lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2876/34

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2876/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2876

Haldusasi

V.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale elamisloa vaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.01.2026 otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebajad V.U (Iraani Islamivabariigi kodanik, sündinud XX.XX.XXXX) ja R.O (Iraani Islamivabariigi kodanik, sündinud XX.XX.XXXX) Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.U ja R.O apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

Jätta V.U ja R.O apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 06.01.2026 otsuse peale haldusasjas nr 3-25-2876 läbi vaatamata. Määruse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebajate nimed ja sünnikuupäevad tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.U (kaebaja I) on Iraani Islamivabariigi kodanik ja on abielus R.O-ga . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 03.01.2023 kaebajale I välismaalaste seaduse (VMS) § 191 alusel tähtajalise elamisloa ettevõtluseks nr 2025353277/TE F OÜ-s. Elamisloa kehtivusaeg oli 03.01.2023–03.01.2024. PPA pikendas elamisluba kuni 15.06.2026.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.R.O (kaebaja II) esitas 17.12.2024 Eesti Suursaatkonda Tbilisis (edaspidi saatkond) taotluse elamisloa saamiseks VMS § 137 lg 1 alusel ehk abikaasa juurde elama asumiseks. Taotlus edastati ja registreeriti PPA-s 06.01.2025.

3-25-2876

3.PPA tegi 11.06.2025 otsuse nr 15.3-3.4/480-6, millega tunnistas kaebajale I antud tähtajalise elamisloa ettevõtluseks nr 1066157677/TEP kehtetuks alates 01.07.2025 (otsus I). PPA põhjendas otsust I lühidalt järgmiselt. Elamisloa andmise tingimused peavad olema kogu elamisloa kehtivuse aja täidetud, kuid kaebaja I puhul see nii ei olnud. Elamisloa andmise eesmärgiks oli võimaldada isikul Eestis elada, kuid kaebaja I Eestisse elama ei asunud. Piiriületuste andmete järgi viibis ta Eestis vaid 19.10.2023–04.11.2023, ülejäänud aja oli ta välismaal. Seega ei kasutanud kaebaja I elamisluba eesmärgipäraselt. Kaebaja I ei tegelenud Eestis ettevõtlusega ega panustanud Eesti majanduse arengusse, mistõttu esineb elamisloa andmisest/pikendamisest keeldumise alus. Kaebajal I puudus Eestis kehtiv ravikindlustus ning see sõlmiti alles pärast seda, kui PPA algatas elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Luba ei kasutatud eesmärgipäraselt. Kaebaja I selgitustest nähtub, et ta soovis peamiselt reisida ja valis Eesti, kuna puudub kohustuslik miinimumpäevade arv Eestis viibimiseks.
4.PPA tegi 07.07.2025 otsuse nr 15.3-3.2/407-1, millega keeldus kaebajale II tähtajalise elamisloa andmisest (otsus II), kuna kaebaja I ei oma kehtivat elamisluba Eestis.
5.Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse PPA otsuste tühistamiseks ja PPA kohustamiseks väljastama elamisload.
6.Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2026 otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult samadel põhjendustel, mille alusel keelduti elamislube kaebajatele andmast.
7.Tallinna Halduskohus edastas 09.03.2026 Tallinna Ringkonnakohtule V.U ja R.O apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebusena käsitab kohus 03.02.2026 kell 09:23 halduskohtule saadetud ingliskeelset e-kirja koos sellele järgnenud kirjavahetusega, milles väljendab soovi vaidlustada Tallinna Halduskohtu 06.01.2026 otsus. E-kiri ei ole allkirjastatud, kuid see on kohtule saadetud e-posti aadressilt XXX, mille kaudu kaebaja I on kohtuga suhelnud alates 31.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamisest.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.03.2026 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajatele apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 40 eurot tasumiseks ning apellatsioonkaebuse põhjenduse ja selgelt väljendatud taotluse esitamiseks, aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).
10.HKMS § 187 lg 3 punkti 7 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui see ei vasta HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele. HKMS § 182 lg 1 p 5 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuse põhjendus, märkides ära, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles seisneb selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. HKMS § 182 lg 1 p 7 järgi märgitakse apellatsioonkaebuses apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. 2(4)

3-25-2876

11.HKMS § 187 lg-st 4 tulenevalt peab kohus enne apellatsioonkaebuse tagastamist jätma apellatsioonkaebuse määrusega käiguta ja andma apellandile mõistliku tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava ja ilmselt kõrvaldatava puuduse kõrvaldamiseks (st apellatsioonkaebuse põhjenduse esitamiseks vastavalt HKMS § 182 lg 1 p-le 5, apellandi selgelt väljendatud taotluse märkimiseks vastavalt HKMS § 182 lg 1 p-le 7, riigilõivu tasumiseks ja selle tasumise kohta ringkonnakohtule andmete esitamiseks vastavalt HKMS § 182 lg 1 p-le 8). HKMS § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega juhul, kui apellant ei täida kohtu nõudmisi ettenähtud tähtajaks.
12.Ringkonnakohus jättis 09.03.2026 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, hoiatades ühtlasi apellatsioonkaebuse tagastamise eest puuduste kõrvaldamata jätmise korral. Kaebajad ei ole määratud tähtajaks ringkonnakohtule selgelt väljendatud taotlust esitanud. Ilma selgelt väljendatud taotluse ja nõuetekohaste andmeteta ei ole apellatsioonkaebuse menetlemine võimalik ning pelgalt mittenõustumine halduskohtu otsusega ei ole piisav alus apellatsioonimenetluse algatamiseks. Kaebajate viide sellele, et nad viibivad Iraani Islamivabariigis ja seal esineb internetiühenduse proleeme, ei vabasta neid kohustusest tagada kohtuga toimiv side, sealhulgas vajadusel esindaja kaudu. Arvestades, et kaebaja I on seotud Eestis tegutseva äriühinguga F OÜ, on tal olemas seosed Eestiga ning võimalus korraldada oma esindamine ja suhtlus kohtuga. Kuna apellatsioonkaebuse puudused takistavad selle menetlusse võtmist, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle ka HKMS § 187 lg 3 p 3, 7 ja lg 4 alusel läbivaatamatult.
13.HKMS § 104 lg 1 kohaselt tuleb ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõiv vastavalt seadusele ning HKMS § 182 lg 1 p 8 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida andmed riigilõivu tasumise kohta. Kaebajad ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. HKMS § 104 lg 2 teise lause alusel tuleb apellatsioonkaebus tagastada, sest riigilõivu pole tasutud.
14.HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8, Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2017 määrus asjas nr 3-16-2377). Apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, kuna kaebust ei ole võimalik ilmselgelt rahuldada. Halduskohus leidis õigesti, et Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2025 otsus nr 15.3-3.4/480-6 ning 07.07.2025 otsus nr 15.3- 3.2/407-1 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 1 p-de 2–4 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks muu hulgas juhul, kui välismaalasel puudub elukoht Eestis, ta ei täida elamisloa andmise tingimusi või ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt. Samuti näeb VMS § 135 lg 2 p 4 ette elamisloa kehtetuks tunnistamise juhul, kui elamisloa andmise tingimused ei ole selle kehtivusaja jooksul täidetud. VMS § 116 lg 2 kohaselt peavad elamisloa andmise tingimused olema täidetud kogu elamisloa kehtivusaja vältel. Käesolevas asjas tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebajal I puudus elamisloa kehtivuse ajal tegelik elukoht Eestis ning ta 3(4)

3-25-2876 ei kasutanud elamisluba eesmärgipäraselt. Puudus ka ravikindlustus. Ühtlasi ei olnud täidetud elamisloa andmise tingimused kogu kehtivusaja jooksul. Kaebaja I ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et tema Eestis viibimine oleks olnud ettevõtlusega tegelemiseks vältimatult vajalik VMS § 195 lg 1 p-de 3 ja 7 tähenduses. Asja materjalidest nähtub, et äriühingu tegevus oli võimalik ka kaebaja I Eestist eemal viibides ning pelgalt seotus äriühinguga ei anna alust elamisloa säilitamiseks. Kohus ei pea usutavaks kaebaja I väited kavatsuse kohta Eestisse elama asuda, kuna need ei ole kooskõlas tema tegeliku käitumise ega halduskohtule esitatud tõenditega. Samuti ei ole elamisloa kehtetuks tunnistamine ebaproportsionaalne. VMS § 137 lg 1 kohaselt tuleb hinnata meetme proportsionaalsust, kuid siinsel juhul ei kaalu kaebajate era- ja perekonnaelu huvi üles riigi huvi tagada elamisloa andmise tingimuste järgimine. Kaebajatel on võimalik perekonnaelu jätkata väljaspool Eestit. Kuna kaebaja I elamisluba tunnistati õiguspäraselt kehtetuks, puudus alus ka kaebajale II elamisloa andmiseks VMS § 123 p 2 alusel. Apellatsioonkaebus ei sisalda uusi ega asjakohaseid väiteid ega tõendeid, mis seaksid kahtluse alla halduskohtu järeldused või annaksid aluse asja teistsuguseks lahendamiseks. Seetõttu on apellatsioonkaebuse eduväljavaated ilmselgelt kasinad ning selle menetlusse võtmine ei ole põhjendatud.

15.Ringkonnakohus keeldub HKMS § 104 lg 2 teise lause ning § 187 lg 3 p-de 3, 5 ja 7 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastab selle läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 lause 2 alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.HKMS § 175 lg 1 ja § 178 lg 3 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtumäärus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lg 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas lahendis sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtumääruse mõistmiseks ei ole avalikkusel vajalik teada kaebajate nimesid, mistõttu asendatakse need määruse avaldamisel tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja