OÜ Aktiva Finants hagi Raimo Tensoni vastu põhivõla 215,04 euro ja viivise 105,15 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
437,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Darja Permina (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: Raimo Tenson (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Raimo Tensoni vastu osaliselt.
2.Välja mõista Raimo Tensonilt OÜ Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS-i ja Raimo Tensoni vahel 22.10.2014 sõlmitud liitumislepingu nr XXXXXXXX alusel:
2.1.põhivõlgnevus 170,23 eurot;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis alates 18.11.2015 kuni 10.10.2016 12,26 eurot.
3.Välja mõista Raimo Tensonilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhinõudelt (170,23 eurolt) päevas iga viivitatud päeva eest alates 11.10.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 44,81 euro, viivise 92,89 euro ning TsMS § 367 järgse viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ning kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta menetluskuludest 57% kostja ja 43% hageja kanda.
7.Välja mõista Raimo Tensonilt riigilõivust 57 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulust 42,75 eurot, kokku menetluskulu 99,75 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
8.Raimo Tensonil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Raimo Tensoni (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tl 14-58; 61-65). Hagiavalduse kohaselt loovutas Tele2 Eesti Aktsiaselts 10.12.2015 hagejale nõude kostja vastu põhisummas 215,04 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja sõlmisid 22.10.2014 liitumislepingu nr XXXXXXXX, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohutus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja jättis kohustused täitmata ning ei tasunud nõutud summasid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 215,04 eurot, mis koosneb järgmisest: Multipaketi 1.0 kuutasu 21,09 eurot, kõned 145,09 eurot, igakuine arve postiaadressile 3,48 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 44,81 eurot, arve sms-teenus 0,57 eurot. Võlgnevuse sissenõudmise kulu tuleneb lepingu lahutamatuks lisaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22 % + käibemaks, s.o 26,40 %. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 18.11.2015 (viimase arve maksetähtajale järgnev kuupäev) – 10.10.2016 (hagiavalduse koostamise päev) eest summas 105,15 eurot ja viivist alates 11.10.2016 viivisemääraga 0,15 % tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2.09.12.2016 kostja vastuses (tl 75-77) möönab kostja, et tal võis jääda kunagi telefoniarve maksmata. Kostja soovib, et hageja ennistaks esialgse nõude, mis oli maksekäsu kiirmenetluse avalduses, s.o kokku 387,78 eurot. Kostja palub mitte arvestada võlgnevuselt juurde jooksvat viivist. Kostja palub ka nõude ajatamist selliselt, et igakuine osamakse oleks maksimaalselt 5 eurot. Kostja on XXXXXXXX isik, kes elab XXXXX. Sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus, kokku summas 362,70 eurot. Kogu raha läheb hooldekodu arve tasumiseks ning kohalik omavalitsus katab puuduva osa.
3.09.01.2017 selgitas kohus pooltele kohaldamisele kuuluvaid materiaalõiguse norme ning andis tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks (tl 80-81). Kohtu antud tähtajaks kohtule kompromisslepingut ei esitatud.
4.26.01.2017 määras kohus arutada asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 92).
5.Kohtu antud tähtajaks laekus kohtule vaid hageja menetluskulude nimekiri (tl 95-97).
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 170,23 eurot põhivõlana, 12,26 eurot viivisena ning jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
7.Lähtudes poolte seisukohtadest, ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle:
7.1.Kostja sõlmis Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga XXXXXXXX (edaspidi leping).
22.10.2014
liitumislepingu
nr
7.2.Lepingu lahutamatuks lisaks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuste kasutamise tingimused (tl 41-53, 66-69).
7.3.Hageja esitas osutatud teenuse eest kostjale perioodil 22.10.2014-01.11.2015 arveid (arved tl 21-40), kuid kostja jättis arved tasumata.
7.4.Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 10.12.2015 lepingust nr XXXXXXXX tuleneva nõude OÜ-le Aktiva Finants ehk hagejale (teatis nõude loovutamise kohta tl 20).
8.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 215,04 eurot, mis koosneb järgmisest: Multipaketi 1.0 kuutasu 21,09 eurot, kõned 145,09 eurot, igakuine arve postiaadressile 3,48 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 44,81 eurot, arve sms-teenus 0,57 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 18.11.2015 (viimase arve maksetähtajale järgnev kuupäev) – 10.10.2016 (hagiavalduse koostamise päev) eest summas 105,15 eurot ja viivist alates 11.10.2016 viivisemääraga 0,15 % tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Kostja ei vaidle vastu sellele, et arved on tasumata. Kostja on esitanud vastuväite nõude suurusele, mis on kasvanud viivise arvel, ning palunud võlgnevuselt jooksvat viivist mitte arvestada. Kostja on viidanud oma makseraskustele, kuna tema sissetulekuks on vaid töövõimetuspension ja sotsiaaltoetuses, mis laekub hooldekodu maksumuse katteks. Kostja esitatud tõendi kohaselt on tema töövõimetuspensioniks 318,72 eurot ning sotsiaaltoetuseks 43,98 eurot (tl 78).
10.Analüüsides kostja seisukohti, leiab kohus, et kostja on hagiavalduse põhinõude osas õigeks võtnud ning vastu vaielnud kõrvalnõudele, s.o viivisnõudele. Arvestades lisaks asja lahendamist lihtmenetluses, piirdub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 alusel üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Asjaolud, mille üle vaidlust ei ole, on koos asjakohaste tõenditega märgitud otsuse p-s 7. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga lepingu, kuid jättis osutatud teenuse eest perioodil 22.10.2014-01.11.2015 esitatud arved
tasumata, leiab kohus, et kostja on sellega Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ees rikkunud oma lepingulist kohustust. Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuste kasutamise tingimuste (üldtingimuste) p 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus üks kuu, mille kohta toimub arve koostamine arvelduseprioodi viimasel päeval. Üldtingimuste p 6.13 kohaselt kohustub klient tasuma arve hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Tele2 Eesti Aktsiaselts on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega sõlmis kostja lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
13.Tele2 Eesti Aktsiaselts on 10.12.2015 VÕS § 164 lg 1 alusel loovutanud nõude hagejale. Sellega on hageja astunud senise võlausaldaja asemele (VÕS § 164 lg 2). Arvestades otsuse p-s 11 toodut, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.
14.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt RKTKo 30.10.2013, nr 3-2-1-106-13, p 24; RKTKm 24.11.2011, nr 3-2-1-109-11, p 12; RKTKo 17.06.2008, nr 3-2-1-56-08, p 13). Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt nõude aluseks olevaid asjaolusid tehingu tühisuse aluste kontrollimise kontekstis. Kohus toob välja järgmise:
14.1.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 44,81 euro väljamõistmist. Hageja on ise esile toonud, et võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks olevast Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimustest (tl 41-53). Üldtingimuste p 4.8 järgi on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast (tl 54), mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22 % + käibemaks, so 26 % ning miinimumsumma 15 eurot.
14.2.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS tüüptingimustest.
14.3.Kohus leiab, et üldtingimused ning hinnakiri näevad sisuliselt ette lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida
võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmise kulu suurus ei ole sõltuvuses toimingute kulust, vaid võlgnetava summa suurusest. Üldtingimuste koostoime Tele2 Eesti AS-i hinnakirjaga võimaldab seega nõuda maksetega viivitamise eest kindlaks määratud tasu sõltumata võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute tegeliku kulu suurusest. Tegemist on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustusega maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, on käsitletava kokkuleppe eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt. Kokkuleppe, mille kohaselt kostja peab tasuma võlgnevuse sissenõudmise tasu 22 % + käibemaks, so 26 %, on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppe juhuks, kui kostja on maksetega viivituses.
14.4.Hageja nõuab ka lepingujärgset viivist üldtingimustes sätestatud määras, s.o 0,15 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (üldtingimuste p 6.13.2, tl 49). Tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega.
14.5.Eeltoodust tuleneb, et lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise eest on õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus. Kohus leiab, et neid nõudeid tuleb tüüptingimuste kehtivuse (VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi) hindamisel käsitleda koos.
14.6.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt RKTKo 14.06.2005, nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016, nr 3-2-1-25-16, p 13).
14.7.Leppetrahv ja viivis on ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev leppetrahvi määr on 26 %. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15 % päevas ehk 54,75 % aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu kordades väiksema aastaintressiga kui 80,75 %. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.
14.8.Riigikohus on 10.05.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud määruse p-s 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus
kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo 14.06.2005, nr 3-2-1-66-05, p 24).
14.9.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ja viivisemäär põhjendatud ka arvestades leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud leppetrahvi ja viivise määr koos ületab enam kui üheksa korda lepingu sõlmimise ajal VÕS § 113 lõikes 1 II lauses sätestatud viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv ja viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise.
14.10.Eeltoodust tulenevalt on Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimused koostoimes Tele2 Eesti AS-i hinnakirjaga VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühised osas, milles need näevad ette, et klient on kohustatud hüvitama Tele2 Eesti AS-i ees tekkinud võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud määras 22 % + käibemaks.
14.11.Arvestades, et ainuüksi viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15 % päevas, samuti VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.
15.Arvestades otsuse p-s 14.10 toodud järeldust, on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb jätta hageja kasuks välja mõistmata võla sissenõudmiskulu 44,81 eurot. Väljamõistmisele kuulub seega põhivõlg summas 170,23 eurot (215,04 - 44,81). Arvestades otsuse p-s 14.11 toodud järeldust, on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Viivis perioodi 18.11.2015 kuni 10.10.2016 eest on summas 12,26 eurot (kohus kasutas viivisekalkulaatorit: http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhinõudelt (170,23 eurolt) päevas iga viivitatud päeva eest alates 11.10.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata viivisenõude 92,89 euro osas ning jooksva viivise osas ulatuses, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra. Menetluskulud
16.Kohus rahuldas hagi 57 % ulatuses. TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta menetluskuludest 57 % kostja kanda ja 43 % hageja kanda.
17.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Hageja on kohtule 07.02.2017 esitanud menetluskulude nimekirja (tl 95-97). Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulu summas 425 (sh käibemaks) eurot (lepingulise esindaja kulu 325 eurot, riigilõiv 100 eurot). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
21.Hageja on põhinõudelt ning kõrvalnõudelt tasunud riigilõivu TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 alusel 100 eurot. Nimetatud summa tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja 57 % ulatuses, s.o 57 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 325 eurot. Ajakuluks on 3,25 tundi ning tunnitasuks 100 eurot, sh käibemaks. Arvestades nõude olemust (tüüphagi), asja vähest keerukust ning mahtu, vajadust esialgses hagis veel puudusi kõrvaldada ning asjaolu, et peale hagiavalduse ei ole kostja kohtule ühtki sisulist seisukohta esitanud, ei pea kohus põhjendatuks hageja esindajatasu suuremas summas kui 75 eurot, sh käibemaks (ajakulu 0,75 tundi). Nimetatud summa tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja 57 %, s.o 42,75 eurot.
23.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 99,75 (57 + 42,75) eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotlust arvestades määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.