3-25-2965 I.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754 tühistamiseks, 28.08.2025 otsuse ja 11.11.2025 otsuse nr 15.5-4/313-5 tühistamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – I.O Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.O kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 08.06.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) vaatas 28.08.2025 läbi I.O 14.07.2025 viisa nr EST100383422 ning tunnistas viisa kehtetuks. Kehtib kohaldatud sissesõidukeeld või Schengeni Informatsioonisüsteemi (SIS) on sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks. On põhjendatud alus kahelda esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, I.O avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.
2.PPA tegi I.O-le 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754 Eestist lahkumiseks hiljemalt 28.08.2025 Soome. Samas kohaldas PPA kaebaja suhtes siseriikliku sissesõidukeelu viieks aastaks.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 06.09.2025 I.O kaebus ning 09.09.2025 kaebuse täiendus PPA 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754 tühistamiseks ning PPA 28.08.2025 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-25-2965). 1(6)
4.Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2025 rahuldamata I.O esialgse õiguskaitse taotluse (p 1); võttis menetlusse I.O kaebuse PPA 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754 tühistamiseks (p 2); tagastas I.O kaebuse nõude PPA 28.08.2025 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks (p 4).
5.PPA jättis 11.11.2025 otsusega nr 15.5-4/313-5 rahuldamata I.O taotluse, vaidlustades viisa nr EST100383422 kehtetuks tunnistamist.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 19.11.2025 I.O kaebus PPA 28.08.2025 otsusele ja 11.11.2025 otsusele nr 15.5-4/313-5 (haldusasi nr 3-25-4324).
7.Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-25-2965 ja nr 3-25-4324 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-25-2965.
KAEBAJA SEISUKOHAD
8.Kaebaja sisenes 12.08.2024 Schengeni alale Soome elamisloaga (FI4447420). Kaebaja kandideeris 10.04.2025 tööle Bolt Operations OÜ-sse, kuhu sai 04.06.2025 tööpakkumise. Bolt Operations OÜ registreeris 09.06.2025 kaebaja lühiajalise töötamise PPA-s. Kaebaja sai Eesti isikukoodi 10.06.2025, mis võimaldas tal alustada tööd Eestis seaduslikult.
10.Kaebaja sai 23.07.2025 teate tema Soome elamisloa (FI4616132) võimaliku tühistamise kohta. Kaebaja selgitas 28.08.2025 intervjuul, et ei olnud teadlik Soome elamisloa tühistamisest. Kaebaja esitas viisa taotluse, et legaliseerida Eestis viibimine töötamise eesmärgil. Kaebaja panustas töötamisega Bolt Operations OÜ-s Eesti majandusse.
11.Kaebajal on tugevad sidemed Eestiga, st kaebajal on ametlik töökoht ning ta alustas eesti keele õpinguid. Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine põhjustab kahju, st töökaotust ning võimatust elada Eestis.
12.Kaebajale on korduvalt väljastatud Schengeni alal tööviisasid ning kaebaja täitis viisanõudeid. Kaebaja ei püüdnud eirata Soome otsust, kuivõrd ta ei olnud teadlik vastavast otsusest. Viisa väljastamise ajal 14.07.2025 puudus kaebajale SIS-häire.
13.Viisa tühistamine VMS § 52 lg 1 p 6 ja § 78 lg 2 p 7 alusel on ekslik, kuna kaebaja ei esitanud võltsitud dokumente, kaebaja avaldus oli usaldusväärne. Kaebajale kohaldatud 5-aastane Schengeni alale sisenemise keeld on vastuolus Schengeni piirieeskirjade artikliga 11 ning VSS §-ga 74 ning on ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole ohustanud avalikku korda ega julgeolekut. Samuti rikub sissesõidukeeld kaebaja eraelu. Kaebajal ei ole võimalik töötada Bolt Operations OÜ-s, mistõttu kannatab Eesti tööturg. Kaalutud ei ole VSS § 9 lg-st 1 tulenevaid erandeid.
14.Kaebajale ei antud viisa kehtetuks tunnistamisel võimalust olla ära kuulatud ega esitada selgitusi. Otsuses puuduvad põhjendused ja hinnatud ei ole kaebaja selgitusi, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse §-dega 40 ja 56.
15.Vaidlustatud otsus põhjustas kaebaja töösuhte lõpetamise, sunniviisilise lahkumise kohustuse ning püsiva kahju tekitamise kaebaja usaldusväärsusele. Kaebaja ei rikkunud viisareegleid. Vastustaja on rikkunud proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtet.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. VSS § 7 lg-st 2 ei tulene välismaalasele õigusi ega kohustusi. PPA ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel tuginenud otseselt VSS § 6 lg-le 1 ja § 7 lg-le 2, vaid viidanud neile kui sätetele, mis defineerivad sissesõidukeelu ja lahkumisettekirjutuse olemust. Pärast 28.08.2025 viisa kehtetuks tunnistamist puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. 2(6)
Kuna kaebajal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, tulenes tema lahkumiskohustus vahetult seadusest ning PPA-l oli tulenevalt VSS § 7 lg-st 1 kohustus teha kaebajale lahkumisettekirjutus.
17.Soome migratsiooniameti otsuselt nähtub, et elamisluba on kehtetuks tunnistatud 12.08.2025. VSS § 68 lg-te 1 ja 6 kohaselt hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel välismaalase põgenemise ohtu. PPA on ettekirjutuses põhjendanud, miks on kaebaja ebasoovitav välismaalane ja miks PPA järeldab, et kaebaja ei soovi lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Kaebaja taotles PPA-s Eesti viisat, mis väljastati talle töötamiseks Bolt Operations OÜ-s. Samas taotles kaebaja seda viisat, kuna teadis, et Soome võib tunnistada tema sealse elamisloa kehtetuks. Lisaks taotles kaebaja elamisluba 13.08.2025, mis viitab sellele, et kaebaja oli teadlik, et tema Soome elamisluba võib olla kehtetu ning tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Viisa ja elamisloa taotlemine oli Soome kohaldatud tagasisaatmisotsuse teadlik eiramine. Soome tegi 13.08.2025 kaebajale tagasisaatmisotsuse, mida kaebaja ei olnud 28.08.2025 veel täitnud. Selline tegevus viitab asjaolule, et kaebaja ei ole soovi täita talle juba määratud tagasisaatmisotsust ning seetõttu on põhjust arvata, et ta ei soovi täita ka lahkumisettekirjutust Eestist lahkumiseks. Kaebaja lahkus küll Soomest enne tagasisaatmisotsuse kohaldamist, kuid taotles samal päeval, kui tagasisaatmisotsus tehti, Eestis elamisluba. Eeltoodu viitab sellele, et kaebaja ei kavatsenud täita talle seatud kohustust, kuna kaebaja tuli Eestisse eesmärgiga end seadustada.
18.Kaebaja selgitustest nähtuvalt pidi ta möönma, et tema elamisloa kehtivusega võib olla probleeme. Nimelt on kaebaja kinnitanud, et ta oli teadlik elukaaslase õpiraskustest. Kuna kaebaja elukaaslase Soome elamisluba oli seotud õpingutega ning kaebaja enda Soome elamisluba sõltus elukaaslase elamisloa kehtivusest, pidi kaebaja möönma, et kui elukaaslasel on õppimisega probleeme, võidakse tema elamisluba tunnistada kehtetuks ning seetõttu ka kaebaja enda elamisluba. Seda enam, et Soome migratsiooniametist oli kaebajale 23.07.2025 saadetud teavitus selle kohta, et tema elamisluba võidakse kehtetuks tunnistada elukaaslase elamisloa kehtetuks tunnistamise tõttu. Seega on põhjendatud väita, et kaebaja pidi olema teadlik, et tema elamisloa kehtivuse osas on küsitavusi.
19.Vaidlus puudub, et viisa väljastamise ajal (14.07.2025) ei eksisteerinud SIS-häiret, vastasel juhul ei oleks kaebajale viisat väljastatud.
20.PPA oli eelnevalt tuvastanud, et kaebaja puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 lg 1 ja 6 mõttes ning seetõttu oli põhjendatud teha kaebajale lahkumisettekirjutus ilma vabatahtlikku lahkumistähtaega määramata. Kuna PPA tuvastas, et kaebaja on ebasoovitav välismaalane, kelle puhul esines ka põgenemisoht ning kaebajal puuduvad tugevad sidemed Eestiga, puudus põhjus sissesõidukeelu lühendamiseks. Kaebajale on kohaldatud siseriiklik sissesõidukeeld, mis tähendab, et kaebajal on keelatud vaid Eestisse siseneda. Seega on kaebajal võimalik viibimisaluse olemasolul mõnes teises Schengeni ala riigis viibida.
21.Kaebaja etteheide, et PPA ei kaalunud VSS § 9 lg 1 erandeid, on asjakohatu. Kaebaja ei vasta sättes toodud tingimusele ning seetõttu ei pidanud PPA kaaluma talle seadustamisettekirjutuse tegemist.
22.Enne lahkumisettekirjutuse tegemist viis PPA kaebajaga läbi vestluse, mille käigus oli kaebajal võimalik esitada oma seisukoht nii lahkumisettekirjutuse kui ka sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Ettekirjutusest nähtuvalt on PPA ettekirjutuse tegemisel arvestanud kaebaja selgitustega.
23.VMS § 12 lg-st 2 ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus. Samuti ei näe seadus ette viisamenetluses tehtud otsuse ja vaideotsuse aluseks olevate asjaolude ja põhjuste avaldamist.
24.Illegaalimenetluses viidi läbi vestlus, mille raames oli kaebajal võimalik anda selgitusi asjaolude kohta, mis tingisid viisa kehtetuks tunnistamise. Seega on kaebaja saanud esitada oma seisukoha ja selgitused viisa kehtetuks tunnistamise osas. 3(6)
25.Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei ole välismaalasel põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. Isik ei saa viisa alusel Eestis viibides asuda oma õigusi teostama sellises ulatuses ja määras nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. Euroopa Liidu õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisa ei ole mitte õigus, vaid lühiajaline luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või antakse muu Eestis viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema viisat ei tunnistata kehtetuks, kui selleks esineb alus.
26.PPA leidis, et kaebaja viisa tuleb kehtetuks tunnistada, kuna on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu. Sisuliselt piirdub viisamenetluses kohtuliku kontrolli ulatus üksnes menetluslike normide järgimise kontrolliga ja ilmselgelt meelevaldsete otsuste välistamisega.
16.Välismaalase soov Eestis viibida ei kaalu üle riigi suveräänset õigust otsustada, millistele välismaalastele anda Eestis viibimise õigus ning millistele mitte. Riigil on ulatuslik kaalutlusruum, kas jätta viisa kehtima. Viisa on mõeldud lühiajaliseks, ajutiseks riigis viibimiseks ning viibimisaja lõppedes peab välismaalane korraldama oma elu selliselt, et tal on võimalik Eestist lahkuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. PPA otsus tunnistada kaebaja viisa kehtetuks on õiguspärane. VMS § 43 lg-s 1 on sätestatud seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Kaebajale oli väljastatud Soome elamisluba FI4616132 kehtivusega 22.09.202431.12.2027 (dtl 369). Eelnevat aluseks võttes anti kaebajale 14.07.2025 pikaajaline Eesti viisa (dtl 390) töötamiseks Bolt Operations OÜ-s.
18.Soome Migratsiooniamet selgitas 23.07.2025 kaebajale, et menetleb kaebaja elamisloaga seonduvat. Amet tõi mh välja, et kaebajale anti elamisluba seoses tema abikaasaga (tema õpingutega kõrgkoolis). Kaebaja abikaasa katkestas õpingud kõrgkoolis, millest tulenevalt kaaluti nii kaebaja kui tema abikaasa elamislubade tühistamist, väljasaatmist ning sissesõidukeelu kehtestamist Schengeni alale (dtl 9, dtl 122). Kaebaja tõi kaebuses välja, et ta on viibinud viisaga mitmetes riikides, millest tulenevalt pidi kaebaja teadma, et viisa või antud elamisloa tingimused peavad olema täidetud kogu riigis viibimise aja jooksul. Seega on õigus PPA-l, et kaebaja oli teadlik Soomes viibimise seadusliku aluse lõppemisest, millest tulenevalt esitas kaebaja teadlikult Eestis väljasaatmise vältimiseks viisa taotluse.
19.Soome Migratsiooniamet tunnistas 12.08.2025 otsusega kaebajale 16.10.2024 antud elamisloa kehtetuks ning kaebajal tuli lahkuda 30 päeva jooksul vabatahtlikult Ugandasse (dtl 64, 174). Vaidlust ei ole, et kaebaja ei täitnud vastavat kohustust ning reisis selle asemel Eestisse.
20.Pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud VMS § 78 lg-s 2. Vastustaja tõi vastuses kaebusele välja, et kaebaja viisa tunnistati kehtetuks, kuna on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu. Seega tugines vastustaja VMS § 78 lg 2 p-le 7. Arvestades, et kaebaja oli teadlik Soome elamisloa kehtetuks tunnistamise võimalusest, kuna kaebaja abikaasa katkestas õpingud, mis olid elamisloa andmise aluseks, on põhjendatud vastusaja hinnang, et kaebaja soovis vältida tema võimalikku väljasaatmist Ugandasse. Selline liikumine liikmesriikide vahel ei ole lubatav.
21.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.09.2022 kohtuotsuses nr 3-21-1903 viisade kohta, et kolmanda riigi kodanikele ei ole antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil 4(6)
lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (p 11). Viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (p 9). Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane (p 12). Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks (p 13). Sisuliselt piirdub seega viisamenetluses kohtuliku kontrolli ulatus üksnes menetluslike normide järgimise kontrolliga ja ilmselgelt meelevaldsete otsuste välistamisega. Eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka viisa kehtetuks tunnistamise menetluses.
22.VMS § 12 lg 2 sätestab, et viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus. Sama regulatsioon tuleneb koosmõjus ka VMS § 79 lg-st 1, mille kohaselt viisa kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. Samuti sätestab VMS § 100 7 lg 1, et vaideotsust ei põhjendata. Seega ei ole seadusega ette nähtud isikule viisa andmisest keeldumise põhjuste tutvustamise kohustust. Kaebajale on tehtud teatavaks kehtetuks tunnistamise õiguslik alus (dtl 28). Kohtule on otsuse faktilist alust tutvustatud PPA 11.11.2025 ettekandes (dtl 428). Kaebaja sai tutvuda vaidlustatud otsuse põhjendustega kohtumenetluses vastustaja antud selgituste alusel.
23.Nagu kohus eelnevalt märkis, taotles kaebaja viisat Eestis töötamiseks. Eesti õigus- ja kohtupraktikas on korduvalt mööndud, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks, siin viibimiseks ja töötamiseks. Subjektiivne õigus on olemas üksnes siis, kui koduriiki tagasipöördumisel esineb oht elule, tervisele või inimväärikusele või ebaproportsionaalselt riivatakse õigust perekonnaelule. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid põhjendusi, st miks tal ei ole võimalik naasta koduriiki.
24.Asjakohane ei ole kaebaja märkus, et tal puuduvad varasemad viisarikkumised. Varasemast viibimisalusest ei tulene õigustatud ootust, et antakse uus viibimisalus. Eestis töökoha olemasolu ei ole selline kaalukas põhjus, mis välistab viisa kehtetuks tunnistamise. Põhjendatud on vastustaja väide, et riigil on suveräänne õigus otsustamaks, keda riiki lubada. Soome riik kohustas kaebajat Schengeni alalt lahkuma Ugandasse. Selle asemel, et vastav kohustus täita, saabus kaebaja Eestisse ning esitas vastustaja kinnitusel Eestis elamisloa taotluse (vt dtl 420). Kohus on vastustajaga ühel meelel, et selline kaebaja käitumine viitab üheselt soovile vältida lahkumiskohustuse täitmist.
25.Kohtule ei nähtu menetluslike õiguste rikkumist ning viisa kehtetuks tunnistamine ei ole toimunud põhjustel, mida saaks nimetada meelevaldseks, inimväärikust rikkuvaks ega diskrimineerivaks.
26.Arvestades eelnevat puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kaebaja vaidlustas ka PPA 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754, millega PPA kohustas kaebajat koheselt Eestist lahkuma ning samas kohaldas kaebajale sissesõidukeelu viieks aastaks.
27.VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kaalutlusruumi sellest normist ei nähtu. Riigikohus on selgitanud, et seda normi ei saa mõista nii, et lahkumisettekirjutus tuleb Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele igal juhul teha ning on loetlenud erandlikke olukordi, mil selle tegemine pole põhjendatud (nt võib kohalduda mittetagasisaatmise põhimõte, vt RKHKo 3-21-838, 18). Praegu selliseid erandlikke asjaolusid kohtule ei nähtu.
28.Vastustaja tugines vaidlustatud ettekirjutuses VSS § 72 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Vastustaja hindas kaebaja põgenemise ohtu VSS § 68 p 6 alusel ning leidis, et kaebaja ei esitanud viisat taotledes korrektset informatsiooni ning lõi 5(6)
väära arusaama Soome elamisloa kehtivusest, et vältida lahkumiskohustust. Kohus, hinnates kaebajaga seotud asjaolusid, on nõus vastustajaga, et kaebaja pidi Eestis viisa taotlust esitades olema teadlik oma Soome elamisloa kehtetuks tunnistamisest ning kohustusest lahkuda Ugandasse. Kohus möönab, et kaebaja esitas Eestis viisa taotluse 14.07.2025 ning Soome Migratsiooniamet andis 23.07.2025 kaebajale tähtaja seisukohtade esitamiseks, mis tähendab, et Soome algatas vastava menetluse mõned päevad hiljem, kui kaebaja esitas taotluse. Samas oli kaebaja teadlik, et ta abikaasa ei käi koolis, mis oli aluseks elamisloa kehtetuks tunnistamisele. Eelnev kaebaja käitumine näitas, et kaebaja ei soovinud minna tagasi Ugandasse, vaid soovis jätkata elamist Schengeni alal. Sellisest kaebaja käitumisest saab järeldada põgenemise ohtu. Kaebajast tulenev põgenemise oht seisneb ka selles, et kaebaja ei olnud 28.08.2025 täitnud 13.08.2025 pandud kohustust minna Ugandasse, vaid saabus Eestisse ning esitas Eestis samal päeval elamisloa taotluse.
29.Põgenemise ohu tõttu võis PPA jätta kaebajale VSS § 72 lg 2 p 1 alusel lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata.
30.VSS § 74 lg 2 sätestab, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. VSS § 74 lg 3 näeb ette, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsus nr 3-23-766, p 20; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel. Kaebajal ei ole Eestis ega Schengeni alal mingeid perekondlikke või lähedasi isiklikke sidemeid. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, et tal olid sissesõidukeelu kohaldamise ajal Schengeni alal olemas sellised olulised majanduslikud vms huvid, mis muudaks viieaastase sissesõidukeelu ebaproportsionaalseks. Asjaolu, et kaebajal oli Eestis töökoht ei ole selliseks aluseks, mis võimaldab jätta sissesõidukeelu kohaldamata. Lisaks lõpetas Bolt Operatsions OÜ kaebajaga 05.09.2025 töölepingu (dtl 497). Arvestades ka eespool toodud selgitusi kaebaja põgenemise ohu kohta ja kahtlust, et kaebaja ei ole andnud PPA-le tõeseid ütlusi, ei ole alust pidada viieaastast sissesõidukeeldu õigusvastaseks. Seaduses ettenähtud kestusega sissesõidukeelu lühendamata jätmist õigustab oluline avalik huvi tagada, et Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks.
31.Vaidlustatud PPA 25.01.2022 lahkumisettekirjutus nr 1052251786 on õiguspärane.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.