Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2026. a, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1057
Haldusasi
G.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti lahkumisettekirjutusele ja väljasaatmise toimingule
Edasikaebamise kord
nimi
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Kaebaja ja tema esindaja ei ole kaebust allkirjastanud digitaalselt ega edastanud kohtule paberkandjal allkirjastatud kaebust ega ka kinnitanud, et on paberkandjal allkirjastatud kaebuse saatnud posti teel. Seega ei ole kohtul võimalik veenduda kaebaja isikus ja tema tegelikus tahtes kaebuse esitamisel. Allkirja puudumist tuleb lugeda HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel selliseks puuduseks, mis takistab kaebuse menetlemist ja kaebus tuleb tagastada. Kaebaja esindaja ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu., sealjuures kõrghariduse omandamist või Eesti Vabariigis advokaadina esindamise õigust. Lisaks sellele, et kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas kaebus on esitatud kaebaja eest ja tema nimel ehk kaebaja tahte alusel, tuleb kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel, kuna teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole oma esin-dusõigust tõendanud. Võimalik kaebus on võõrkeelne ning kohtule ei ole esitatud selle tõlget eesti keelde (HKMS § 81 lg 1). Võimalik kaebaja ja tema võimalik esindaja ei ole kohtule põhjendanud, et tõlkimise korraldamist tuleks pidada kaebaja ja tema võimaliku advokaadist esindaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (HKMS § 81 lg 2). Kuna kohtumenetlus toimub eesti keeles (HKMS § 80 lg 1), takistab eestikeelse kaebuse puudumine asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine takistab kaebuse menetlusse võtmist ja asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole kohtule ka avaldanud, et tal ei ole riigilõivu tasumiseks raha ja ta sooviks menetlusabi. Kuna kohus edastas oma selgituse ka võimalikule kaebajale endale, ei ole ka too kohtule avaldanud, et ta sooviks kohtule kaebust esitada ja/või kaebuse puuduseid kõrvaldada. Ilma kaebaja koostöö ja huvita puudub ka põhjus kohtuasja sisuliseks menetlemiseks ja asjaolude muul viisil väljaselgitamiseks. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt HKMS § 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2 lg 3) (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2026 määruse nr 3-24-741 p 14).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.