lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1196/4

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1196/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
821
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-26-1196

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1196 Määruse kuupäev ja koht

Kohtunik

22.4.2026, Jõhvi

Ülle Polluks

Kohtuasi

H.V kaebus Räpina valla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja: S Vastustaja: Räpina vald

RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada. Määrusele

Edasikaebamise kord määruse kättesaamisest arvates.

võib

esitada

Ringkonnakohtule

15

määruskaebuse

Tartu

päeva jooksul

KOHTU PÕHJENDUSED

1.S esitas 21.4.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Räpina valla vastu. Kaebaja ema A elab AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Kanepi kodus. Kanepi kodus tõusis hooldekodu kohatasu 1. aprillist 2026 aastast, 200 euro võrra. Räpina Vallavalitsus otsustas 01.04.2026 korraldusega nr 2-3/204, anda sotsiaaltoetust hooldekodu koha eest tasumiseks juurde 35 eurot. Seega jääks antud olukorras kaebaja kanda 442.70 eurot. See summa on ühtlasi ka kaebaja töötasu suurus 0.5 töökoormusega töötades.
2.Esitatud kaebus oli allkirjastamata ja kaebuselt ei olnud tasutud riigilõivu.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus palus kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada.
4.Kaebaja esitas 22.4.2026 digitaalselt allkirjastatud avalduse esitatud kaebusest loobumise kohta.
5.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Halduskohus leiab, et kohtupraktikas on analoogsetes olukordades halduskohtule esitatud kaebuste puhul asutud seisukohale, et kaebajatel puudub kaebuse esitamiseks 1

3-26-1196 kaebeõigus. Vt. Riigikohtu 31. märtsi 2020. a määrus asjas nr 3-18-1168, Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-896 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-1409; Tartu Halduskohtu 29. septembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2205; Tartu Halduskohtu 13. augusti 2021. a määrused asjades nr 3-21-1793 ja nr 3-21-1784, Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-21-896; Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2020. a määrus asjas nr 320661, Tartu Halduskohtu määrus 3-23-1984). Riigikohus on eelviidatud otsuse nr 3-18-1168 punktides 9-11 märkinud, et kohalikul omavalitsusel on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest abivajajalt tasu ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 16 lg 2 kohaselt tuleb abivajajalt võetava tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestada abivajaja ja tema perekonna majanduslikku olukorda. See kohustus eeldab, et muu hulgas võib kohalik omavalitsus abivajaja omaosaluse kindlaksmääramisel arvestada ka pereliikmete eeldatavat rahalist ülalpidamiskohustust. Seejuures pole eeldatava ülalpidamiskohustuse ja selle ulatuse kindlakstegemine abivajaja omaosaluse määramisel õiguslikult siduv, kuna seadus ei anna omavalitsusüksusele õigust määrata tasu suuruse kindlaksmääramise menetluses kindlaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja selle ulatust. Omavalitsusüksus ei saa haldusaktiga panna ülalpidamiskohustuslasele kohustust teenuse eest tasuda. Tasu saab nõuda üksnes sotsiaalteenuse saajalt, kuid tema omaosaluse kindlaksmääramisel võib kohalik omavalitsus arvestada tema võimaliku elatisenõudega ülalpidamiskohustuslaste vastu. Kohalik omavalitsus peab uurima, kas ülalpeetavad võtavad osa hooldusteenuse arvete tasumisest, ning võib teha neile teatavaks, kui suure osa kuludest nad kohaliku omavalitsuse hinnangul peaksid kandma. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks võivad kaebajad kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks tehtud osa või nende arvates põhjendatud osa hoolduskuludest tasuda. Kui kaebaja peab hooldusteenuse tasumisest osavõttu põhjendamatuks, võib ta lähtuda asjaolust, et vaidlusalune korraldus ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 järgi täitedokument, mistõttu ei saa seda sundtäita.

7.Kaebajal on võimalik esitada maakohtusse negatiivne tuvastushagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1), et tuvastada, et tal ei ole ema ülalpidamiskohustust.
8.Samas selgitas Riigikohus otsuse punktis 12, et kui abivajava isiku ülalpidajad ei võta osa hooldusteenuse arvete tasumisest, saab kohalik omavalitsus täita ülalpidamiseks kohustatud isiku kohustuse ja esitada käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu. Selleks, et kaebajale järgneks mingi õiguslik tagajärg, peab kohalik omavalitsus pöörduma oma nõudega maakohtusse.
9.Seega on kohtupraktikas võetud selge suund, et kuigi kohaliku omavalitsuse korraldused, mis puudutavad sotsiaalteenuse eest tasumist, on antud avalik-õiguslikus suhtes, siis siduvat õiguslikku tagajärge ülalpidamiskohustust omavatele isikutele sellised korraldused kaasa ei too.
10.Kohus möönab, et kohtupraktikas kujundatud seisukoht korralduse mõju kohta raskendab mõningal määral kaebajate võimalusi kiiresti oma õigusi kaitsta, kuid kohtul ei ole senise kohtupraktika valguses alust kaebeõigust jaatada.

2

3-26-1196

11.Ka praeguses asjas on tegemist olukorraga, kus vastustaja on korraldusega kindlaks määranud, kui suure osa oma hoolduskuludest tuleb kohaliku omavalitsuse hinnangul kanda tema seadusjärgsetel ülalpidajal. Samas ei ole eeldatava ülalpidamiskohustuse ja selle ulatuse kindlakstegemine abivajaja omaosaluse määramisel õiguslikult siduv ning vaidlusalune korraldus ei ole TMS § 2 lg 1 järgi ka täitedokument, mida saaks sundtäita. Korraldusega ei ole kaebajale pandud kohustusi ning selles esitatud viidet kaebajale arvete esitamise kohta tuleb mõista kui ettepanekut hüvitada vallale käsundita asjaajamisest tulenenud kulutused.
12.Seega ei riiva vaidlusalune korraldus kaebaja õigusi ning puudub selle halduskohtus vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevat aluseks võttes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 kooskõlas, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
13.Kaebusest loobumisega ja menetluse lõpetamise korral ei ole vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 sama nõudega samal alusel uue kaebuse esitamine lubatud.
14.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, jäävad võimalikud menetluskulud kaebaja kanda.
16.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis selles nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja