3.Mõista B.I-lt Revensen OÜ kasuks välja 635 eurot 67 senti (s.o põhinõue 612 eurot 08 senti ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23 eurot 59 senti).
4.Mõista B.I-lt Revensen OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (612 eurolt 08 sendilt) alates
juulist 2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskuludest riigilõiv 175 eurot B.I kanda ja 80 eurot Revensen OÜ kanda. Hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsukiirmenetluse kulud jätta 63% ulatuses B.I kanda ja 37% ulatuses Revensen OÜ kanda.
6.Mõista B.I-lt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 414 eurot 40 senti.
7.Mõista B.I-lt Revensen OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (414 eurolt 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Revensen OÜ arvelduskontole nr EE067700771008684951 AS LHV Pank.
9.Tagastada Revensen OÜ-le hagi eest enamtasutud riigilõiv hagist osalise loobumise
tõttu, s.o 20 eurot Revensen OÜ arvelduskontole EE067700771008684951 LHV selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasja nr 2-23-113171“.
10.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 24. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.I-lt (kostjalt) 945 euro 91 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11. juulil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 799 eurot 93 senti, intress 79 eurot 7 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 72 eurot 68 senti, hooldustasu 4 eurot 75 senti ja sissenõudmiskulud 15 eurot, samuti viivis põhinõudelt (799 eurolt 93 sendilt) alates 12. juulist 2023 kuni selle täitmiseni viivisemääraga 19,9% aastas. Hageja palus 26. veebruari 2024 menetlusdokumendis mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 612 eurot 08 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 23 eurot 59 senti ja viivise põhivõlalt alates 12. juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja täpsustas 15. märtsi 2024 menetlusdokumendis, et ta on osaliselt nõudest loobunud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 2. novembril 2020 Säästukaart Pluss kasutamise leping nr CNT00000124807, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1200 eurot. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu 27. veebruaril 2023 üles. Esialgne 2
võlausaldaja loovutas oma nõude hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 2. novembril 2022 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000124807 (dtl 46; üldtingimused dtl 47 – 49, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 50 – 51). Lepingu alusel sai kostja krediidilimiiti 1200 eurot.
5.Esmalt käsitleb kohus hagist loobumist. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 431 lg 1 esimese lause järgi lõpetab kohus menetluse määrusega. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Hageja täpsustas 15. märtsi 2024 menetlusdokumendis, et ta on osaliselt nõudest loobunud ning palub mõista kostjalt enda kasuks välja 26. veebruari 2024 menetlusdokumendis toodud summad. Hagist loobumise tõttu tuleb menetlus lõpetada põhinõudes 185 eurot 85 senti, intressinõudes (79 eurot 07 senti), haldustasu nõudes (4 eurot 75 senti), sissenõudmiskulude nõudes (15 eurot) ja viivisenõudes 72 eurot 68 senti.
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,03% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Seega ei ületa lepingu ja selle muutmise kokkuleppe järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 3
8.Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
9.Praegusel juhul palub hageja 26. veebruari 2024 menetlusdokumendis mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 612 eurot 08 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 23 eurot 59 senti ja viivise põhivõlalt alates 12. juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ka olukorras, kus kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peaks kostja tagastama lepingu alusel saadud põhiosa. Kostja ei vabaneks viivise maksmise kohustusest. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks analüüsida seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka siis, kui kohus asuks seisukohale, et esialgne võlausaldaja on seda kohustust rikkunud, tuleks kostjalt välja mõista hageja 26. veebruari 2024 menetlusdokumendis toodud summad.
10.Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja kokku 635 eurot 67 senti (s.o põhinõue 612 eurot 08 senti ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23 eurot 59 senti), samuti viivise põhinõudelt (612 eurolt 08 sendilt) alates 12. juulist 2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavad arvutused on toodud hageja 26. veebruari 2024 menetlusdokumendis. Kostja ei ole lepingu alusel saadud summade ega hageja arvutuste osas vastuväiteid esitanud.
11.Järgmisena käsitleb kohus menetluskulusid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja nõudest loobumine ei olnud tingitud sellest, et kostja oleks tema nõude rahuldanud, vaid sellest, et hageja ei suutnud järgida vastustundliku laenamise põhimõtet. Seega jäävad loobutud osas menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel nõudest loobumise ja hagi rahuldamise ulatust. Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 1130 eurot 62 senti. Hageja on loobunud nõudest summas 357 eurot 36 senti. Pärast nõudest loobumist on hagihinnaks 710 eurot 78 senti (635 eurot 67 4
senti + ühe aasta viivis 75 eurot 11 senti). Seega rahuldab kohus hagihindade võrdluses hagi 63% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et jätta riigilõivust 175 eurot kostja kanda ja 85 eurot hageja kanda ning hageja lepingulise esindaja ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest 63% kostja kanda ja 37% hageja enda kanda.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 795 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 600 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja on tasunud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hagihinnalt 1130 eurot 62 senti riigilõivu 280 eurot. Osalise loobumise tõttu on hagihinnaks 710 eurot 78 senti, millelt RLS järgi on riigilõivu suurus 175 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 175 eurot. Nimetatud summade vahe on 105 eurot, mille tagastamist hageja taotleb. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 3 ei tagastata loobumisel eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ning tagastab hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 20 eurot (105-65):2). Ülejäänud riigilõiv, s.o 85 eurot tuleb jätta hageja kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 600 eurot (5 h x 120 eurot/h). Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et hageja esitas omapoolsed täpsustused, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 3 h. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 h) on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120). TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 414 eurot 40 senti (175+380 x 0,63). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (414 eurolt 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 150 lg 8 ei ole otsus riigilõivu tagastamata jätmise osas edasikaevatav.
14.Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda.
15.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). 5