Rahvastik › Välismaalased

3-25-1827 päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid“ ning „7. On põhjendatud alus kahelda esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.“

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused on järgmised.

1) Vastustaja oleks pidanud viisa andmisest keeldumise otsust põhjendama. Saatkonna 06.02.2025 vastuskirja kohaselt puuduvat kaebajal piisavad elatusvahendid, lisaks väljendati kahtlust kaebaja dokumentide ehtsuses. Mingeid täiendavaid selgitusi keeldumise põhjenduste osas saatkond ei esitanud. Vaidlustamise avalduses selgitas kaebaja, et tal on olemas piisavad elatusvahendid, kuna temale on kindlustatud töötasu: töötamiseks Eesti Vabariigis tasub kutsuja Magadh Invest OÜ kaebajale töötasu 1850 eurot kuus (sõlmitud on tööleping). Samuti selgitas kaebaja, et puuduvad mistahes kahtlused dokumentide õigsuse suhtes. Samuti on kaebajal lubatud töötada Eesti Vabariigis 365 päeva ajavahemikul 28.12.2024 kuni 27.03.2026. Politsei- ja Piirivalveamet on registreerinud kaebaja lühiajalise töötamise Eestis, mis kinnitab töösuhte seaduslikkust ja tööandja vastavust nõuetele. Sisulisi põhjendusi ei esitatud ei selle vaidlustamise avalduse lahendamisel ega ka Välisministeeriumile esitatud vaidlustamise avalduse lahendamisel. 2) Kaebaja soovib töötada Eestis ausa töötegijana, panustades kohalikku majandusse ja kokaametis rikastada Eesti toidukultuuri oma rahvusvahelise kogemusega. 3) Vastustaja põhjendamata otsus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-ga 1 ja hea halduse tavaga. Haldusorgan on kohustatud oma otsuseid põhjendama. Kaebajal ei ole teada, millisel alusel viisa andmisest keelduti, mistõttu puudub tal võimalus neid asjaolusid ümber lükata. Selline menetlus rikub õigust tõhusale õiguskaitsele. Kaebajal on õigus eeldada, et riigilt saadavad teave ja juhised ei ole eksitavad ega väärad. 4) Vastustaja on teinud kaalutlusvigu. Vastustaja jätnud tähelepanuta, et kaebaja on täitnud kõik vajalikud eeldused, et talle väljastataks pikaajaline viisa. Vastustaja ei ole kordagi kogu haldusmenetluse jooksul küsinud kaebajalt mingeid täiendavaid küsimusi või dokumente, et kaebajal oleks võimalik vastustajal tekkinud kahtlused kõrvaldada. Kaebajalt on korduvalt nõutud uute avalduste esitamist, ilma et oleks antud sisulisi selgitusi varasemate keeldumiste põhjuste kohta.

Välisministeerium palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

2(6)

3-25-1827 1) Riikidel on suveräänne õigus kindlaks määrata, millistele tingimustele vastavaid välismaalasi nad oma territooriumile lubavad. Välismaalaste seaduse (VMS) seletuskiri 1 toob välja, et oma olemuselt on välismaalastega seotud erimenetlused (st ka viisamenetlused) ennetava iseloomuga – haldusorgani tegevuse eesmärk on võimaliku välismaalasest tuleneva ohu ärahoidmine, võimaldades samas riiki elama asuda neil välismaalastel, kelle riiki saabumine on avalikes huvides vastavalt erinevatele poliitikatele. Viisa andmisel hinnatakse viisamenetluses ilmnenud asjaolusid kogumis. Eestisse saabumise menetlustes on välismaalane kohustatud tõendama Eestis ajutise viibimise seadusliku aluse andmisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis tähendab mh ka isiku poolt tõendite esitamise kohustust (VMS § 19). Kohtupraktika kohaselt peavad viisa andmist otsustav konsul ja kooskõlastusi andvad asutused lähtuma mitte üksikasjaoludest, vaid tervikpildist, mille kujunemise aluseks on kõik asjaolud kogumis ning asjaomaste asutuste varasem kogemus sarnaste viisataotlejatega. Seega ei oma tähtsust see, et viisataotleja tegevuses kahtlust äratanud asjaolud isoleeritult hinnates võivad leida selgituse või õigustuse – oluline on hinnata asjaolusid kogumis (TlnRnKo 3-211903, p 14). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust viisale. Põhiseaduse kaitse ei laiene isikutele, kellel puudub Eestiga igasugune seos. Viisamenetluses hinnatakse asjaolusid kogumis ning ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui see ei ole välistatud. 2) Viisa andmisest on õiguspäraselt keeldutud. Viisamenetluse eesmärk on tagada avalik kord ja julgeolek (VMS § 13 lg 1). 3) Keeldumise otsus on vormistatud ja põhjendatud nõuetekohaselt. Kaebajat on teavitatud viisa andmisest keeldumise alustest. Viisa andmisest keeldumise põhjust ei avaldata ning otsust ei põhjendata. Haldusakti põhjendamise nõuded ei kohaldu. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb hea halduse tava rikkumine. 4) Kaebajalt ei küsitud täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, sest viisamenetleja ei pidanud asjaolusid kogumis kaaludes täiendavate kirjalike tõendite esitamist tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks vajalikuks, vaid viis läbi intervjuu kaebajaga suuliste tõendite kogumiseks vastavalt VMS § 19 lg-le 2. Intervjuu käigus ei suutnud kaebaja tekkinud kahtlusi kõrvaldada. 5) Viisamenetluses järgiti menetlusnõudeid. Praegusel juhul on viisa taotluse menetluses viisa taotlus asjaomase asutusega kooskõlastatud ja menetluse läbiviimisel teatavaks saanud asjaolusid arvesse võetud viisa andmisest keeldumisel. Viisa andmisest keeldumise otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ning sellega seonduv teave on esitatud vastuse juurdepääsupiiranguga lisades 6–12. 6) Viisa andmisest keeldumise kohtulik kontroll on avara kaalutlusruumi tõttu piiratud. Kuigi pikaajalise ja lühiajalise viisa menetluse alused on erinevad, põhistab ka Euroopa Kohtu praktika lühiajalise viisa menetluse puhul riigiasutuste ulatuslikku kaalutlusruumi viisaeeskirjas ette nähtud keeldumispõhjuste kohaldamise tingimuste ja asjasse puutuvate asjaolude hindamise küsimuses (vt 19.12.2013 kohtuotsus Koushkaki, C-84/12, p 60, ning 13.12.2017 kohtuotsus El Hassani, C-403/16, p 36). Kohtulik kontroll sellise kaalutlusruumi üle piirdub kontrolliga, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel ning tuleb veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (vt analoogia alusel 04.04.2017 kohtuotsus Fahimian, C-544/15, p-d 45 ja 46, ning 24.11.2020 kohtuotsus Minister van Buitenlandse Zaken, C-225/19 ja C-226/19, p 49). Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks. Minister van Buitenlandse Zaken kohtusasjas selgitas ka kohtujurist P. Pikamäe, et kuna viisataotlejal on piiratud õigused (üksnes menetluslikud) ja seetõttu suhteliselt nõrk positsioon, mõjutab see ka liikmesriigi ametiasutuste kaalutlus- ja hindamisruumi ulatust ning piirab vastavalt ka kohtuliku kontrolli 1

Välismaalaste seadus 537 SE. Seletuskiri „Välismaalaste seaduse“ eelnõu juurde.

3(6)

3-25-1827 ulatust (p 88). Kohtuasjas Koushkaki tehtud otsusest ilmneb, et viisataotleja individuaalse olukorra hindamine, tegemaks kindlaks, kas tema taotlust ei takista rahuldamast mõni keeldumispõhjus, eeldab keerukaid hindamisi, mis on keskendatud eelkõige selle taotleja isikule, tema integratsioonile oma elukohariigis, selle riigi poliitilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale ning võimalikule ohule, mida kujutab endast selle taotleja riiki sisenemine mõne riigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Euroopa Kohtu sõnul sisaldab selline keeruline hindamine taotleja eeldatava käitumise prognoosimist ja peab põhinema eelkõige põhjalikel teadmistel tema elukohariigist ning erinevate selliste dokumentide analüüsil, mille sisu ehtsust ja õigsust tuleb kontrollida, samuti taotleja avaldustel, mille usaldusväärsust tuleb hinnata, nagu on ette nähtud viisaeeskirja art 21 lõikes 7 (p 66). Liikmesriikide konstitutsiooniline kord annab täidesaatvale võimule eesõigused välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Viisaasjades tehtud otsuse kohtulik kontroll peaks seetõttu olema piiratum (p-d 94-96). Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Selline kontroll eeldab oma definitsiooni poolest, et haldusotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks on seatud üsna kõrge lävi. Euroopa Kohtu praktikast ilmneb, et haldusotsus on meelevaldne, kui see on tehtud ilma, et esineks ühtegi faktilist asjaolu, mis seda õigustaks (p 99). Keeldumisotsuse sisu kohtuliku kontrolli puhul peab olema ette nähtud kohtu võimalus kontrollida, ega haldusasutuse kaalutlusruumi piire selle kindlaks tegemisel, kas taotlejale võib viisa anda, ei ole ületatud. Seejuures peab kohus analüüsima, kas olulised tingimused, millest kaalutlusõiguse kasutamine sõltub, on täidetud. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane (p 102). 7) Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Nii Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 otsuses 3-22-1150 (p 6) kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsuses haldusasjas 3-21-1903 (p-d 9, 12, 13) on selgitatud, et viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-25-1827

3-25-1827 summaks veidi üle 1 euro). Piisavate elatusvahendite olemasolu ei tõenda ka üksnes tulevasel töökohal edaspidi saadava töötasu suurus. Vastustaja poolt nendele asjaoludele tuginemine piisavate elatusvahendite hindamisel oli iseenesest põhjendatud. Küll aga sisaldub haldusmenetluse materjalide hulgas kaebaja tulevase tööandja kinnituskiri selle kohta, et kaebaja majutus ja selle eest tasumine on tulevase tööandja poolt tagatud (dtl 69). Viisa andmisest keeldumise kohtulik kontroll on avara kaalutlusruumi tõttu küll piiratud, kuid praegusel juhul ei nähtu kohtule, et elatusvahendite piisavuse hindamisel oleks tööandja vastavat kinnitust üldse arvesse võetud ja hinnatud, kas kavandatava viibimisega seonduvad kulud võivad olla seeläbi kaetud. Seega on vastustaja teinud VMS § 65 lg 2 p-le 4 tuginemisel hindamisvea.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.