Keskkonnaõigus › Metsandus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-25-466/19
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Keskkonnaõigus › Metsandus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 08.05.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4430

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2026, Tallinn

Haldusasjade numbrid

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

Haldusasi

MTÜ Roheline Pärnumaa kaebus Keskkonnaameti raielubade tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2026. a määrused

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Roheline Pärnumaa, esindaja Liis Keerberg Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kaasatud haldusorgan – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Jaana Hanikat

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2026. a määruste peale haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25457 ja nr 3-25-466.

Rahuldada MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused ning tühistada Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2026. a määrused haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25-457 ja nr 3-25-466.

Jõustunud määrus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keskkonnaamet (KeA) registreeris ajavahemikul 11.09.2024–24.01.2025 metsaregistris metsateatised (raieload), mille alusel on Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) lubatud Põlva maakonnas Põlva valla üldplaneeringu (ÜP) kohasel rohevõrgustiku alal riigimetsas teostada lageraiet (kokku 105,09 ha ulatuses) või raadamist (kokku 7,3 ha ulatuses).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse all on lageraieid lubavad metsateatised Põlva valla rohevõrgustiku aladel. Kaebaja hinnangul ei ole KeA arvestanud asjakohast kohtupraktikat (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979) rohevõrgustiku aladel raiete lubamise kohta ning ei ole raielubade andmisel kaalunud rohevõrgustiku säilimise ja toimimise huvi. Rohevõrgustikuga seotud kaalutlused, millest metsateatiste registreerimisel lähtuti tõi vastustaja välja kohtumenetluses 14.02.2025 ja 04.03.2026. Põlva valla ÜP aluseks on Põlvamaa maakonnaplaneering 2030+ ning selle teemaplaneering „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku alal põhitingimuseks, et rohevõrgustik jääks toimima. Looduslike alade osatähtsus tuumalas ei tohi langeda alla 90%, koridorides tuleb kaaluda majandamist kaitsemetsana; säilitada tuleb bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus (lk 30–31). Põlva valla ÜP seletuskirjas on rohevõrgustiku terviklikkuse ja toimimise säilimise tingimused toodud p-des 7.4.1–7.4.6. Seletuskirja p 7.4.1 kohaselt on rohevõrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%. Selle tingimuse täitmise jälgimise metoodika on kirjeldatud dokumendis „Ülevaade looduslike alade osatähtsusest rohevõrgustiku tugialades“. Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal alla 90%, ei ole tegevus lubatud (lk 34). Võib nõustuda, et Põlva valla ÜP ei reguleeri piisava põhjalikkusega raieid rohevõrgustiku alal. ÜP kajastab maakonnaplaneeringu üldist põhimõtet, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei tohiks langeda alla 90%. Samas ei ole sisuliselt hinnatud metsamajandamise mõju ning raietega seoses ei ole seatud mingeid piiranguid. Sätestatud ei ole spetsiifilisi tingimusi rohevõrgustiku eripärast lähtudes. Kui ÜP-s ei seata raietele asjaomasel rohevõrgustiku osal rohevõrgustiku eesmärkidest lähtuvaid kitsendusi, siis ei ole KeA-l võimalik raie lubatavust konkreetsel alal eeldada ning metsateatiste registreerimisel tuleb kontrollida, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 28). Kui KeA on neid asjaolusid piisavalt hinnanud ja jõudnud järeldusele, et raie lubamine ei kahjusta rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ja sidusust, saab raiet rohevõrgustiku alal lubada. Lageraie ei vähenda ega hävita rohevõrgustiku ala ning ei muuda maakattetüüpi. Tegemist on metsa uuendamisele suunatud raie liigiga, millele metsaseaduse (MS) § 29 näeb ette kindlad tingimused ja nõuded. Metsa raie rohevõrgustiku alal tuleb välistada ennekõike siis, kui raie on vastuolus rohevõrgustiku kaitseks planeeringutes või muudes õigusaktides seatud tingimustega, sh kui raie tekitab keskkonnaohu, mida ei tule taluda (vt Riigikohtu 10.06.2024 otsus nr 3-21-2074, p 15). Kuivõrd rohevõrgustik on loodud elurikkuse säilitamiseks ja selleks vajalike ökosüsteemide kaitseks (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17), tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata looduskaitseseaduse (LKS) §-s 512 toodud liigikaitse nõuetele. Kui ÜP-s ei ole neile nõuetele piisavalt tähelepanu pööratud, ei tohi KeA neid metsateatiste menetluses ignoreerida (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 23). Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et metsateatiste menetluspraktikat rohevõrgustiku aladel planeeritud raiete osas muudeti oluliselt pärast Riigikohtu 28.09.2023 otsust nr 3-21979 ning ka praegu vaidluse all olevate metsateatiste menetluses on mh hinnatud raiete mõju Põlva valla ÜP-ga määratud rohevõrgustiku alale. Põlva valla rohevõrgustiku pindala on 32 129,18 ha ning viimase 5 aasta jooksul on väljastatud lageraieid lubavaid metsateatisi 3475 ha kohta. Keskmiselt on Põlva valla rohevõrgustiku alale aastas registreeritud lageraieid 695 ha ulatuses, mis moodustab ca 2,2% rohevõrgustiku pindalast (sh ei pruugi kõik raieload olla realiseeritud). Sellises mahus lageraiete tegemisel on rohevõrgustiku toimimine tagatud, sest rohevõrgustiku alal säilivad metsade vanuseline struktuur ja eri tüüpi metsad kui elupaigad. 3(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 KeA hinnangul ei tohi rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks uuenemata raielankide osakaal rohevõrgustikuga hõlmatud metsamaal ühe ÜP piires ületada 14% rohevõrgustiku elemendi metsamaa pindalast. KeA arvestab, et lageraie järgselt võtab metsa uuenemine enamasti aega keskmiselt 5 aastat (MS § 24 lg 3). Seejuures tuleb ka uuenemata raiesmikud lugeda looduslikeks aladeks. Vaidluse all olevad lageraied on kooskõlas ka MS-s sätestatud piirangutega, mille eesmärk on vähendada lageraiete negatiivseid mõjusid (nt säilikpuude jätmise kohustus, metsa uuendamise kohustus, lageraie keeld uuenemata alade kõrval, piirangud lankide suurusele). Kaebaja ei ole vastustaja esitatu kohta omapoolseid seisukohti avaldanud. Kaebuses on üksnes üldiselt viidatud Põlva valla ÜP deklaratiivsusele ja rohevõrgustiku säilimise huvile. Kaebaja ei ole toonud välja, milles saaks praegusel juhul seisneda lageraieid välistav negatiivne mõju Põlva valla rohevõrgustiku alale, arvestades, et lageraie rohevõrgustikku iseenesest ei hävita. Kaebaja peab vähemasti olema suuteline selgitama, milles seisneb ja millel põhineb kaebuses väidetav ohukahtlus. Kohtul puudub põhjus kahelda, et KeA on Riigikohtu 28.09.2023 otsust nr 3-21-979 arvesse võttes muutnud senist menetluspraktikat rohevõrgustiku aladel planeeritud raiete osas ning ka vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel on hinnatud raiete mõju Põlva valla ÜP-ga määratud rohevõrgustiku alale. Vastustaja kohtumenetluses esitatud kaalutlused ei ole ilmselgelt meelevaldsed. Puudub põhjus kahelda KeA esitatud andmete õigsuses ja neist tehtud järeldustes. Pelgalt raielubade hulgast ja lubatud raiete liigist (lageraie) ei saa veel järeldada kahjulikku ja raietegevust välistavat mõju rohevõrgustikule. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsa majandamise viis, kuid see ei tähenda, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks selle eesmärgipärast toimimist või on põhimõtteliselt keelatud. Seejuures on rohevõrgustiku eesmärk iseäranis eri tüüpi ökosüsteemide, sh erinevat tüüpi metsade kui elupaikade säilitamine, mitte pelgalt senise metsaala säilitamine loodusliku alana. Lageraie lank toimib samuti rohevõrgustiku osana (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2026 määrus nr 3-25-3125, p 19). Kaebaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud kahtlust, et pärast vaidlustatud metsateatiste realiseerimist ei saaks rohevõrgustik enam eesmärgipäraselt toimida. Kuna KeA ei tuvastanud rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe olulist kahjustamist ega vastuolu õigusaktide nõuetega, ei olnud KeA-l alust keelduda metsateatiste registreerimisest. Vaidlusaluste metsateatiste menetlusviis ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival viisil (väljaspool automatiseeritud menetlust). Kaebaja õiguste või kaebusega kaitstava avaliku huvi rikkumine saaks esineda, kui vaidlusaluste metsateatiste automatiseeritud kontrollimine ja registreerimine on toonud kaasa raiete õigusvastase lubamise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2023 määrus nr 3-22-790, p 14). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Vastustaja on kohtumenetluses ära näidanud, kuidas ja milliste andmete alusel ta järeldas, et lubatud mahus raied ei kahjusta rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ja sidusust. Kohtupraktikas on piisavaks loetud ka vaide- ja kohtumenetluses esitatud haldusorgani selgitusi (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 20). Võttes arvesse, et kehtivad õigusaktid ei nõua soodustava haldusakti üksikasjalikku põhjendamist (vrd MS § 41 lg 8, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4), kaebaja ei ole vastustaja esitatule vastu vaielnud ja kohtul puudub alus kahelda, et KeA lähtus metsateatiste registreerimisel samadest kaalutlustest, on praeguses vaidluses lubatav arvestada KeA kohtumenetluses esitatud seisukohtadega. Automatiseeritud menetlusest ei saa tuletada, et KeA jättis tähtsust omavad asjaolud arvestamata ja hindamata.

7.MTÜ Roheline Pärnumaa palub 30.04.2026 määruskaebustes tühistada halduskohtu 15.04.2026 määrused. Menetlusaegse esialgse õiguskaitse tühistamine ei olnud põhjendatud, sest õiguskaitsevajadus ei ole ära langenud ja kaebus ei ole perspektiivitu. Kavandatud raiete elluviimisel ei ole rohevõrgustiku sidususe säilimine tagatud. Vastustaja teistsugune hinnang on oluliste puudustega. KeA esitatud andmetest jääb ebaselgeks, kas Põlva valla rohevõrgustiku alal iga-aastaselt teostatav lageraie 695 ha ulatuses moodustab 2,2% rohevõrgustiku pindalast või rohevõrgustikus asuva metsa pindalast? Samuti on teadmata lageraiete ruumiline paigutus. Kui järjestikused lageraied koonduvad ühte piirkonda, võivad need avaldada metsakoosluste sidususele väga ebasoodsat mõju. Rohevõrgustiku sidususe analüüs ei saa piirduda üksnes ühe kohaliku omavalitsuse üksusega, hinnata tuleb ka naaberomavalitsustes (piirialadel) toimuvat. Pole mõistetav, mida on silmas peetud selle all, et tagada tuleb metsade vanuseline struktuur. See eeldaks kogu Põlva valla (ja lähiümbruse) rohevõrgustiku metsade vanuselise struktuuri analüüsimist. Raietega ei saa muuta metsatüüpi, sest metsatüübid sõltuvad mullatüüpidest. KeA seatud tingimus, et rohevõrgustiku alal ei tohiks uuenemata raielankide osakaal ületada ühe ÜP piires 14% metsamaa pindalast, võimaldaks seda, et kogu rohevõrgustikus asuv mets koosneb noorendikest (86 %) ja lageraielankidest (14%). See ei arvesta kuidagi liikidega, kes vajavad elupaigana vanemat või päris vana metsa (nt metsis, rähnid jt). Koondandmed Põlva vallas lageraiet lubavatest metsateatistest viimase viie aasta kohta ei tõenda rohevõrgustiku sidususe säilimist, sest pole teada, milline on Põlva valla rohevõrgustiku maakasutuslik jaotus tervikuna, milline on metsade osakaal ja vanuseline jaotus ning nende ökoloogiline funktsioon. Samuti on käsitletud üksnes lageraiet (mitte nt aegjärkset raiet) ning teadmata on muu inimtegevusega (karjäärid, elamualad, põllud jt) kaasnev kumuleeruv mõju rohevõrgustiku sidususele. KeA käsitus raielankidest kui looduslikest aladest moonutab kaebaja hinnangul rohevõrgustiku olemust. See lähtub üksnes majanduslikest eesmärkidest ning ei aita saavutada rohevõrgustiku eesmärki tasakaalustada majandustegevuse mõjusid (vt ka rohevõrgustiku planeerimise juhend, lk 8; Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 9, 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 26). KeA ei ole selgitanud, milliste liikide ja populatsioonide jaoks on Põlvamaa rohevõrgustiku metsad elupaigana vajalikud ning kuidas mõjutavad ulatuslikud lageraied ja muud raieliigid nende toimivust. Vastustaja väide, et rohevõrgustiku toimivus on tagatud, tugineb seega ebaselgetele andmetele ning on mitmeti puudulik ja väär. Halduskohus ei saanud vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi lugeda ka vaidlusaluste metsateatiste 5(12)