2.Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja XXXX (isikukood XXXX) kasuks välja kahju hüvitis summas 655,99 (kuussada viiskümmend viis eurot ja 99 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja XXXX (isikukood XXXX) kasuks välja viivis põhinõude summalt 655,99 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja XXXX (isikukood XXXX) kasuks välja menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ning kohustada kostjat antud summa kandma D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 AS-s Swedbank.
3.Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja XXXX (isikukood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 125 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist summas 655,99 eurot. Ühtlasi nõudis hageja kostjalt viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest ja kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja XXXX 29.01.2016 kella 10:00 ajal Tallinnas, XXXX aadressil hagejale XXXXle kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Golf (registreerimisnumbriga XXXX) katuse, millega tekitas sõidukile kahjustusi summas 655,99 eurot. Kostja võttis prügikastide juurde toodud tabureti, peksis sellega vastu sõiduki katust ning pani tabureti ja kardinapuu hageja sõiduki katusele seda kriimustades. Sündmuskohal käis politsei, kes alustas sõiduki kahjustamise faktis menetluse väärteoasjas nr 2316,16,000958. Kostja suhtes kohaldati vastutust KarS § 218 lg 1 järgi.
2.Sündmuse pealtnägija XXXX nägi aknast, kuidas kostja karjus ja pani prügi hulgast võetud tabureti ning kardinapuu hageja sõiduki katusele. Kuna XXXX teadis, et sõiduk kuulub hagejale, siis ta teatas sellest hagejale. Tagasi akna juurde tulles nägi XXXX, kuidas kostja lõi taburetiga vastu sõiduki katust. XXXX on esitanud juhtumi asjaolude kohta kirjaliku seletuskirja. Sõidukist ja asjadest, mis kostja oli hageja sõiduki katusele pannud, on tehtud fotod.
3.Hageja leidis, et kostja süü sõiduki lõhkumise osas on kindlaks tehtud. Väärteomenetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad kostja süüd ja kostja ei ole väärteomenetluses tehtud otsust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. Hageja on sõiduki omanik. Kahju suurust tõendab XXXX OÜ taastusremondi kalkulatsioon kokku summas 655,99 eurot. Kalkulatsioonis loetletud tööd on seotud sõiduki katuse remondiga.
4.Kostja tekitatud kahju suurus on 655,99 eurot. Hageja lepinguline esindaja saatis kostjale 18.07.2016 nõudekirja ja püüdis vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid kostja esitas hageja lepingulisele esindajale kirjaliku vastuse ja leidis, et nõue on tühine ja tõendamata ning tegemist on väljapressimisega. Kostja põhivõlgnevus 655,99 eurot on tekkinud kahju õigusvastasest tekitamisest. Hageja viitas VÕS § 3 punktile 2, VÕS § 127 lg-tele 1, 2 ja 4, VÕS §-dele 129-132, VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le 5. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Hageja esitas 01.09.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot. Hageja õigusabikulude kindlustus on vastava kulu hageja eest kandnud. Hageja palus menetluskulud välja mõista D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS kasuks kohustusega kanda menetluskulud D.A.S. õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 (AS Swedbank).
6.Hageja lepinguline esindaja püüdis kostjaga enne hagiavalduse esitamist saavutada kohtuvälist lahendust ja saatis 18.07.2016 kirjaliku nõudekirja, kuid kostja ei võtnud pakkumist vastu. Kostja ei olnud rahul, kuidas hageja oma sõidukit parkis. Vaatamata eeltoodule leidis hageja, et asja lahendamine kompromissi sõlmimisega on mõistlik ja võimalik. Hageja märkis, et üheks kokkuleppe võimaluseks on kahju hüvitamise kohustuse ajatamine näiteks 100 euro suuruste osamaksetena. Hageja märkis, et kompromissi sõlmimisel loobub ta viivise nõudest.
7.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et politsei on kostjale 29.01.2016 XXXX maja ees toimunud intsidendi eest alusetu rahatrahvi määranud. Väärteomenetluses kaebuse esitamisel ei ole kohustust tasuda riigilõivu, mis tähendab, et iga inimene saab kaebuse kohtule esitada tasuta. Kui kostja ei oleks tegu toime pannud, oleks ta Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohta saanud esitada kohtule kaebuse. Kostja politsei otsust ei vaidlustanud ja tasus talle määratud rahatrahvi. Kostja kinnitas seda kohtule esitatud vastuses. Väärteomenetluse käigus on kindlaks tehtud, et kostja kahjustas tahtlikult hagejale kuuluva sõiduki katuse pinda, millega tekitas hagejale varalist kahju.
8.Hageja on kohtule esitanud sõidukile tekitatud kahju suurust tõendava remondikalkulatsiooni. Kalkulatsioonis on ära märgitud ainult sõiduki katuse parandamisega seotud tööd, s.o katuse pleki ja värvitööd. Hageja palus kostjalt välja mõista ainult kostja poolt hagejale tekitatud varalise kahju. Alusetu ja kohatu on kostja väide, et hageja pressib kostjalt raha välja. Kui kostja ei oleks sõidukit tahtlikult kahjustanud, ei oleks keegi saanud temalt midagi nõuda. Asjaolu, et kostjale ei meeldinud, kuhu hageja oma sõiduki parkis, ei anna põhjust võõra vara kahjustamiseks. Selline tegu ehk sõiduki kahjustamine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav.
9.Kostja poolt kohtule esitatud müügikuulutuses on sõiduki hind 450 eurot, mistõttu jääb arusaamatuks, millest tulenevalt leiab kostja, et hageja sõiduki turuväärtus on 200 eurot. Väide, et sõiduki turuväärtus on 200 eurot, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei oma sõiduki turuväärtus tähtsust, sest hageja ei soovi sõidukit müüa. Jääb arusaamatuks, miks leiab kostja, et sõiduki turuväärtus on 200 eurot ning miks peaks hageja müüma kostjale sõiduki 200 euro eest. Kuna sõiduk kuulub hagejale, on hagejal õigus otsustada, kas sõidukit tasub remontida või mitte. Sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja kindlustus, sõiduk on heas seisukorras ja kasutamiskõlblik, mistõttu ei soovi hageja seda müüa.
10.Hageja pidas kostja poolt pakutud teist kompromissi varianti 100 eurot samuti ebamõistlikuks, sest selle summa eest ei remondi sõiduki katust mitte ükski remondiettevõte. Kostja kinnitas kohtule esitatud vastuses ise, et sõiduki katusele tehtav remont võib maksta 655,99 eurot. Seega ei saa olla vaidlust kahju suuruse osas, kuid kostja leiab põhjendamatult, et sõiduki remont on otstarbetu ja põhjendamatu. Hageja tegi kostjale kompromissina ettepaneku tasuda võlgnevus osamaksete kaupa. Nimetatud ettepanekule kostja vastanud ei ole.
11.28.11.2016 hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kindlaks nii menetluskulude jaotuse kui menetluskulude summa. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot ning muid menetluskulusid hagejal ei ole. Riigilõivu on hageja eest tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS. Hageja palus mõista kostjalt välja kulud kokku summas 125 eurot. Väljamõistetud menetluskulud palus hageja kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1612779“. Ühtlasi palus hageja määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
12.Lõplikes seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega. Kostja pakutud kompromiss on ebamõistlik. Eelnevalt on kostja kohtule väitnud, et sõiduki turuväärtus on 200 eurot. 28.11.2016 teatas kostja, et Auto 24-st saadud info põhjal on 1996. a VW Golf müügihind 450 eurot. Hageja
leidis, et ainuüksi portaali Auto 24 andmed ei tõenda sõiduki turuväärtust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit sõiduki turuväärtuse kohta ja põhjendustest ei selgu, miks peaks hageja kahju hüvitamise nõude puhul sõiduki turuhinna kindlaks tegema.
13.Kostja esitatud XXXX OÜ sõiduki ülevaatuse ja hindamisakt ei tõenda midagi ja tegemist on ebausaldusväärse dokumendiga. Äriregistri teabesüsteemi andmete järgi nimetatud ettevõttel majandusaasta aruannetes tegevusala puudub ning majandustegevuse registris (MTR) nimetatud ettevõtet registreeritud ei ole. Samuti puuduvad andmed dokumendi koostanud isiku pädevuse kohta. Hagejale teadaolevalt ei ole keegi sõidukit üle vaadanud ja nimetatud dokumendi sisus puuduvad loogilised põhjendused. Esitatud hindamisakt ei tõenda sõiduki turuväärtust. Väärteoasjas tehtud otsus on jõustunud. Kostja enda poolt kohtule esitatud otsusest selgub, et probleem tekkis parkimise tõttu. Hageja oli kompromissina valmis vähendama kahju hüvitist 500 euroni. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et 29.01.2016 toimus XXXX maja ees toimus intsident, kuid kostja hinnangul mõistis politsei ta alusetult süüdi. Kostja kinnitas, et ta on maksnud trahvi ja karistada saanud. Kostjal puuduvad võimalused oma süütust tõendada ja kuna kostja on pensionär, on piiratud tema rahalised võimalused palgata õigusabi.
15.Kostja leidis, et vaidlusaluse sõiduki hind on Auto 24 saadud info põhjal mitte rohkem kui 200 eurot. Kostja ei pidanud võimalikuks vastu vaielda, et sõiduki katusele tehtav remont maksab hagis märgitud summa, kuid kostja leidis endiselt, et hageja pressib temalt alusetult eaha välja. Kostja pidas remondi tegemist põhjendamatuks, sest katuse remondiks 655,99 euro suuruse kulutuse tegemine ei tõstaks sõiduki turuväärtust, mis oleks 200 eurot. Kostja pakkus hagejale kompromissina võimalust, et ta ostab sõiduki 200 euro eest ära või hüvitab kahju 100 euro ulatuses. Kostja leidis, et hageja ei ole talle teinud kahju hüvitamiseks mõistlikku ettepanekut ega teinud sõiduki remondiks kulutusi, mida ta kostjalt nõuab. Hageja kompromissettepanekuga kostja ei nõustunud.
16.28.11.2016 seisukohtadega koos esitas kostja tõendi, mille kohaselt oli 1996. a VW-Golfi müügihind Auto24 informatsiooni põhjal 450 eurot. Kostja leidis, et iga sõiduauto konkreetne müügihind kujuneb lähtuvalt selle väljalaskeaastast, käiguosa olukorrast (mootorist ja sildadest ehk läbisõidust) ja kere seisukorrast ehk välimusest. Kostja arvates peaks sarnaselt sellele toimuma sõidukitele tekitatud kahjunõuete käsitlemisel kohustusliku liikluskindlustuse kahjude tuvastamine, kusjuures kahjude taastamine ei ole põhjendatud siis, kui taastamiskulutused ületavad 70% sõiduki turuväärtusest. Antud juhul ületab hagiga nõutav hüvitis oluliselt asja väärtust.
17.Kostja leidis, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus ehk konkreetne müügihind on hageja poolt määratlemata. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et turuhind ei ole antud juhul oluline. Sõiduki hind on oluline, et välistada alusetut rikastumist. Veel olulisem on tuvastada, millisel määral mõjutavad tekitatud vigastused asja väärtust. Kostja nõustus, et katuse ülevärvimise tööd võivad maksta 655,99 eurot, kuid kahju nõue ei ole põhjendatud, sest isegi juhul, kui auto katus üle värvida, ei muuda see sõiduki müügihinda.
18.Hageja on esitanud kahju nõude üksnes tekitatud vigastuste taastamiseks, kuid sõiduki katus on üks detail tervikust. Antud juhul olid katuse värvkattele tekitatud vähemärgatavad kriimud, millest lähtuvalt ei muutunud sõiduki sõiduomadused ja hageja ei ole tõendanud, et tekitatud kriimustused vähendaksid sõiduki väärtust. Kostja leidis endiselt, et hageja pressib temalt raha välja ja soovib kostja arvel alusetult rikastuda. Hüvitise nõudmiseks peavad olema tõendatud faktid, mis puudutavad sõiduki turuväärtust ja tehtava remondi põhjendatust.
19.Kostja palus kohtul lahendada asi kohtuväliselt kompromissiga, arvestades sõiduki turuväärtust ja selle seisukorda ning määrata sellest lähtuvalt mõistlik hüvitise suurus või äraostu hind. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõiduk turuväärtusega ära osta ning pakkus hinnaks 250 eurot. Juhul, kui hageja soovib sõiduki endale jätta, tegi kostja ettepaneku maksta sõiduki katusele tehtud värvikahjustuste eest 150 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub mootorsõiduk Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXXX; 2) hageja sõiduki katus sai kahjustada 29.01.2016; 3) kostja on hageja sõiduki kahjustamise eest väärteo korras jõustunud otsusega süüdi mõistetud; 4) hageja sõiduki katuse remontimise kulu on 655,99 eurot.
22.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, millises ulatuses peaks hageja kahju hüvitamise nõue kostja suhtes rahuldamisele kuuluma ning kas kahju hüvitamise nõude puhul tuleks arvestada sõiduki turuväärtust või mitte.
23.Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja võttis 29.01.2016 XXXX elamu juures asuvate prügikastide kõrvalt tabureti ning peksis sellega vastu hageja sõiduki katust, mistõttu see sai kahjustada. Sündmuskohal käinud politsei alustas väärteoasja menetlust, mille käigus tunnistati kostja toimunus süüdi. Kostja väärteoasjas tehtud otsust ei vaidlustanud, mistõttu kostja süü on tõendatud. Kostja väited, milliste kohaselt määras politsei talle trahvi alusetult, on põhjendamatud. Kostja väited, mille kohaselt on sõiduki turuväärtus 200 eurot, on tõendamata. Sõiduki turuväärtus ei oma asjas tähtsust, sest hageja ei soovi sõidukit müüa. Portaali Auto24 andmed ei tõenda sõiduki turuväärtust.
24.Kostja nõustus, et 29.01.2016 toimus XXXX maja ees toimus intsident, kuid tema hinnangul mõistis politsei ta alusetult süüdi. Vaidlusaluse sõiduki turuhind ei ületa Auto 24 info põhjal 200 eurot. Kostja ei pidanud võimalikuks vastu vaielda, et sõiduki katusele tehtav remont maksab hagis märgitud summa, kuid kostja leidis, et katuse remondi tegemine ei tõstaks sõiduki turuväärtust. Hageja soovitud hüvitis ületab sõiduki turuväärtust. Katuse kriimustused ei mõjuta sõiduki sõiduomadusi ja hageja ei ole tõendanud, et need oleksid vähendanud sõiduki väärtust.
25.Kostja palus kohtul lahendada asi kohtuväliselt kompromissiga, kus kostja kas ostaks sõiduki ära hinnaga 250 eurot või maksaks hagejale värvikahjustuste eest hüvitisena 150 eurot. Kohus selgitab siinkohal kostjale, et kuigi kohus pidas mõistlikuks pooltevahelise kompromissi sõlmimist, ei saa kohus pooli kompromissi sõlmimisele kohustada. Muuhulgas ei saa kohus kohustada hagejat sõlmima kostjaga kompromissi just kostjale sobivatel tingimustel, kui hageja sellega ei nõustu. Hageja ei ole nõustunud kostja soovitud tingimustel kompromissi sõlmima, mistõttu ei ole pooled kompromissi sõlminud ning kohus ei saa kompromissi kinnitamisega menetlust lõpetada.
26.Kohus leiab, et vaatamata kostja vastuväidetele kuulub hagi rahuldamisele. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt
seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
27.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet alustas hageja avalduse alusel väärteomenetlust nr 2316,16,000958 (toimiku lk 6) selles, et 29.01.2016 10:00 leidis aadressil XXXX, Tallinn, aset järgmine sündmus: isik kriimustas tahtlikult XXXX mootorsõidukit Volkswagen Golf (reg nr XXXX) katuse pinda, tekitades teoga XXXXle varalist kahju, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Katuse pind oli kriimustatud tabureti ja kardinapuuga. Politsei- ja Piirivalveameti tõendi kohaselt tõstis auto katuse peale kostja XXXX.
28.Hageja esitatud XXXX 03.06.2016 seletuskirja (toimiku lk 7) kohaselt oli XXXX 29. jaanuaril 2016 kodus ja kuulis kell 9:45 müra hoovis. XXXX vaatas aknast välja ja nägi kuidas kostja arvatavalt karjus ja pani asjad prügist XXXX auto katuse peale. Kuna XXXX teadis, et see auto kuulub tema naaber XXXXle, kiirustas XXXX temale teatama juhtumist. Tagasi tulles akna juurde nägi XXXX kuidas XXXX hakkas lööma taburetiga vastu autokatust. Kapoti peal oli kast, katuse peal oli metallist kardinapuu. Seletuskirja kohaselt on XXXX seletuskirja läbi lugenud ja tema sõnad on kirjutatud õigesti.
29.Hageja esitatud fotodest lõhutud sõiduki kohta (toimiku lk 8-10) nähtub olukord, kus tumeda luukpära kerega sõiduki katusele oli asetatud tagurpidi taburet ja üks piklik objekt, mille näol võib tegemist olla kardinapuuga. Kuna fotod on tehtud võrdlemisi kaugelt, ei ole sõiduki kahjustusi otseselt võimalik piltidelt näha. Kostja esitatud fotodest hageja sõiduki kohta (toimiku lk 46-49) nähtub aga selgelt, et sõiduki katus oli kriimustatud. Sõiduki registreerimistunnistuse koopia (toimiku lk 11-12) kohaselt on sõiduki Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXXX, omanikuks hageja XXXX. Sõiduki esmane registreerimine toimus 04.10.1996. Sõidukil on kehtiv ülevaatus. Sõiduk on musta värvi, kere tüüp on luukpära, kasutab kütusena bensiini ja võimsus on 55kW.
30.Kostja esitatud otsusega väärteoasjas nr 2316,16,000958 (toimiku lk 72) tuvastati, et 29.01.2016 kell 10:00 kriimustas kostja XXXX tabureti ja kardinapuuga tahtlikult Tallinnas XXXX maja hoovis seisnud hagejale kuuluva mootorsõiduki katuse pinda, tekitades oma teoga hagejale varalise kahju, mis ei ületanud olulise kahju piirmäära, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Otsusest nähtub, et kostja pani toime väärteo KarS § 203 mõttes, mis oli kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi, kuna kahju määr oli alla olulise kahju määra ehk alla 4000 euro. Otsusest nähtub, et kostjat karistati väärteo toimepanemise eest rahatrahviga.
31.Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul kogumis, et kostja kahjustas hagejale kuulunud sõidukit ja on kahjustuste tekkimise eest vastutav. Kostja õigusvastane tegu ja kostja süü teo toimepanekul on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti tõenditega. Samuti puudub poolte vahel sisuliselt vaidlus selle üle, et kostja on hageja sõiduki kahjustamise eest väärteo korras jõustunud otsusega süüdi mõistetud. Kostja ei ole otsust vaidlustanud ning jõustunud otsus oli kostjale täitmiseks kohustuslik. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega tõendatud kostja väited, milliste kohaselt olevat politsei ta alusetult süüdi mõistnud. Kostja ei ole isegi üldsõnaliselt põhistanud, miks oli tema süüdimõistmine alusetu. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole hageja sõidukit kahjustanud. Kostja ei ole tõendanud süü puudumist teo toimepanekul. Seetõttu vastutab kostja sõiduki rikkumisest tuleneva kahju eest.
32.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on
hageja esitatatud tõenditega tõendatud, et tema sõidukit kahjustati ning sõiduki kahjustamise ja kostjale etteheidetava teo vahel oli põhjuslik seos.
33.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Ühtlasi tuleneb TsÜS §-st 65, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
34.Eeltoodud sätetest lähtuvalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et sõiduki turuväärtus ei saa selle kahjustamisest tulenevate kulude hüvitamisel mistahes tähtsust omada, sest hageja ei soovi sõidukit võõrandada. Eelviidatud sätted näevad selgelt ette, et kahju hüvitis peab olema mõistlik ning kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb hüvitise suuruse määramisel aluseks võtta samaväärse asja soetamise väärtust ehk kasutatud sõiduki turuväärtust. Riigikohus on leidnud, et hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi ehk lähtuda tuleb uue samaväärse asja soetamise kuludest (RK Tko 3-2-1-19-13, p 13). Kulutuste suuruse tõendamise kohustus on hagejal ning kostja peab esitama tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkusele vastu (samas, p 13).
35.Seega on iseenesest põhjendatud kostja väited, et sõiduki turuväärtust tuleb arvestada kahju hüvitise suuruse määramisel ning kui hüvitis ületab oluliselt sõiduki turuväärtust, võib hüvitise suurus olla põhjendamatu ning viia alusetu rikastumiseni.
36.Käesolevas asjas nähtub hageja esitatud tõenditest, et 08.03.2016 on XXXX OÜ koostanud hageja sõiduki remonditööde kalkulatsiooni (toimiku lk 13-20), mille kohselt on remondi maksumus on kokku 655,99 eurot (koos käibemaksuga). Kalkulatsioonile vastav remont hõlmab järgmisi kuluartikleid: plekitöö – vahetus, plektitöö – pindõgvendus, värvitöö, värvimaterjalid, lisatarvikud. Kalkulatsioonist nähtub, et kõik tööd on seotud sõiduki katuseplekiga. Seega on hageja kohtu hinnnagul tõendanud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja sõiduki remondiks kulub 655,99 eurot.
37.Olukorras, kus kostja vaidles hageja nõude suurusele vastu põhjusel, et soovitud hüvitis ületab oluliselt sõiduki turuväärtust, mille suuruseks on 200 eurot, oleks kostjal tulnud TsMS § 230 lg 1 kohaselt oma väiteid tõendada. Kohus selgitas 26.10.2016 määruses kostjale (toimiku lk 57-58), et viimasel tuleb vastuväiteid tõendada. Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb muuhulgas tõendada väiteid, milliste kohaselt on vaidlusaluse sõiduki turuväärtus 200 eurot, mistõttu ületavad remondikulud oluliselt turuväärtust. Samas määruses selgitas kohus pooltele VÕS § 132. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei tõendanud.
38.Kostja esitatud maanteeameti sõiduki taustakontrolli tulemuste väljavõttest (toimiku lk 4143) nähtub, et sõiduki Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXXX, esmane registreerimine toimus 04.10.1996. Sõiduk on must, kere tüüp on luukpära, manuaalkäigukastiga, kasutab kütusena bensiini ja võimsus on 55kW. Sõidukil on kehtiv ülevaatus kuni 2017. a märtsini. Kostja esitatud ühe vaidlusaluse sõidukiga sarnase sõiduki müügikuulutusest (toimiku lk 44-45) nähtub, et veebiportaalis auto24.ee on 04.10.2016 olnud üks müügikuulutus 1996. a Volkswagen Golfi müümiseks 450 euroga. Müüdav sõiduk on kuulutuse järgi luukpära kerega, manuaalkäigukastiga, kasutab kütusena bensiini ja võimsus on 55kW. Sõiduki läbisõit on 238 674 km ja sõidukil on kehtiv ülevaatus kuni 2017. a maini.
39.Kohus nõustub hageja väitega, et ainuüksi üks Auto24.ee portaalis avaldatud kuulutus ei saa tõendada vaidlusaluse sõiduki turuväärtust ehk samaväärse sõiduki kohalikku keskmist müügihinda kahju tekitamise hetkel. Ainuüksi ühest kuulutusest ei saa järeldada, kas tegemist oli vaidlusaluse sõidukiga tegelikult samaväärse autoga (teada ei ole täpsemad tehnilised andmed). Ainuüksi ühest kuulutusest ei saa järeldada, kas pakutud hind 450 eurot oli tavaline analoogilise sõiduki turuhind või erandkorrras nimelt müügiks pakutud sõiduki hind. Ainuüksi ühest kuulutusest ei saa järeldada, kas või millise hinnaga teine sõiduk tegelikult müüdi. Liiatigi ei saa kostja esitatud kuulutusest ühelgi viisil järeldada, et hageja sõiduki turuhind oleks olnud kuulutuses märgituga (450 eurot) võrreldes oluliselt väiksem ehk kostja väidetud 20 eurot.
40.Kostja esitatud XXXX OÜ 28.11.2016 sõiduki ülevaatuse ja hindamisaktist (toimiku lk 71) nähtub, et sõidukile Volkswagen Golf (reg nr XXXX) on koostatud hindamisakt väidetavalt sõiduki välise vaatluse alusel. Millal vaatlus toimus, aktist järeldada ei ole võimalik. Akti kohaselt on sõiduki väljalaskeaastast (1996. a) lähtuv asja keskmine väärtus 450 eurot. Akti kohaselt on sõiduki üldine välimus alla keskmise, kuna esineb värvkatte pinnaroostet ning detailide kahjustusi kriimude ja mõlkide näol. Kere seisukorda kahjustab tõendi kohaselt oluliselt sõiduki parema esitiiva seisukord, millel esinevad läbistavad roosteaugud, mistõttu ei ole sõiduk tõendis märgitu kohaselt ülevaatuskõlbulik. Aktis märgitu kohaselt on sõiduki tegelik väärtus 200 eurot. Akti järgi vähendab sõiduki katuse kriimude olemasolu asja üldist väärtust vähesel määral, kuna sõiduki kere on olnud eelnevalt halvas seisukorras ja hooldamata.
41.Kohus nõustub antud tõendi osas hageja väidetega, milliste kohaselt ei saa tõendit lugeda usaldusväärseks. Tõendi koostaja näol ei ole tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga ning tõendist ei ole võimalik järeldada, milline pädevus on selle koostajal ning milliste andmete alusel on jõutud järeldusele, et tavapäraselt on analoogiliste sõidukite turuhinnaks 450 eurot. Tõendist ei ole võimalik järeldada, milliste õigusnormide või tehniliste nõuete alusel on tõendi koostaja jõudnud järeldada, et sõiduk peaks läbima kordusülevaatuse ning sellega ei tohi sõita. Samuti ei nähtu tõendist, milliste analoogiliste kahjustustega sõidukite müügitehinguid arvestades on jõutud järeldusele, et vaidlusaluse sõiduki tegelik turuväärtus on 200 eurot. Ühtlasi nõustub kohus hageja väitega, et kuivõrd sõiduk kuulub hagejale, kellele teadaolevalt sõidukit keegi üle vaadanud ei ole, ei saa aktis märgitud andmed olla tõeväärsed. Muid tõendeid kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud.
42.Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit, millise kohaselt oleks vaidlusaluse sõiduki turuväärtus kahju tekitamise hetkel olnud 200 eurot, puudub kohtu hinnangul alus jätta hageja nõue kostja vastu täielikult rahuldamata. Kohus osundab, et hageja nõudele vastu vaieldes ei toonud kostja vaatamata kohtu selgitustele välja, miks peaks kohus jätma hageja nõude tema vastu täielikult rahuldamata. Isegi juhul, kui kostja väited sõiduki turuväärtuse kohta oleksid olnud tõendatud, oleks hageja nõue kuulunud rahuldamisele vähemalt osaliselt.
43.Kuna aga kostja väited jäid täielikult tõendamata, ei saa kohus kostja paljasõnaliste väidete alusel vähendada hageja nõutud hüvitise suurust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja nõutud hüvitis täielikus ulatuses ehk summas 655,99 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude summalt 655,99 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
44.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Hageja palus menetluskulud välja mõista kohustusega kanda menetluskulud D.A.S. õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 (AS Swedbank). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuk välja mõista menetluskuluna 125 eurot ning kostjat tuleb kohustada antud summa kandma D.A.S. õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 AS-s Swedbank. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 125 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.