Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-1233
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Sigrid Pure Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.R
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, istungil 24.04.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni kuni kaheks kuuks (kuni 24.06.2026 k.a).
3.Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendav osa nepaali keelde.
4.Avaldatavas kohtulahendis tähemärkidega.
asendada
puudutatud
isiku
ees-ja
perekonnanimi
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 24.04.2026 taotluse loa saamiseks Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodaniku R.R (sündinud yy.yy.yyyy) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel.
2.Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
2.1.R.R (edaspidi ka isik või puudutatud isk) lahkus Nepalist 2024 aasta suvel kasutades selleks toimetajate abi. Nepalist lahkumiseks sõlmis ta fiktiivse abielu ja taotles Eestisse viisa sõprade ja sugulaste külastamiseks. Isikule on väljastatud New Delhis asuvas Rootsi
3-26-1233 Saatkonnas Eesti C-viisa nr SWE051218775 kehtivusega xx.xx.xxxx kuni ww.ww.wwww sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgil. Tema ütluste kohaselt tal tegelikult Eestis ja Schengenis sugulasi ning sõpru ei ole. Seega on alust arvata, et tema viisa ei ole taotletud eesmärgipäraselt. Ta saabus Nepalist Eestisse ja liikus sealt edasi Rootsi ja Saksamaale.
2.2.Saksamaa Liitvabariik esitas Dublini määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013) raames Eestile vastuvõtmispalve. R.R saadeti Saksamaa vastuvõtmispalve alusel qq.qq.qqqq Eestisse. Eestisse saabudes esitas ta lennujaamas rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.3.PPA pidas R.R qq.qq.qqqq kell 18.30 kinni 48 tunniks. Põhja prefektuuri järelevalveametnikud viisid qq.qq.qqqq temaga läbi vestluse, et selgitada välja tema Eestisse saabumise asjaolud. Vestluse käigus selgitas ta, et Nepalis restoranis töötades pakuti talle 2024 aasta suvel võimalust toimetajate abil teatud tasu eest Euroopasse elama asumiseks. Selle võimaluse eest pidi isik tasuma eurooplaste välimusega toimetajatele 18000 eurot. Selle tasu eest sõlmiti temaga fiktiivne abielu, peale abielu sai isik New Delhis asuvast Rootsi saatkonnast Eesti viisa ja saabus selle alusel Nepalist Tallinna lennujaama, kus ta pidi kokku saama oma fiktiivse abikaasaga. Vahepeal aga muudeti plaani ja Tallinna lennujaamas ootas isikut hoopis meessoost toimetaja, kes pidi isiku edasi Rootsi saatma. Isikule anti käsk viibida Rootsis kolm nädalat ja peale selle aja möödumist pidi ta toimetajate abiga uuesti Eestisse toodama. Paraku aga Rootsis isik enam toimetajatega peale kolme nädala möödumist kontakti ei saanud. Isik otsustas Rootsist minna Saksamaale, kus palus rahvusvahelist kaitset.
2.4.R.R selgitas ka, et ta ei soovi tagasi Nepali minna, kuna on kulutanud liiga palju raha selleks, et Euroopasse pääseda ja et Nepaliga ei seo teda enam midagi. Tal pole seal ei vara ega peret. Samuti kardab ta oma venda, kes oli teda ähvardanud välismaise naisega abiellumise eest ja lisaks kardab isikuid, kellele ta on seal raha võlgu.
3.PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks on vajalik R.R-i kinni pidada tema riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA leiab, et tema puhul võib esineda põgenemisoht ja on alust arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
4.PPA on seisukohal, et leebemaid järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-124-17, p 13).
4.1.PPA taotleb seega luba isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks.
5.R.R palus kohtuistungil selgitust, millal tal on võimalik kätte saada oma mobiiltelefon ja kas tal on võimalik ka varem kinnipidamiskeskusest vabaneda.
6.PPA jäi kohtuistungil kirjaliku taotluse juurde ja selgitas isikule võimalusi kasutada telefoni kinnipidamiskeskuses viibimise ajal.
2(4)
3-26-1233
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
8.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
9.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja § 36 1 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks ja muudeks toiminguteks, mis eeldavad isiklikku osalust).
10.1.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 2 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Samuti esineb VSS § 68 p 6 kohaselt põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
10.2.VRKS § 361 lg 2 punkti 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ka juhul, kui on kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
11.Nõustun PPA taotlusega ja leian, et käesoleval juhul esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 4 ja 5 nimetatud asjaolud.
11.1.R.R-il puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tema selgitustest nähtub, et ta on eelnevalt esitanud valeandmeid Euroopa riikidesse viisa saamiseks. Eesti viisa sai ta toimetajate abil, fiktiivse abielu najal ja ebaeesmärgipäraselt (külastusviisa, kuigi EL-is sõpru/sugulasi ei ole). Ta taotles kaitset alles Saksamaal ning Eestis alles pärast Dublini määruse raames (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013) tagasivõtmist, kuigi tal oli varem mitmes riigis (sh Eestis) võimalus selline taotlus esitada. See viitab taotluse esitamisele väljasaatmise vältimiseks või edasilükkamiseks. Ütluste käigus on ta selgitanud, et ei soovi Nepali naasta, sest ta on Euroopasse pääsemiseks kulutanud palju raha ning tal on hirm venna ja võlausaldajate ees, mis veelkord näitab, et esineb risk, et ta hakkab võimaliku lahkumiskohustuse korral selle täitmisest eemale hoiduma. Tema kinnipidamise on vajalik ka Eestisse saabumise ja viibimise asjaolude ja rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude kontrollimiseks (VRKS § 36’1 lg 2 p 4–5).
11.2.Arvestades eeltoodud asjaolusid leian, et PPA taotlus R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud. Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid 3(4)
3-26-1233 (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Arvestada tuleb, et kohtu poolt loa andmine isiku esmaseks kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks toimub esmase informatsiooni põhjal kiireloomulises menetluses, mille käigus ei ole haldusorganil ega kohtul olnud võimalik kõiki isikuga seotud asjaolusid põhjalikult kontrollida. Siiski osundavad eelkirjeldatud asjaolud isiku kinnipidamise vajadusele. PPA-l on seega kohustus jooksvalt kontrollida isiku kinnipidamise aluste esinemist ja kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb R.R viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada.
12.R.R kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4), talle on kindlustatud toit ja vajadusel arstiabi, isik saab viibida värskes õhus.
13.Rahuldan seega PPA taotluse R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kaheks kuuks.. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.