl 158) - laupäev ( tl 158) ( tl 157) ( III köide tl 51) ( III köide tl 51) ( III köide tl 51) kokku 282 krooni

august 2004 - 18 krooni / Erra- Alu; Metsapargi- Lüganuse; Püssi- Kiviõli/ ( tl 154) august 2004 – 17 krooni / Erra- Kohtla- Järve, Metsapargi- Kiviõli/ ( tl 172) 03. august 2004 – 15 krooni / Kiviõli- Jõhvi/ ( tl 171) 12. august 2004 – 8 krooni / Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 171) 24. august 2004 - 23 krooni / Kiviõli- Jõhvi; Voka- Kohtla- Järve/ ( tl 172) 27. august 2004 – 50 krooni / Tallinn- Kiviõli/ ( tl 158) 28. august 2004 - 56 krooni / Erra – Jõhvi- Lüganuse / ( tl 30) 30. august 2004 – 16 krooni / Erra- Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 172) 06.. august 2005 – 10 krooni/ Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 154) - laupäev 08. august 2005 – 32 krooni / Erra- Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 155, 156) kokku 245 krooni 22. september 2004 – 22 krooni/ Jõhvi- Liiva, Linnaliin/

( tl 160)

29. september 2004 – 24 krooni/ Erra- Jõhvi, Kohtla- Järve- Kiviõli/ ( tl 162) 14. september 2007 – 20 krooni / Linnatransport/ ( III köide tl 52) kokku 66 krooni 16. oktoober 2003 – 9 krooni / Erra- Kohtla- Järve/ ( tl 160) – enne õnnetust 01. oktoober 2004 – 8 krooni / Kohtla- Järve- Püssi/ ( tl 161) 02. oktoober 2004 – 38 krooni / Kiviõli- Kohtla- Järve/ ( tl 160) - laupäev 02. oktoober 2004 – 8 krooni / Kohtla- Järve- Liiva/ ( tk 161) 06. oktoober 2004 – 31 krooni / Kiviõli- Kohtla- Järve, Jõhvi- Liiva, linnaliin/ ( tl 147) 14. oktoober 2004 - 21 krooni /Erra- Jõhvi, linnaliin/ ( tl 170) 25. oktoober 2004 - 30 krooni / Erra- Jõhvi- Liiva/ ( tl 169) 26. oktoober 2004 – 30 krooni/ Erra- Jõhvi- Liiva/ ( tl 170) kokku 175 krooni

01. november 2004 – 30 krooni /Erra- Jõhvi, linnaliin, Kohtla- Järve- Liiva/ ( tl 172) kokku 30 krooni

03. detsember 2003 – 11 krooni /Jõhvi- Liiva/ ( tl 160) 04. detsember 2004- 9 krooni/ Kiviõli- Kohtla- Järve/ ( tl 161) - laupäev 07. detsember 2004 – 24 krooni/ Erra- Jõhvi, Kohtla- Järve- Kiviõli/ ( tl 161) 02. detsember 2009 – 456 krooni /Jõhvi- Tartu- Jõhvi, linnaliin/ ( III köide tl 47,48) ekspertiis kokku 500 krooni Kokku on esitanud hageja bussisõidu pileteid summas 3 419.00 krooni.

Võlgniku kohustus ja vastutus VÕS § 824 järgi kohustub vedaja reisijaveolepinguga vedama ühe või mitu reisijat sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine pool aga maksma veotasu. VÕS § 847 järgi loetakse ühistranspordiks reisijate vedu Eestis kindlal ühissõidukiga vastavalt sõiduplaanile, millega on võimalik avalikult tutvuda.

liinil

VÕS § 828 järgi hõlmab reisijavedu ajavahemikku ajast, mil reisija on asumas sõidukisse, asub sõidukis või on sellest lahkumas. Kohus leiab, et hageja tervisekahjustused on saadud vedaja sõidukist väljumisel, seega veolepinguga hõlmatud aja kestel ning poolte vahel oli tekkinud veolepingul põhinev kohustussuhe. Reisijateveo lepingul puuduvad vorminõuded, selle võib sõlmida mistahes viisil. Sõidutõendi olemasolu hagejal tõendab veolepingu olemasolu. Kohus leiab, et hageja tervisekahjustused on saadud vedaja sõidukist väljumisel, seega veolepinguga hõlmatud aja kestel ning poolte vahel oli tekkinud veolepingul põhinev kohustussuhe. Reisijateveo lepingul puuduvad vorminõuded, selle võib sõlmida mistahes viisil.

Sõidutõendi olemasolu hagejal tõendab veolepingu olemasolu.

Reisijateveolepingu põhieesmärgiks on reisija ohutu toimetamine sihtpunkti. Seega võib asja lahendamisel tugineda VÕS § 830 , mis sätestab, et vedajal on kohustus hüvitada kahju mis on tekkinud vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel põhjustatud reisija surmast, kehavigastusest või tervisekahjustusest, millisele sättele on hageja hagis ka tuginenud. Reisijale kahju tekkimisepõhjus peab olema tingitud sõidust ning õigushüve ja kahjustatud sündmuse ja sõiduki käitamise vahel peab olema põhjuslik seos. Vedaja kahjuhüvitamise eesmärk peab olema vedamisega seotud ohtude realiseerimisel tekkinud kahjude hüvitamine. Reisijate veol ( veolepingust) tuleneva vedaja kahjuhüvitamise nõue on piiratud § 832 nimetatud piirmääradega. Vastutuse piirangud langevad ära, kui vedaja on tekitanud kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu ( VÕS § 837) . TsÜS § 132 lg 1 kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Tulenevalt VÕS 53 peatüki teises jaos sätestatust on mootorsõiduki näol tegemist suurema ohu allikaga ning kooskõlas VÕS § 1056 lg 1 vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Solidaarvastutus Hageja on esitanud hagi OÜ-lt Lüganuse HVM ja A. V.`i vastu. Hagi on esitatud VÕS § 137 lg 1 tuleneva solidaarse vastutuse alusel, mille kohaselt peaksid kostjad vastutama hüvitise maksmise eest solidaarselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles ,et A. V. töötas kostja OÜ-s Lüganuse HVM bussijuhina laste veol. VÕS § 137 lg 2 järgi jaguneb vastutus nende omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Kui hagejale tekitatud kahju eest vastutab lisaks vedajale ka bussi juhtinud bussijuht, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt ning VÕS § 137 lg 2 järgi jaguneb vastutus nende omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Riigikohus lahendis 3-2-1-19-08 on märkinud „Lähtudes VÕS § 1056 lg-st 3 on riskivastutusega kaetud juhtumite puhul võimalik paralleelselt ka süül põhinev deliktiline vastutus (VÕS § 1043 järgi)“.

Hageja on tuginenud hagis VÕS § 1043 ja 1054 sätetele. Hageja tervisekahjustuse põhjustas õigusvastaselt bussijuht, kelle tegevuse eest vastutab kostja kui bussijuhi tööandja VÕS § 1054 lg 1 alusel. Samas kostja vastutus ei välistaks iseenesest bussijuhi vastutust. Kui kahju tekitavad mitu isikut, peavad nad selle VÕS § 137 lg 1 kohaselt solidaarselt hüvitama. Lähtuvalt VÕS §-st 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest kui suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Kohus, tuginedes eeltoodud sätetele, jätab rahuldamata hageja hagi bussijuhi A. V.`i vastu, kuna vedaja, kes osutas teenuseid õpilaste veol, on jätnud arvestamata laste vedamisel kaasnevaid ohte ja on jätnud kogu laste veost tuleneva riski bussijuhile. Vedaja kohustuseks on aga kohustatud osutama kvaliteetset teenust. Kostja A. V.`i seletuste kohaselt oli tema tähelepanu peatuses hajutatud seoses sellega, et ta pidi jälgima teiste bussis viibivate laste käitumist, mistõttu tema tähelepanu oli suunatud teistele lastele ja seetõttu ta ei pannud tähele, et peatuses väljunud hageja ei olnud jõudnud täielikult bussist väljuda. Koolilapsi vedavas bussis peaks vedaja kaaluma bussi täiskasvanud saatja võtmist, kes jälgiks laste käitumist sõidu ajal, sõidukisse sisenemist ja sõidukist väljumist, kuna bussijuhil on raske tulla toime nii laste kui ka liikluse jälgimisega. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 70 sisalduvad aegumise erireeglid.

solidaarvõlgnikevahelise tagasinõude

Kostja käitumise õigusvastasus VÕS § 1045 lg. 1 p. 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju on põhjustatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 2 p 4 kohaselt on liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal liikumisteel ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes; p 7 kohaselt eriotstarbelise liiniveona käsitatakse käesoleva paragrahvi punkti 4 nõudeid järgides korraldatavaid järgmisi vedusid: - õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi; Reisijateveoteenuseid osutas OÜ Lüganuse HVM ja bussijuht oli A. V.. Hageja kasutas kostjate teenuseid sõidudokumendi nr 001171 alusel , mis oli väljastatud 14.01.200305.06.2004. ja kostja OÜ Lüganuse HVM kasutas vaidlusaluse sündmuse ajal oma ühissõidukit sõitjateveoks , seega oli buss ühissõidukiks, mille ekspluateerimise eesmärgiks on ühistransporditeenuse osutamine; Seega oli tegemist reisijateveo lepinguga. VÕS § 830 järgi peab vedaja hüvitama kahju, mis tekib vedamise ajal ja mis on seotud reisija surma, kehavigastuse või tervisekahjustusega. Kostja OÜ Lüganuse HVM kasutas vaidlusaluse sündmuse ajal oma ühissõidukit sõitjateveoks , seega oli buss ühissõidukiks, mille ekspluateerimise eesmärgiks on ühistransporditeenuse osutamine;

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 9 järgi peab vedaja sõitjateveol osutama kvaliteetset ja järjepidavat ühistransporditeenust ja vajaduse korral lisateenust. Vedamine tähendab vedaja kohustust vedada sõitjaid veolepingus ettenähtud tingimustel ja tariifiga. Eelnevast tuleneb, et kostja veolepingust ja seadusest tulenev kohustus on reisijate tervisele ohutu ühistransporditeenuse osutamise. Seega on kostja hageja suhtes kohustust rikkunud sellega ,et jättes kogu laste vedamisest tuleneva riski kandmise bussijuhile, kes ei suutnud jälgida bussis toimuvat ja sõitja bussist väljumist, mille tagajärjel bussiuste sulgemisel jäi hageja bussiuste vahele ja sai terviserikke .

Põhjuslik seos kahju tekitava tegevuse ja õiguse rikkumise vahel VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale tekitati kahju ja kas hageja poolt esitatud kulutused on seotud 24.11.2003 tekkinud sündmusest. Kahju tekitaja tegevuse ja õiguserikkumise vahel peab vastutuse tekkimiseks olema nii objektiivne kui ka subjektiivne põhjuslik seos. Vaieldamatult on objektiivne seos olemas üksnes juhul, kui saab väita, et vaidlusaluse teo puudumise korral poleks kahju tekkinud. Põhjusliku seose tuvastamiseks on vajalik ka subjektiivne seos õigusvastase süülise käitumise ja tekkinud kahju vahel. Üldreeglina võib hüvitamisele kuuluvaks pidada kahju, mis tekib kohustuse täitmata jätmisest või kohustuse mittekohale täitmise korral.

Kahju hüvitamine Hageja on esitanud kohtule varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 6 esimesest lausest tulenevalt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Tulenevalt VÕS § 130 lg 2 isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Ülalnimetatu sätete alusel vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: -seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; -kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; - kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; - kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5407, p 12). VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastavalt VÕS §-le 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Nimetatud säte välistab ka valdaja vastutuse teatud juhtumitel, kuid kohus ei hakka välistavaid asjaolusid analüüsima, kuna nendel ei ole seost antud asjaga. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõuet saab esitada kõigi olemasolevatest võlasuhetest tulenevate kohustuste rikkumise korral, sõltumata sellest, kas kohustus tuleneb lepingust või seadusest ning kas kohustus seisneb millegi tegemises või tegematajätmises. Kahju hüvitamise nõude esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahjustatud isikul kahju olemasolu. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja peab seevastu tõendama kahjuhüvitamise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale tekitati kahju ja kas hageja poolt esitatud kulutused on seotud 24.11.2003 tekkinud sündmusest. Hageja on esitanud varalise kahju tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid, mida kohus hindab, kas esitatud tõenditega on tõendatud kahju tekkimine ja kas esitatud tõenditel on seost käsitletava sündmusega.

Kostja on vaielnud vastu, et esitatud tõenditel ei ole seost käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kandnud materiaalset kahju ja et ka mittevaralise kahju hüvitamiseks puudub alus. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitatav kahju olla varaline või mittevaraline, lg 3 hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist hingelist valu ja kannatusi.

ja

Varaline kahju Hageja on kandnud seoses tervisekahjustusega materiaalseid kulutusi. Tervise kahjustamisest tekkinud kulud on eelkõige kannatanu tegelikud ravikulud. Tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahjuks on näiteks kulutused kõikvõimalikele meditsiinilistele abivahenditele. Varaline kahju seisneb hageja hinnangul 24.11.2003.a õnnestuses saadud erinevad kehavigastused ja sellega seonduvate tervisehäirete ravimiseks tehtud kulutused. Hageja taotleb hagis varalise kahju summas 16 722.91 krooni väljamõistmist, kohtule on esitatud tšekke, arveid ja bussipileteid summas 22 072.26 krooni väärtuses. Hageja on küll kohtule esitanud erinevaid arveid , tšekke ja bussipileteid, kuid ei ole tõendanud, millistele esitatud tõenditele põhinevad hageja nõuded varalise kahju hüvitamises. Kohtule on esitatud mitmed arusaamatud või loetamatud tšekid, tšekid, millel puudub kauba nimetus näiteks tl. 139, 141, 142, 145, 144 jne. Lk. 144 on toodud venekeelne kviitung summale 150 rubla. Kohtule on esitatud arved koolikoti, summas 400 krooni, 2 tatrapadja , koopiate, kilekaante, plastiliini, Dormeo madratsi, massaažiaparaadi, taimasteri jms. ostmise kohta, kuid kuna hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et nimetatud asjade ostmiseks on arsti ettekirjutus või arsti soovitus. Kohus lähtub kulude arvestamisel hagejale arsti poolt määratud ravimite maksumust ja kohtumeditsiini eksperdi poolt näidatud võimaliku tervisrikke kahjustuse kestusest, mis vastavalt kohtumeditsiiniekspertiisi aktile oli kestusega kuni 4 nädalat ja sellel perioodil tehtud kulutustest ravimitele ja bussisõitudele. Vastavalt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktile hagejal perearsti külastustel ega ka jaanuaris 2004 neuroloog tal psüühikahäireid ei sedastatud, juba 1998. a. jaanuaris on lastepsühhiaater tal diagnoosinud ärevuse somatisatsiooni ja sama aasta aprillis Tallinna Lastehaiglas ravil olles diagnoositi somatisatsioonihäiret. Somatoformse valu välja kujunemisel suurt osa nähtavasti on etendanud hulgalised varasemad ja ka käesoleval ajal korduvad ja küllalt rasked põletikulist laadi üldhaigestumised (ülemiste hingamisteede katarrid, kurgumandlite põletikud, keskkõrva- ja kopsupõletikud, allergilised haigused, mao-sooletrakti häired), mis tõstavad nii psüühilist kui ka kehalist tundlikkust valuaistingute suhtes. 2004.a. mais on hagejal muude vaevuste hulgas diagnoositud ka posttraumaatilist šokki ja 2006.a. juunis Tartu Lastekliinikus posttraumaatilist stresshäiret, kuigi mõlemal juhul posttraumaatilise stresshäire sümptomaatikat haiguslugude kirjelduses ei ilmnenud. Ekspertide arvates

käesoleval ajal hagejal posttraumaatilist stressihäiret ei esine, sest puuduvad vastavad sümptomid ja häire kulg, samuti ei saa eksperdid kindlalt väita, et hagejal somatoformne valu tekkis seoses 24. novembril 2003.a. toimunud teda ehmata sündmusega, kuna juba varem on tal olnud liigesvalusid, tal on lastepsühhiaater juba varem diagnoosinud somatisatsioonihäiret. Kuna vastavalt eksperdi arvamusele kestis liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud seljasidemete nikastus , mis põhjustab terviserikke kestusega kuni 4 nädalat ( 24.11.2003-21. detsember 2003), lähtub kohus ravimikulude väljamõistmisel ekspertide poolt esitatud tervisrikke kestusest , sellel ajavahemikul arstide poolt määratud ravimite maksumusest, taastusravi kuludest. Perearst L. L. on soovitanud seoses traumaga hagejale järgmisi ravimeid: valu puhul selja määrimiseks: salvid ilma retseptita apteekides, Cerucal tabletid , Claritini, Ortofen salvi, mis on retseptiravim. Zoloft ravim oli määratud psühhiaatri poolt /tl.162 II kd/.

Hageja nimetatud perioodi kohta ei ole kohtule esitanud ühtki sellise ravimi ostu kohta kviitungit ega tšekki. Seega leiab kohus, et hageja ei ole esitanud selle perioodi kohta, mis oli aktis märgitud tervisekahjustuse perioodiks ,ravimite ostuks kulutusi tõendavaid dokumente. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 230 kohaselt on psühhiaater toonud, et soovitav ravi kestus on vähemalt 6 kuud ( tl 125). Psühhiaatri poolt on hagejale määratud ravim „ Sertralini“. Arvestades psühhiaatrile pöördumisest 28.11.2003 6 kuud , saame soovitatava ravi kestuseks kuni 28.05.2004.a. Sellel ajavahemikul ei ole hageja kordagi ostnud psühhiaatri poolt kirjutatud ravimit „ Sertralini“ ja ei ole esitanud sellekohast tõendit kohtule. Kohus ei saa arvestada hageja poolt hilisemal perioodil tehtud kulutusi ravimitele ja teraapiavahendite ostmiseks tehtud kulutusi, kuna hageja ei ole tõendanud, et nimetatud vahendeid oleks arstid soovitanud ja et nende soetamine oleks seoses hagejal tekkinud vigastusega. Hageja on esitanud varalise kahju tekitamise tõendina ka bussipiletid, milliseid kulutusi hageja on põhjendanud seoses tervisekahju tekitamisega ravile või arstidele sõiduks. Hageja on põhjendanud bussisõite oma 28.02.2006 taotluses arstide juurde sõitmiste ja ekspertiis sõitmisega./tl.36-38 kd III/. Hageja on tuginenud hagis VÕS § 128 lg 1 ja lg 5. VÕS 128 lg 1 käsitleb varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju on isikule tekitatud otsene varaline kahju ja hagejal lasub kohustus tõendada kahju olemasolu. Kohus, analüüsinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hageja on kohtule meelevaldselt ja alusetult esitanud bussipileteid, mida tõendavad osaliselt enne liiklusõnnetust dateeritud piletid, 24.juunil s.o. puhkepäeval dateeritud piletid , mis aga arvestades esitatud tõendeid, ei saa olla seotud arstidel käimisega.

Hageja ei ole tõendanud, millised sõidud ja millal ostetud bussipiletid on seotud hageja ravile või arstile sõitmisega ja mis oleks vajalikud kulutused, mida hageja on teinud seoses 24.11.2003 tekkinud liiklusõnnetusega. Kohus leiab, et hageja on meelevaldselt esitanud kohtule tõenditena bussipileteid. Esitatud piletite seas on näiteks 24 juuni 2004 bussipilet maksumusega 8 krooni ( tl 157). 24. juuni on kalendris jaanipäev ( puhkepäev) , seega ei saanud hageja sõita ei arstile ega kooli. Samuti 18 juuni 2006 maksumusega 180 krooni ( III köide tl 49, 50) on kalendris pühapäev, seega samuti ei saanud hageja sõita arstile ega kooli. Toimiku lk 105 (I kd )on perearsti poolt väljastatud haiguslugu, mille kohaselt peale 24.11.2003 on hageja käinud perearsti vastuvõtul 28.11.2003 ja 15.12.2003.

hüvitise määramise. Riigikohus lahendis 3-2-1-85-08 on öelnud „Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust“ Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. (vt Riigikohtu

harjumuspärasest keskkonnast, vajadus kõrvalise abi järele, teadmatus oma tervise paranemise võimalikkusest, sunnitud loobumine oma harrastustest ja harjumustest, piirangud isiku tegevuses ja elukorralduses, füüsiline ja hingeline valu, püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutumine, oluline psüühika ja närvitegevuse häire, heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole mittevaraline kahju eelkirjeldatud tähenduses. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-11-04). Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendatud, et temaga toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel ta oli sunnitud loobuma oma harrastustest- eelkõige hageja poolt toodud loobumisest spordiga tegelemisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks enne liiklusõnnetust tegelenud mingi spordialaga, millega ta peale liiklusõnnetust ei saa tegeleda. Sellised hageja väited jäid paljasõnalisteks ja tõendamatuks.

Kohus ei saa hinnata hageja väidet , et 24.11.2003 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel esineb hagejal raske puue , mis on määratud arstliku ekspertiisi otsusega 15.06.2004 ja sellega kaasnevast isiklikust rehabilitasiooniplaanist ja sellega seotus kulutustest . Nimetatud otsus põhineb hagejal esinevatel seljavaludel ja atoopilisel deramtiidil. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et seljavalud on tingitud liiklusõnnetusest, kuna hagejal on juba enne liiklusõnnetust diagnoositud hulgaliselt haigusi, sealhulgas dermatiiti 1998.a., hageja on olnud suunatud kaebustega ortopeedile 1996.a., 1998.aastal on hagejal diagnoositud ärevuse somatisatsiooni / tl. 104 I kd/. Hageja on peale liiklusõnnetust olnud kirurgi vastuvõtul kaebustega seljavaludele. Kirurg on leidnud, et traumaatilisi muutusi ei ole ja on diagnoosinud Scheuermani tõve kahtlust. /tl.105 I kd/. Internetiportaal www.Inimene.ee annab selgituseks Scheuermani tõvele ja atoopilisele dermatiidi tekkimisele ja olemusele alljärgnevad selgitused. Scheuermani tõbi on teismelise eas ilmnev seljalüli eesosa kasvuhäire, mis avaldub seljavalu ja selgroo kõverdumisena. Haigus on aktiivses faasis vanuses 12-18 aastat, seejärel taandub. Võib esineda kas selgroo rinnaosas või nimmeosas, põhjustades valusid. Enamasti toimub iseeneslik paranemine. Tekkepõhjuste ja mehhanismina on toodud, et haiguse täpsed tekkepõhjused on teadmata. Selgroolülides tekib luustumishäire, kuna lüli verevarustus on halvenenud. Seetõttu on luukude nõrk ja võib kergelt vigastuda. Kui lülikuju luu nõrkuse tõttu muutub, tekib rühihäire ehk küfoos ehk selgroo kõverdumine, mis põhjustab seljavalusid. Sümptomitena on toodud, et haigus avaldub noorukitel. Peamiseks kaebuseks on seljavalu ja kiire väsimine istumisel. Tavaliselt on langenud ka koormustaluvus (näiteks raskete asjade kandmine ja tõstmine). Seega ei ole hagejal esinev pikaajaline valude esinemine, kiire väsimine, koormustaluvuse langus seostatav liiklusõnnetusel tekkinud vigastustega.

Dermatiit on nahahaigus, mis samuti ei saa olla põhjustatud liiklusõnnetusest. Kohus lähtub otsuse tegemisel kohtuarst – ekspert Mihhail Vassin poolt ekspertiisiaktis tooduga, et hagejal tekkis 24.11. 2003.a. liiklusõnnetuse tagajärjel seljasidemete nikastus ja tekkis traumajärgne stressihäire. Seljasideme nikastus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kui vähem kui 4 nädalat. ( II köide lk 127) Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt tekkis hagejal äge stressireaktsioon, mis möödus suhteliselt kiiresti ja posttraumaatilist stressihäiret välja ei kujunenud. Kohus leiab ,et liiklusõnnetuse tagajärjel hagejal esines heaolu ja elukvaliteedi langus – hageja jäi koduõppele, mistõttu tal oli piiratud suhtlemine klassikaaslaste, lähedaste ja sõpradega, liiklusõnnetusest tekkinud ehmatus, šokiseisund, valu, tekitatud vigastus, on asjaoludeks, et eeldada hagejal mittevaralise kahju olemasolu. Kohus hindab TsMS § 233 lg 1 alusel mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks 20 000 krooni. Arvestades eeltoodut vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest kokku summas 20 456,00 krooni. Vastavalt TsMS § 38 kuulutas kohus 10.03.2010 istungi kinniseks hageja huvides ja hageja eraelu kaitseks. Vastavalt TsMS § 462 lg 3 alusel ei avalikusta kohus otsust, kuna otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja võib kahjustada hageja eraelu puutumatust. Menetluskulud Kohus rahuldas hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kohus jätab menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Viru Maakohtu määrusega on hagejale määratud riigipoolne menetlus-ja õigusabi ilma kulude hüvitamise kohustuseta. Kohus jätab hageja menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik Evi Kool

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

Alla Kuzmina

Tartu Ringkonnakohus 13. detsembril 2010.a. otsustas:

Nooremreferent

Alla Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.