X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.11.2025 otsuse nr 15.3-3.4/998-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KristiinaMarita Alliksoo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud osaliste endi kanda.
menetlus-
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15.06.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X on rahvuselt valgevenelane ning on Valgevene kodanik.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) andis X. Xle 22.06.2022 otsusega tähtajalise elamisloa nr 1058343743/TE töötamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 alusel Netaman Repair Group OÜ-s, kehtivusega 22.06.2022 kuni 22.06.2027.
3.PPA tunnistas 20.11.2025 otsusega nr 15.3-3.4/998-4 kehtetuks X. X tähtajalise elamisloa nr 1058343743/TE alates 20.12.2025. Kaebajat on Eestis karistatud neljal korral väärtegude eest, millest kaks on arhiveeritud ja kaks on kehtivad. Kuigi väärteokaristused on võrreldes kaebaja suhtes algatatud ja lõpetatud 1
kriminaalmenetlustega väiksema kaaluga, näitavad väärteokaristused kaebaja meelestatust ning suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Kaebaja suhtes on kriminaalmenetlused lõpetatud, kuid asjaolud on selged. Esimesel korral kasutas kaebaja füüsilist vägivalda naisterahva suhtes, kellega ta oli lähi- või sõltuvussuhtes. Teisel juhul on tõendatud tunnistajate ütlustega, et kaebaja väärkohtles füüsiliselt võõrast alaealist last. See näitab, et kaebaja ei käitu moraalselt ja empaatiliselt, kasutades nõrgema suhtes vägivalda. Kaebaja ei ole järginud Eestis elades riigis kehtivaid õigusakte ega ühiskonnas kehtivaid ühiselu reegleid. Kaebaja kujutab jätkuvalt ohtu avalikule korrale ning uue kuriteo toimepanemine on tõenäoline ka tulevikus. Kaebaja füüsilise vägivallaga seotud kuriteod on muutunud raskemaks. Kaebajast lähtuv oht avalikule korrale kaalub üles kaebaja huvi elamisloa säilitamiseks. Kaebaja on korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Kaebaja ei ole taotlenud Eestis juhilube ning on jätkanud juhilubadeta mootorsõiduki juhtimist. Kaebaja toimepandud süütegude korduvus ning laad näitab tema hoolimatust teiste inimeste elu, tervise ja vara suhtes. Kaebajal puudub Eestis kinnisvara ning ta elab üürikorteris. Kaebaja on vallaline ja tal ei ole lapsi. Kaebaja elab väidetavalt koos elukaaslasega. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamisega kaasneb eraeluline riive, kuid see ei ole nii intensiivne, et õigustaks elamisloa kehtima jätmist.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 01.12.2025 X. X kaebus PPA 20.11.2025 otsuse nr 15.3-3.4/9984 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.PPA ei ole tuvastanud tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale. Kaebajal puudub kriminaalkaristus. Esimeses kaasuses kinnitas kannatanu, et pretensioone ei ole ning tegu oli ühekordse konfliktiga, asi lõppes lepitusmenetlusega. Teise kaasuse asjaolud olid vastuolulised. Laps keeldus süüd kinnitamast, ütlused muutusid. Kriminaalasi lõpetati, kuna süü ei olnud sedavõrd tõsine ja puudus avalik huvi menetluse jätkamiseks. Kaebaja elukaaslane ja alaealine laps kinnitasid, et kaebaja ei tarvitanud vägivalda. PPA ei ole neid tõendeid arvesse võtnud.
6.PPA on hinnanud kaebaja väärtegusid moonutatult. Väärteod puudutavad sõitmist ilma kehtiva juhiloata, auto tehnilise ülevaatuse puudumist, väikese väärtusega prillide vargust. Kaebaja on kõik trahvid tasunud, rikkumisi tunnistanud ja kahetsenud. Sõit võõra juhiloaga oli tingitud asjaolust, et kaebaja oli läbinud arstliku komisjoni ning ei jõudnud aja broneerimise järjekordade tõttu riiklikku eksamit sooritada. Kaebaja tegu ei olnud pahatahtlik, vaid kaebajal oli vaja töö tõttu liikuda. PPAle olid nimetatud asjaolud teada, kuid neid ei arvestatud otsuses.
7.PPA ei hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid terviklikult ega erapooletult. Direktiiv 2003/109/EÜ art 12 nõuab, et ohu hindamisel tuleb arvestada inimese varasemat käitumist, positiivset integratsiooni, perekonnaelu, töötamist, elamise kestust riigis.
8.Vaidlustatud otsuses ei ole arvestatud kaebaja töötamisega seonduvat. Kaebaja tööandja iseloomustab kaebajat väga positiivselt. Kaebaja on Eestis elanud 8 aastat, oskab eesti keelt ning jätkab eesti keele õpingutega. Kaebaja elab püsivas kooselus oma elukaaslasega, kelle elujärge aitas kaebaja parendada. PPA ei ole eelnevat kaalunud.
9.Vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne. PPA ei hinnanud kaebajale kaasnevaid raskeid tagajärgi, kuna kaebaja on elanud Eestis 8 aastat. Kaebaja Ukraina kodanikust elukaaslane satuks kaebaja lahkumisel Eestist raskesse majanduslikku olukorda. Kaebajal oleks oma elukaaslasega suhtlemine raskendatud (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsus Grant vs UK).
10.Kaebajal puudub Valgevenes elukoht. Samuti on Valgevenes poliitiline olukord ohtlik. PPA ei ole eelnevat otsuses arvestanud. PPA ei kogunud ning hinnanud tõendeid kogumis ning otsus on
2
süüdistava alatooniga. PPA hinnang, et kaebajal puudub empaatia ning ei pea lugu inimestest, ei tugine õiguslikule alusele. PPA ei ole kaalunud kaebajaga seonduvaid positiivseid asjaolusid.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja omas tähtajalist elamisluba Eestis elamiseks. Tegelikkuses ei eelda tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine kõrgendatud ohulävendit. Seega ei ole kaebaja suhtes asjakohased direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud nõuded, kuivõrd nimetatud direktiiv reguleerib pikaajalise elaniku elamisloa omanike olukorda.
12.Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada Eestis elamisluba ja elada riigis, mille kodanik ta pole. EIK on seejuures korduvalt rõhutanud, et EIÕK ei taga välismaalasele õigust siseneda või elada konkreetses riigis (vt Taddeucci ja McCall vs. Itaalia). Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi kehtestatud tingimusi. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka VMS § 13 lg-s 1.
13.PPA-l tuli tunnistada kaebaja tähtajaline elamisluba kehtetuks, kuna kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale. PPA otsuse õiguslikuks aluseks olev VMS § 135 lg 2 p 3 on imperatiivne säte, mis tähendab, et PPA, tuvastades kaebajast lähtuva ohu avalikule korrale, pidi tunnistama kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks. PPA-l ei ole seadusega antud voli kaaluda ja otsustada, et jätab tähtajalise elamisloa kehtima, olgugi, et isiku tegevus kujutab ohtu.
14.Kaebaja tegevusest lähtuv oht tuleneb kaebaja toime pandud väärtegudest ja kahest alustatud kriminaalasjast. PPA arvestas, et kaebajat ei mõistetud süüdi tema osas alustatud kriminaalasjades. Samas lõpetati esimene kriminaalmenetlus (karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2) lepituskokkuleppega. Prokuratuur tugines oma määruses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §le 2031 ehk mitte sellele, et süütegu ei oleks toime pandud. Ka teise kriminaalmenetluse (kuriteo kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p-d 2 ja 3, § 120 lg 1) menetlus lõpetati ning kaebajale pandi kohustus kuue kuu vältel osaleda vähemalt kolmel korral vägivallast loobumise teemalisel nõustamisel. Määruses on välja toodud ka tunnistajate ütlused toimunu osas. Vastustajale ei nähtu viimase kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, et elukaaslane oleks hiljem täielikult kinnitanud, et vägivalla fakt puudus. Kuna süüteo ohvriks olnud lapse ainuhooldusõigus jäi lapse isale ning määrusest nähtuvalt oli ka lapse ema lapse suhtes vägivaldne, siis elukaaslase kinnitus vägivalla fakti puudumise kohta ei ole tõsiseltvõetav. Selleks, et PPA saaks otsustada isikust lähtuva ohu üle, ei ole tingimata vajalik süüdi mõistev otsus. Otsuses välja toodud rikkumiste kirjeldus tugineb infole, mida kajastati vastavates menetlustes.
15.Kaebaja on teadlikult ja korduvalt juhtinud mootorsõidukit ning osalenud liikluses, omamata selleks õigust, sh on kasutanud võõrast juhiluba. Sellistele tegudele ei ole õigustust. Pikk ootejärjekord ei anna õigustust seaduse rikkumiseks, vaid näitab kaebaja ükskõikset suhtumist Eestis kehtivatesse seadustesse. Vastustaja ei nõustu, et vaidlustatud otsuses oleks väärteo asjaolud esitatud moonutatult. Väärteokaristused näitavad kaebaja meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda.
16.Kaebajast lähtuvat ohtu ei kaalu üles tema tööandja positiivne iseloomustus. Ka ei ole oluline see, kui kaua on kaebaja Eestis elanud või et ta oskab eesti keelt. Nimetatud asjaolud ei ole takistanud kaebajal süütegude toime panemist ega muuda seda, et kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale. Vastustaja möönab, et kaebajal on Eestis eraelu, kuid kaebaja, viibides Eestis tähtajalise elamisloa alusel, pidi arvestama, et ta ei pruugi saada Eestis elada nii kaua kuni ta ise seda soovib. Tähtajalise elamisloa alusel Eestis elamist peetakse ajutiseks elamiseks ning kaebaja pidi olema valmis naasma koduriiki. Kaebaja Eestis viibimine on olnud alati seotud töötamisega. Olgugi, et kaebajal on olnud võimalik taotleda tähtajalist elamisluba iseseisval alusel, ei ole ta seda teinud. Kaebajal ei ole Eestisse jäämiseks ülekaalukaid eraelulisi sidemeid. 3
17.Kaebaja tuli Eestisse 35-aastaselt. On usutav, et ta on oma koduriigis ka töötanud ning puuduvad põhjendused, miks kaebaja ei saaks minna tagasi oma koduriiki tööle ning soovi korral sealt enda elukaaslast rahaliselt toetada. Soov Eestis elada ei kaalu üles avalikku huvi ehk teiste Eestis elavate isikute õigust ja ootust sellele, et Eestis viibivad seaduskuulekad välismaalased. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel on Valgevenesse naasmine poliitiliselt ohtlik.
18.PPA ei pidanud hindama otsuses kaebaja elukaaslasega seonduvat olukorda, kuna elukaaslane ei ole pere VMS-i mõistes. Lisaks, kui arvestada, et kaebaja aitas elukaaslasel leida töö, siis elukaaslane saab enda eest hoolitseda ise.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. PPA tunnistas 20.12.2025 otsusega nr 15.3-3.4/998-4 kaebaja tähtajalise elamisloa nr 1058343743/TE kehtetuks VMS § 135 lg 2 p 3 alusel. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses asjaoludele antud hinnangutega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kohtule ei nähtu olulisi vigu, mis tingiksid otsuse tühistamise.
20.VMS § 135 lg 2 p 3 sätestab, et tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kaebaja hinnangul ei ole tõendatud, et ta kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kohus eelnevaga ei nõustu. Ohu mõiste on defineeritud korrakaitseseaduse § 5 lg-s 2 ning selle järgi on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.
21.Õige on vastustaja seisukoht, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel ei pidanud vastustaja hindama isikust tulenevat ohulävendit sama intensiivsusega, kui seda tuleb teha pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel. Vaatamata eelnevale on vastustaja piisavalt põhjalikult käsitlenud kaebajaga seotud süütegusid.
22.Kaebaja suhtes algatati 02.01.2021 kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebaja kasutas 17.12.2020 kuni 20.12.2020, olles joobes, füüsilist vägivalda kannatanu Q. Q suhtes. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.03.2021 määrusega lõpetati menetlus KrMS § 2031 alusel lepituskokkuleppega. Kaebaja pidi edaspidi Q. Q-ga suhtlema viisakalt ja lugupidavalt. Kaebajale määrati kohustuste täitmise tähtajaks kuus kuud (dtl 58). Asjakohane ei ole kaebaja hinnang, et kannatanul ei ole kaebaja suhtes pretensioone, mistõttu ei saanud PPA kaebaja süüteoga arvestada. Nimetatud määrusest nähtuvalt allutati kaebaja käitumiskontrollile, millest saab järeldada, et kaebaja süütegu leidis tõendamist. Samuti ei oma tähtsust, mitu korda kaebaja kasutas vägivalda kannatanu suhtes. Ka ühekordne tegu on taunimist väärt.
23.Teine kriminaalasi nr xx,xxxx,xxxxx algatati 11.03.2024 KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 alusel seetõttu, et ajavahemikul 21.03.2023 kuni 21.03.2024 kasutas kaebaja füüsilist vägivalda elukaaslase alaealise lapse suhtes, lüües teda rusikaga huulte piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oma süüd kaebaja ei tunnistanud, kuid tegevus oli kriminaalmenetluse käigus tõendatud tunnistajate ütlustega. Prokuratuuri 20.12.2024 määrusega kriminaalmenetlus lõpetati. Lõpetamise määrusega pandi kaebajale kohustus kuue kuu vältel osaleda vähemalt kolmel korral vägivallast loobumise teemalisel nõustamisel (dtl 60).
24.Ka eeltoodud süüteo puhul on kaebaja selgitused teo mittetoimumisest paljasõnalised. Prokuratuuri määrusest nähtuvalt leidis kaebaja süütegu kinnitust. Kriminaalasjas kuulati üle kannatanu ning mitu tunnistajat, kes kirjeldasid kaebaja tegusid. Lisaks nähtub Prokuratuuri määrusest, et Harju Maakohtu 30.08.2024 määrusega rahuldati Tallinna Linnavalitsuse taotlus võtta Y. Y (kaebaja elukaaslane) hooldusõigus. Ainuhooldusõigus jäi lapse isale, kes lahkus lapsega Eestist. Eeltoodu tõendab, et kaebaja koos oma elukaaslasega ei taganud alaealisele lapsele vajalikke tingimusi kasvamiseks. Eelnev näitab veelkord, et kaebaja ei ole olnud õiguskuulekas. 4
Kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel, mis tähendab, et kaebaja oli süüdi etteheidetud tegudes. Üksnes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ei edastatud materjale menetlemiseks kohtule.
25.Lisaks on kaebajat karistatud neljal korral väärtegude eest (dtl 152). Kaebaja karistusregistrist nähtub, et kaks väärtegu on kustunud ning kaks väärtegu on kehtivad. Kehtivatest karistustest nähtub, et kaebajat karistati liiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 207 lg 1 rikkumiste eest, so juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ning tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukiga sõitmise eest. Kohus on ühel meelel vastustajaga, et pikk ootejärjekord juhtimisõiguse saamiseks ei ole selline asjaolu, mis õigustab loata mootorsõiduki juhtimist. Pigem näitab kaebaja karistatus, et kaebaja ei ole soovinud järgida Eestis kehtivat õiguskorda.
26.Eelnevalt nimetatud kaebaja toimepandud süütegusid arvesse võttes on põhjendatud vastustaja hinnang, et nende asjaolude põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et kaebaja võib toime panna jätkuvaid korrarikkumisi.
27.Kui välismaalase osas on tuvastatud, et tema tegevus kujutab ohtu avalikule korrale, tuleb elamisluba reeglina kehtetuks tunnistada. Kaebaja puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis viitavad võimalusele, et elamisloa kehtetuks tunnistamine ei pruugi olla proportsionaalne tagajärg.
28.Kaebajal puudub Eestis kinnisvara. Kaebaja toob välja, et tema lahkumisel Valgevenesse satub kaebaja elukaaslane raskesse (majanduslikku) olukorda. VMS alusel loetakse pereks abikaasat või registreeritud elukaaslast (Vt nt VMS § 138 lg 1). Vaidlust ei ole, et kaebajal ei ole Eestis abikaasat, alanejaid ega ülenejaid sugulasi, kes temast majanduslikult sõltuksid. Samas on kaebajal võimalik ka Eestist väljaspool elades toetada vajadusel oma elukaaslast majanduslikult.
29.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal on Eestis töökoht. Küll aga ei ole töökoha omamine selline asjaolu, mis välistab elamisloa kehtetuks tunnistamise. Arvestades kaebaja minevikus toime pandud süütegusid, ei kaalu kaebajast lähtuvat ohtu üles kaebaja tööandja positiivne iseloomustus tema tööle. Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi (VMS § 13 lg 1).
30.Kohus on nõus vastustajaga, et kaebajal tuli arvestada oma Eestis elamise ajutist iseloomu, kuivõrd kaebajale väljastati tähtajaline elamisluba. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja etteheited Valgevenes elamise võimatusest. Valgevene on kaebaja koduriik, kus ta on elanud pika ajal vältel, mistõttu tal on võimalik sealsesse ühiskonda kergelt integreeruda. Sarnaselt teiste riikidega, on ka Valgevenes võimalik leida uus töökoht ning elukoht. PPA ei pidanud hindama kaebaja puhul asjaolu, et kaebaja ei toeta Valgevenes valitsevat poliitilist olukorda. Samas ei ole Valgevenes väljakuulutatud sõjalist olukorda, mis raskendaks kaebaja lahkumist Valgevenesse.
31.PPA-l puudus kohustus lähtuda otsuse tegemisel direktiivi 2003/109/EÜ artiklist 12, kuivõrd nimetatud direktiiv kohaldub pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse korral. PPA tunnistas kehtetuks kaebaja tähtajalise elamisloa. Kaebaja asjaoludega ei seondu ka viide EIK 23.05.2006 otsusele Grant vs Ühendkuningriik, kuivõrd vaidlus puudutas transseksuaalide õiguste tunnustamist seoses pensionieaga.
32.Eelnevat aluseks võttes puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
33.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.