Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-26-1571 mis tagastati taotlejale 08.04.2026, kuna taotlus oli esitatud valesti ning välismaalasel puudus kehtiv elamisluba, mida oleks võimalik pikendada. Seega puudub X-il peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. X Mironenko peeti kinni 26.05.2026 kell 10:10 VSS § 15 lg 4’ alusel. Isikule koostati sundtäitmise protokoll, mille kohaselt kuulub ta väljasaatmisele Ukrainasse. VSS § 15 lg 4’alusel kui on kindlaks tehtud, et välismaalane viibib Eestis viibimisaluseta, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kuni 48 tunniks kinni pidada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid.VSS § 23 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 6(8)lg 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Vaidlust ei ole selles, et X on kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest (33 episoodiline kriminaalmenetlus). PPA rõhutab, et isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel ei tugine PPA ainuüksi isiku karistatuse faktile, vaid kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. VSS § 6(8) p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA andmetel on välismaalasel kehtiv reisidokument – Ukraina kodaniku pass nr FX400783, kehtiv kuni 12.09.2029. Viru Vanglaga peetud kirjavahetusest nähtub, et X ei ole nõus esitama nimetatud passi ametivõimudele, selgitades, et pass on ühe tuttava käes ning pärast vabanemist saab ta selle enda kätte. Selline käitumine viitab isiku soovimatusele lahkuda oma kodakondsusjärgsesse riiki. Viru Vanglast vabanemisel ei ole X-il kehtivat reisidokumenti ning ta ei soovi taotleda elamisluba, vaatamata Viru Vangla soovitustele. Tänase seisuga puuduvad isiku vabanemisfondis rahalised vahendid (0 eurot). Samuti ei soovinud ta esitada materiaalse toetuse taotlust. VSS § 6(8) p 10 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta X-i ettekirjutuse täitmisest. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kuna käesoleval hetkel puudub X-il kehtiv reisidokument, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. PPA hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. PPA rõhutab, et põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimaluse siseriiklikult menetlusest kõrvale hoidumise ega tähenda automaatselt seda, et isik võib ebaseaduslikult ja omavoliliselt riigist lahkuda näiteks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki ka ilma reisidokumentideta, kuna Euroopa Liidu sisepiiridel puudub piirikontroll. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p 1, p 2 ja p 3 nimetatud kinnipidamise alus. PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Rahvastikuregistri andmetel on X vallaline, 2

3-26-1571 lapsi ei ole, päritoluperekonda kuuluvad tema vanemad Ljudmila Andreikina ja Aleksandr X. Kinnipeetava sõnul elavad vanemad lahus, suhtleb nendega võimalusel. EIK on 08.01.2009. a. asjas Joseph Grant vs Ühendkuningriik aktsepteerinud eri riikides elavate sugulaste suhtlust nii telefonitsi kui ka e-kirja teel ning seda isegi juhul, kui isikul on alaealised lapsed, kellega ta koos ei ole elanud. PPA andmetel on X vanemad Ukraina kodanikud ning neil on võimalus ka edaspidi suhelda ja külastada X kodakondsusjärgses riigis. Seega X Eesti Vabriigist väljasaatmine on kooskõlas EIK ja Euroopa Kohtu praktikaga ning väljasaatmist välistavaid asjaolusid X suhtes ei esine. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2020 haldusasjas nr 3-19-1274 selgitanud, et „Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu (viimane ajakohastatud versioon on kinnitatud Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitusega (EL) 2017/2338 – ELT L 339, 19.12.2017, lk 83–159) p 1.6 kohaselt võivad välismaalase põgenemise ohule viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja rahaliste vahendite puudumine, samuti ebaseaduslik sisenemine muu hulgas Schengeni alale. Seejuures tuleb iga juhtumit hinnata individuaalselt ja tervikuna ning ükski loetletud asjaoludest ei anna automaatselt alust järeldada põgenemise ohu olemasolu. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis. Käsiraamatu p-s 14.1 (kinnipidamist õigustavad asjaolud) on rõhutatud isiku kinnipidamiseks konkreetse põhjuse nõutavust. See aga ei tähenda käsiraamatu kohaselt, et kinnipidamise eeltingimusena peaks isiku suhtes juba olema kohaldatud leebemat meedet, mis pole osutunud piisavalt tulemuslikuks.“ PPA on seisukohal, et X osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Arvestades isiku varasemaid kriminaalseid käitumismustreid, elukoha puudumist Viru Vanglast vabanemisel ning soovimatust täita kaasaitamis kohustust ja põgenemisohtu, ei pea PPA võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kohtuotsusega nr 1-26-1622 tehti Sergii Mironenkole sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Eesti Vabariigist.PPA leiab, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul alates välismaalase kinnipidamisest, kuid Ukraina reisi korraldamine koos vajalike transiidilubade hankimisega on ajamahukas. Seetõttu leiab PPA, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik võimaliku ebaseadusliku piiriületuse ärahoidmiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamisekesesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlusteta. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotleva eesmärgi suhtes“.

KOHTU SEISUKOHT

3

3-26-1571

3-26-1571

3-26-1571 sedavõrd tõenäoliseks pidada, et vajalik on isik paigutada kinnipidamiskeskusesse. PPA on oma järelduse rajanud eelkõige isiku eelneva kriminaalkorras karistatuse faktile ja leidnud, et järeldus põhineb kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis, et isik ei soovi Eestist lahkuda ning tal pole reisidokumenti, kuid PPA ei ole usutavalt põhistanud, miks isik peaks põgenema või menetlusest kõrvale hoiduma , kui tal on olemas kehtiv reisidokument. Kohtu hinnangul ei ole PPA taotluses kirjeldatud asjaolud seetõttu põgenemisohu tuvastamiseks piisavad. Seejuures märgib kohus, et üksnes väidetav dokumentide puudumine, st isik on keeldunud kehtivat reisidokumenti PPAle esitamast ei saa olla aluseks isikult vabaduse võtmiseks ning tema väljasaatmise eesmärgil kinnipidamiskeskusesse paigutamisel (vt Euroopa Kohtu 05.06.2014 otsus nr C-146/14, punkt 73; Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3- 3-1-24-17, punkt 11). Kohus ei nõustu PPA hinnanguga isiku põgenemisohust. Isiku kinnipidamist ei õigusta ka asjaolu, et tal puuduvad käesoleval hetkel Ukrainasse tagasipöördumiseks vajalikud reisidokumendid (need on tuttava käes). Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2017. a määruse asjas nr 3-3-1-24-17 p-st 11 lähtudes tuleb VSS § 15 lg 2 p 3 tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1. Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Väljasaadetava kaasaaitamiskohustus hõlmab eelkõige selliseid kohustusi, mis eeldavad isiku aktiivset panust eesmärgiga aidata PPA-l selgitada välja haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest saab olla põhjendatud vaid tingimusel, et see kohustus on piisavalt konkreetselt piiritletud. Kaasaaitamiskohustuse rikkumist ei saa tuletada pelgalt isiku väidetest, et ta ei soovi Eestist lahkuda ja päritoluriiki naasta (RKHK 16.06.2017. a määrus nr 3-3-1-24-17, p 11; TlnRK 12.09.2019. a määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018. a määrus nr 3-18-1771, p 9; 27.04.2018. a määrus nr 3-18-658, p 13).

3-26-1571

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.