Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

2-16-9405

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühing Xxxx esitas 16.06.2016 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puuduvad võlgnik osaühingul Xxxx vara ja vahendeid, mistõttu ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Kohustusi on võlgnikul võlanimekirja kohaselt alates 2014. a 11 486.68 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik olulist konkurentsi oma tegevusvaldkonnas, suuri kulutusi sõidukite hooldusele ning madalaid hindu vedudel. Võlgniku materiaalne olukord halvenes peale liisingueseme remonti 2014. a ja 2015. a. Võlgniku faktiline tegevus lõppes detsembris 2015. a. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik algatada osaühingu Xxxx pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 31.08.2016 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud, nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud 26.09.2016 ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt on võlgnik kantud äriregistrisse 17.12.2001. Alates 17.12.2011 on võlgniku juhatuse liikmeteks Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx), kes on ühtlasi ka võlgniku osanikud. Viimane äriregistrisse esitatud aruanne on 2014. majandusaasta aruanne ning võlgniku põhitegevusalaks äriregistri ja aruande andmetel on kaubavedu maanteel. Võlgniku põhivaraks olid transpordivahendid (sadulveokid). 2014. a oli võlgnikul 2 töötajat ja juhatuse liikmetele tasu ei makstud. Võlgniku suhtes on hetkel käimas üks täitemenetlus. Ajutine pankrotihaldur märkis aruandes, et kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud korrektseid 2015. a ja 2016. a bilansse ja kasumiaruandeid ning samuti ei ole äriregistrile esitatud majandusaasta aruannet alates 2015. a, siis puuduvad ajutisel pankrotihalduril piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks. Võlgnikul on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 12 529.06 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised, samas puudub võlgnikul teadaolev vara. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri tähelepanekute kohaselt on võlgnik võõrandanud mitmeid sõidukeid/sadulveokeid, milliste tehingute täpsemaid asjaolusid ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida. Eelnevast tulenevalt ei saa ajutise pankrotihalduri hinnangul välistada vara tagasivõitmise võimaluste esinemist, kuid nimetatud asjaolud vajavad täpsemat analüüsimist siiski edaspidises menetluses. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul eeldaks võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine kapitali kaasamist, millise laekumise tõenäosuse kohta ajutisel pankrotihalduril andmed puuduvad. Võlgnik ei ole seni avaldanud soovi tegevuse jätkamise ja tervendamise vastu. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole võimalik võlgniku majandustegevust taaskäivitada, kuivõrd võlgnik ei ole aktiivselt tegutsenud enam kui pool aastat ja võlgnikul puuduvad teadaolevalt piisavad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib ajutise pankrotihalduri arvates pidada tihedat konkurentsi kaubaveo sektoris ning sellest tulenevalt langenud veohindasid, mille tulemusena

2-16-9405 puuduvad võlgnikul piisavad vahendid tekkivate kohustuste täitmiseks ning võlgniku majandustegevuse jätkamine kasumlikult ei ole võimalik. Ajutisel pankrotihalduril on raske kujundada seisukohta võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja osas, kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud analüüsida kõiki võlgniku raamatupidamisdokumente. Võlgniku kohustuste nimekirja kohaselt on esimesed täitmata kohustused tekkinud juba 2014. a ja võlgnik on võõrandanud viimase talle kuulunud sõiduki 2016. a märtsis. Seega on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud hiljemalt 2016. a I kvartalis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu juhul, kui võlausaldajad ei tasu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude käteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks deposiiti küsitava summa suuruseks olla 3 000 eurot. Raugemise korral palus ajutine pankrotihaldur dokumentide hoidjaks määrata endise juhatuse liikme Xxxx(isikukood xxxx). 14.11.2016 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti osaühingu Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Xxxxon andnud 23.12.2016 nõusoleku Xxxx OÜ dokumendihoidjaks määramise kohta. Xxxxselgitas, et kuivõrd Xxxxei ole välisriigis viibimise tõttu kättesaadav, on osaühingu teisel juhatuse liikmel, Xxxxsamad õigused osaühingu esindamiseks.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. Osaühing Xxxx esitas 16.06.2016 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnikul osaühingul Xxxx vara ega vahendeid, mille arvelt

2-16-9405 rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, teadaolevalt kohustusi on võlgnikul vähemalt 12 529.06 euro ulatuses, millele lisanduvad intressid ja viivised. Võlgniku suhtes on alustatud üks täitemenetlus. Võlgniku kohustuste nimekirja kohaselt on esimesed täitmata kohustused tekkinud juba 2014. a. Võlgnik on oma vara võõrandanud, viimane võlgnikule kuulunud sõiduk on võõrandatud 2016. a märtsis. Puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oluline konkurents võlgniku tegevusvaldkonnas, suured kulud sõidukite hooldusele ning madalad hinnad vedudel. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnik talle esitanud korrektseid 2015. a ja 2016. a bilansse ja kasumiaruandeid ning samuti ei ole äriregistrile esitatud majandusaasta aruannet alates 2015. a, mistõttu ajutisel pankrotihalduril puuduvad piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks, s.h on keeruline kujundada seisukohta võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja osas. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib ka ajutise pankrotihalduri hinnangul pidada tihedat konkurentsi kaubaveo sektoris ning sellest tulenevalt langenud veohindasid, mille tulemusena puuduvad võlgnikul piisavad vahendid tekkivate kohustuste täitmiseks ning võlgniku majandustegevuse jätkamine kasumlikult ei ole võimalik. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Asjas kogutud tõenditest selgub, et puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid, s.h raamatupidamisaruanded alates 2015. a kohta. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei ole võimalik saada ülevaadet võlgniku majanduslikust olukorrast, s.h võlgniku poolt tehtud majandustehingutest, samuti võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta. samuti puudus võlgniku võlausaldajatel võimalus saada objektiivset informatsiooni võlgniku majandusliku seisundi kohta. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur märkis, et võlgnik on võõrandanud mitmeid sõidukeid/sadulveokeid, milliste tehingute täpsemaid asjaolusid ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida raamatupidamisdokumentide (sh 2015. majandusaasta aruande) esitamata jätmise tõttu. Eelnevast tulenevalt ei saa ajutise pankrotihalduri hinnangul välistada vara tagasivõitmise võimaluste esinemist, kuid nimetatud asjaolud vajavad täpsemat analüüsimist edaspidise menetluse korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, siis võivad esineda alused võlgniku juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks tema poolt toime pandud raske juhtimisveaga põhjustatud kahju sissenõudmiseks.

2-16-9405 Harju Maakohus tegi 14.11.2016 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta osaühingu Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul osaühingul Xxxx ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu Xxxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Võlgniku juhatuse liige Xxxx on andnud kohtule nõusoleku enda võlgniku dokumentide hoidjaks nimetamise kohta. Kohus leiab, et osaühingu Xxxx dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele Xxxx(isikukood 36501310234).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.