lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-19-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.02.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-19-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.02.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
686
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-19-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. veebruaril 1997. a.. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, AS-i Pindi Kinnisvara esindaja vandeadvokaat K. Bachmanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

3.veebruaril 1997. a. AS-i Pindi Kinnisvara kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7.novembri 1996. a. otsuse AS-i Pindi Kinnisvara hagis Mark Ku"anovi ja Ljudmilla Ku"anova vastu üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist välja tõstmiseks. Mark Ku"anov kasutab üürilepingu alusel AS-le Pindi Kinnisvara kuuluvat eluruumi Tallinnas Sinimäe tee 3-19. Korterisse on sisse kirjutatud ka M. Ku"anovi abikaasa Ljudmilla Ku"anova ja nende alaealised lapsed Galina, sündinud 1981. a., Irina, sündinud 1984. a. ja Jevgenia, sündinud 1988. a.
21.detsembril 1995. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus AS Pindi Kinnisvara M. Ku"anoviga sõlmitud üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada ja kostjad eluruumist välja tõsta teist eluruumi vastu andmata, kuna kostjad on jätnud tasumata korteri hoolduskulud ja tasu kommunaalteenuste eest rohkem kui kolme kuu eest. Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on kostjad tasunud üüri ja kommunaalteenuste eest ning tekkinud viivist esitatud arvete alusel vastavalt oma võimalustele. Kostjatele ei olnud teada eluasemetoetuse saamise võimalused. Linnakohus leidis, et hageja ei ole käesolevas vaidluses oma tsiviilõiguste ja -kohustuste teostamisel toiminud heas usus ning on kasutanud üürilepingu sõlmimisel ära kostjate majanduslikku kitsikust. Kostjad on väikesepalgalised ning nende ülalpidamisel on kolm alaealist last. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu üüri ja viivise suurust puudutav osa on oma olemuselt vastuolus heade kommetega, kuna üüri ja viivise suurus on põhjendamatult suur ning leping on sõlmitud ilmse suunitlusega viia üürnik makseraskustesse, mille tagajärjeks on temaga sõlmitud lepingu ennetähtaegne lõpetamine ja tema eluruumist väljatõstmine teist eluruumi vastu andmata. Kostjad ei ole jätnud mõjuva põhjuseta tasumata rohkem kui kolme kuu üüri või kommunaalteenuste eest. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebuses palus AS Pindi Kinnisvara ringkonnakohtu otsuse tühistada ning lõpetada kostjaga üürileping ja nad eluruumist välja tõsta. Kohus ei ole kinni pidanud hagi piiridest. TsKS § 230 lg 3 järgi ei või kohus asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, tugineda asjaoludele, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel. Kostja ei vaidlustanud tema ja Pindi Kinnisvara vahel sõlmitud üürilepingut. Ekslik on kohtu järeldus, et poolte vahel sõlmitud üürilepingus sätestatud üürimäär on tunduvalt kõrgem Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt sarnase heakorrastusega eluruumidele kehtestatud piirmäärast. Hageja nõudis üüri sama määra järgi, nagu teeb seda munitsipaalettevõte.

Kassaatorile on arusaamatu, mida tähendab üüri tasumine arvete alusel vastavalt oma võimalustele. Kassatsioonkaebuse kirjutamise ajaks on nimetatud tasumisviisiga tekkinud 8000 kroonine võlg. Kassaatori arvates ei tohiks kohus seaduste mittetundmist käsitleda õigustava asjaoluna tsiviilkohustuste mittekohasel täitmisel. Kui kostja taotlenuks eluasemetoetust, siis kohtule esitatud palgatõendite alusel saanuks kostja seda toetust 153 krooni kuus. Järelikult on riigipoolne seisukoht, et sellise suurusjärguga sissetulekute korral peab perekond suutma ennast suuremas osas ise ära majandada; riigi poolt makstava summaga ei ole võimalik tasuda isegi külma vee ja kanalisatsiooni eest. Vastustaja ei ole kassatsioonkaebuse kohta oma seisukohta esitanud. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kassatsioonkaebuses esitatud põhjustel. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347 p. 2 tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus, leides, et linnakohus on õigesti jätnud kohaldamata ES §-i 54 lg 1 p. 1, pidanuks kooskõlas TsKS §-ga 228 lg 1 esitama põhjendused, miks ei vääri tähelepanu apellatsioonkaebuse väiteid, et linnakohus on rikkunud TsKS §-i 230 lg 3 sätteid tuginedes otsuses asjaoludele, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel ning rikkunud TsKS §-i 232 lg 4 sätteid, kuna otsuses ei ole märgitud tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused hagi rahuldamata jätmisel. Tulenevalt TsKS §-st 346 ei ole kassatsioonikohtul alust uue otsuse tegemiseks, kuna ringkonnakohtu seisukohad linnakohtu otsuses vaidlustatud küsimustes puuduvad. Asi tuleb saata apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium juhib tähelepanu sellele, et kaebuse ilmse põhjendamatuse korral võib apellatsioonikohus selle läbi vaadata TsKS §-i 292 lg 1 p. 1 alusel ilma menetlust jätkamata, kuid ka sel juhul peab kohtuotsus vastama tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud nõuetele. Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada TallinnaRingkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamisele samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Pindi Kinnisvara 5. detsembril 1996. a. tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.