Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Kaire Orion
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2026, Tartu
Haldusasja number
3-24-3225
Haldusasi
X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.11.2024 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X., esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 29.08.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2026. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-24-3225
3-24-3225 Euroopa Liidu territooriumil äraoleku algusele järgneva 12 järjestikuse kuu jooksul, isegi kui tema kohalolek ei kesta kauem kui mõne päeva. Kaebaja lahkus Eestist Venemaale 14.03.2023 ning naasis 04.10.2024, viibides väljaspool Eestit rohkem kui 12 järjestikust kuud. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses väitnud, et ta viibis 12 kuu jooksul pärast 14.03.2023 Eestist lahkumist mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Seega on VMS § 241 lg 2 p 2 faktiline koosseis täidetud. VMS § 241 lg 4 näeb ette, et VMS § 241 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu ei ole elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks, kui PPA on lugenud välismaalase Eestist eemalviibimise põhjendatuks. VMS § 241 lg 2 p-i 2 ja § 241 lg-t 4 tuleb tõlgendada nii, et PPA-l on otsustusruum küsimuses, kas isiku 12 järjestikust kuud ületav Euroopa Liidust eemalviibimine on põhjendatud. Kui PPA asub seisukohale, et eemalviibimine ei ole põhjendatud, tuleb pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks tunnistada. Teatud äärmiselt erandlikel juhtudel võib PPA-l tekkida Euroopa Liidu esmase õiguse alusel VMS § 241 lg 2 p 2 ja § 241 lg 4 kohaldamisel kaalumiskohustus. Eeskätt võib selline vajadus ilmneda juhul, kui kaitsmist ei vaja pikaajalise elaniku, vaid tema lähedaseks oleva Eesti kodaniku õigused. Praeguses asjas ei saa olla sellise juhtumiga tegemist juba ainuüksi põhjusel, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja abikaasa Eesti kodanik. PPA andis kaebajale võimaluse selgitada, miks ta viibis alates 2023. a-st väljaspool Eestit. Kaebaja selgitas 7.10.2024 vastuses, et ta ei viibinud Eestis perekondlikel põhjustel, sest ta hoolitses Venemaal elava 1931. a-l sündinud ema eest. Kaebaja lisas, et ta elab Eestis alates 1983. aastast ning ta saab alates 2023. a-st Eesti Vabariigilt vanaduspensioni. Ta palus lugeda oma eemaloleku põhjus mõjuvaks ning lõpetada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus. Kuigi PPA ei ole vaidlustatud otsuses VMS § 241 lg-le 4 viidanud, nähtub otsuse põhjendustest piisava selgusega, et PPA võttis otsuse tegemisel kaebaja selgitusi arvesse ning hindas, kas kaebaja Eestist (ning kogu Euroopa Liidust) eemalviibimist saab lugeda põhjendatuks. Selleks, et PPA loeks isiku 12 järjestikust kuud ületava Euroopa Liidust eemalviibimise põhjendatuks, peab isikul olema kaalukas põhjus. Tegemist peaks olema takistusega, mille tõttu ei olnud isikul mõistlikke pingutusi tehes võimalik viibida Euroopa Liidu territooriumil kasvõi mõni päev. Põhjendatud pole kaebaja väide, et PPA oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma, et kaebaja oli enne pensionile jäämist töövõimetu, tema abikaasa, lapsed ja lapselapsed elavad Eestis, talle ja ta abikaasale kuulub Sillamäel asuv korter ning et kaebajale maksti Eestis pensioni. Tegemist ei ole asjaoludega, mis annaksid teavet, miks ei olnud kaebajal võimalik enne 12 kuu möödumist Eestisse või mujale Euroopa Liidu territooriumile tulla. Asjaolud, et PPA võttis kaebajalt 28.11.2024 kontrollimiseks tema elamisloa ja väljastas talle samal päeval piiril sisenemiskeelu ning et Sotsiaalkindlustusamet peatas 31.12.2024 otsusega kaebajale alates 01.01.2025 vanaduspensioni maksmise, ei mõjuta PPA 19.11.2024 otsuse õiguspärasust. Need otsustused on tõenäoliselt küll PPA 19.11.2024 otsusega seotud, kuid on tehtud hiljem ning nende õiguspärasus ei ole praeguses asjas vaidluse all. Kaebaja 07.10.2024 selgituses esitatud üldsõnaline põhjendus, et ta viibis 2023. a-l Eestist eemal vajaduse tõttu hooldada Venemaal elavat eakat ema, ei võimaldanud PPA-l veenduda, et kaebaja eemalviibimine oli põhjendatud. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, mis osutaksid, et tal oleks olnud ebamõistlikult keeruline reisida ajavahemikus 15.03.2023–15.03.2024 Eestisse või muusse Euroopa Liidu riiki kasvõi mõneks päevaks. Kaebaja esitas väite, et tema ema tervis halvenes järsult 2023. a-l, alles kohtumenetluses. Ühtlasi selgitas kaebaja 18.08.2025 avalduses kohtule, et ta kavatses aidata emal talve üle elada ning alustada 2024. a kevadel emale sotsiaalhoolekande korraldamist. See õnnestus alles 3(6)
3-24-3225 2024. a novembri lõpus. Kohtule esitatud 26.11.2024 tõend kaebaja ema tervise kohta kinnitab kaebaja väiteid üksnes osas, et tema ema vajab oma tervisliku seisundi tõttu kõrvalist hooldust. Nimetatud tõendist aga ei nähtu, et kaebaja ema tervis oleks 2023. a-l järsult halvenenud. Vastustaja on kohtumenetluses põhjendatult märkinud, et tulenevalt kaebaja ema vanusest ei saanud ema hooldusvajadus ja tema tervise järsk halvenemine olla kaebaja jaoks täielikult ootamatu ja ettearvamatu. Asjaolusid arvestades pole tõendatud, et kaebajal puudus mõistlik võimalus tulla enne 15.03.2024 Eestisse või mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki kasvõi mõneks päevaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-24-3225 Vastavalt VMS § 241 lg-le 4 ei ole VMS § 241 lg 2 p 2 elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks, kui PPA on välismaalase Eestist eemalviibimise lugenud põhjendatuks. „Põhjendatud Eestist eemalviimine“ on määratlemata õigusmõiste. Seega sai PPA hinnata üksnes seda, kas kaebaja Eestist eemalviibimine oli põhjendatud, mitte aga kaaluda, kas tunnistada elamisluba kehtetuks või mitte – kui PPA jõudis õigesti järeldusele, et kaebaja eemalviibimine polnud põhjendatud, oli vahetuks tagajärjeks elamisloa kehtetuks tunnistamine. Kõike eeltoodut on halduskohus otsuses õigesti selgitanud. Kaebaja teistsugused väited ei ole põhjendatud.
5(6)
3-24-3225 pensionile välislepingu alusel. Sotsiaalkindlustusamet peatas kaebajale alates 01.01.2025 pensioni maksmise riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.