Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

3-26-1155 passi, milles puudusid Schengeni alale sisenemise piiriületustemplid. Isik peeti PPA ametnike poolt 17.04.2026 kell 08:40 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. 2) Vestluse käigus selgitas isik, et sisenes Schengeni alale läbi Poola, kus piiriületust ei vormistatud. Isiku ütluste kohaselt viibis ta Lätis sõjaväelisel väljaõppel, lahkus sealt omavoliliselt ning saabus 16.04.2026 kell 21:20 Lätist Eestisse bussiga. Eestis olles ööbis Tallinna Lennujaamas ning kavatses suunduda Norra, et küsida seal ajutist kaitset. Ukraina sõdurite väljaõppe programmis Lätist oli ta olnud 7 nädalat. Järgmisel nädalal pidi olema viimane nädal väljaõppekursusel, seejärel eksamite ja testide sooritamine ning siis oleks neid saadetud tagasi Lätist Ukrainasse. Enne väljaõppele saatmist oli ta Taga-Karpaatias tööd tegemas, kus Ukraina piirivalve ta 22.02.2026 kinni pidas, toimetas ülekuulamisele ja seejärel saatis komplekteeritud rühma koosseisus Lätti väljaõppele. Poola ja Läti piiri ületas rühm sõjaväepiletite alusel, mis olid instruktorite käes. Eelmisel nädalal oli neil palju väljaõppega seotud harjutusi ja harjutuste käigus vigastas isik enda põlve ning ta saadeti haiglasse kontrolli. Mingil ajahetkel läks ta haiglast välja värsket õhku hingama. Väljas olles nägi ta ühte naisterahvast ja uuris temalt lähimat bussipeatust, et kesklinna liikuda. 16.04.2026 õhtul jõudis ta Tallinnasse, kust edasi liikus lennujaama. Lennujaamas läks ta infolaua juurde ja küsis, kuidas saaks Oslosse lennata ja mida selleks tegema peab. Talle öeldi infolauas, et ilma passis olevate templiteta ei saa lennupiletit osta. Öeldi, et tal on vaja mingit kaitset. Siis infolaua töötaja sulges infopunkti ja rohkem selle kohta uurida ei saanud. Peale seda isik puhkas ja veetis öö lennujaamas. 17.04.2026 hommikul, kui infopunkt avati, rääkis seal töötajaga, kes oskas vene keelt. Töötaja andis talle migratsiooninõustaja numbri ja isik helistas neile. Sealt sai samuti vastuseks, et välismaalasel peab olema mingisugune viibimisalus ja sisenemine Schengeni alale. Ta plaanis kella 9-ni oodata lennujaamas, et uurida edasi enda võimalusi minna Norra, aga umbes 08:40 tuli politsei ja pidas ta kinni. Isik selgitas, et tahtis minna Norra, kuna varasemalt on ta iseseisvalt uurinud, kuhu riikidesse võiks minna edasi elama ja kus oleks hea elustandart ning silma jäi Norra. Ta tahab Norras taotleda ajutist kaitset. Juhul kui Norra talle kaitset ei annaks, siis taotleks selle Eestis. Tema peamine eesmärk oli Ukrainast kuhugi mujale riiki minna. Isik keeldub kategooriliselt Lätti või Ukrainasse minemisest. Läti annaks ta tagasi Ukraina üksusele, kes on hetkel väljaõppel Lätis ja see tähendaks, et ta oleks kahe nädala pärast rindel ja sureks. 3) Küsitluse käigus esitas isik taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ning eeltoodust tulenevalt vormistati isiku kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alustel. 4) PPA esitas 17.04.2026 päringu Läti Vabariigi ametivõimudele isiku Lätis viibimise asjaolude täpsustamiseks. Kohtule taotluse kirjutamise hetkeks ei olnud vastust veel saabunud. 5) Isiku ütluste kohaselt saabus ta Schengeni alale Poola kaudu, kuid tema piiriületuse kohta puuduvad igasugused andmed, sealhulgas piiripunkti läbimist kinnitavad templijäljendid. PPA-l puudub ülevaade isiku varasematest liikumistest. Isiku ütluste kohaselt on ta varasemalt teinud uurimistööd, et selgitada välja, millises riigis oleks talle kõige soodsam taotleda rahvusvahelist kaitset. Arvestades, et isiku eesmärk ei olnud algselt esitada kaitsetaotlust Eestis, vaid liikuda edasi endale sobivasse riiki, on põhjendatud eeldada, et isik võib vabaduses viibides lahkuda omavoliliselt Eestist. Isik on kinnitanud, et tema peamine eesmärk oli Ukrainast lahkuda ükskõik millisesse riiki, tema tegelik käitumine viitab aga vastupidisele – ta liikus sihipäraselt konkreetse 2(4)

3-26-1155 sihtriigi, Norra, suunas. Seetõttu on vajalik isiku kinnipidamine, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised asjaolud ning vältida põgenemisriski realiseerumist. Isik on läbinud mitmeid Schengeni liikmesriike, kuid ei ole varasemalt üheski liikmesriigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Taotluse esitas isik alles pärast seda, kui talle selgitati, et ta võidakse suunata tagasi Lätti. PPA hinnangul viitavad kirjeldatud asjaolud sellele, et isik ei kavatsenud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis ning tegi seda üksnes väljasaatmise vältimise eesmärgil. 6) Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama ametivõimude eest ning võib lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Eeltoodust tulenevalt on kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbi viimiseks ning tagamaks, et isik oleks PPA-le kättesaadav. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(4)

3-26-1155 VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist. VSS § 68 p 6 kohaselt lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.