Rahvastik › Välismaalased

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-1552 kuulus sundtäitmisele alates 16.05.2025). Samuti kohaldati X. Xi suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Ettekirjutusest nähtuvad järgmised asjaolud: 1) X. Xile väljastati Eesti D viisa eesmärgil töötamiseks ettevõttes Betoteam OÜ. Isik saabus viisa alusel Schengenisse 21.07.2024 Läti Vabariigi kaudu. Isik ei asunud Betoteam OÜ-sse tööle. Isiku suhtes taotleti 17.09.2024 lühiajalise töötamise luba ettevõttesse Baltstar Ehitus OÜ, kuid taotlus jäeti läbi vaatamata seoses tööandja sooviga. Töötamise registri (TÖR) andmetel töötas isik 10.10.2024 ettevõttes OÜ Pictorica ühe päeva. 15.11.2024 lahkus isik Schengenist Läti Vabariigi kaudu. 2) Viimati saabus X. X tagasi Schengeni alale 31.01.2025 läbi Läti Vabariigi. Ta asus töötamise registri andmetel tööle ettevõttes Tigorel OÜ 05.02.2025 ja töötas seal kuni 02.04.2025. 01.04.2025 edastati isikule viisa kehtetuks tunnistamise otsus nr 0178/2025, millega anti talle aega 7 päeva Schengeni territooriumilt lahkumiseks. Isiku viisa tunnistati kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 78 lg 2 p-de 9 ja 11 ning VMS § 77 lg 2 alusel. 01.04.2025 esitati X. Xi suhtes uus lühiajalise töötamise taotlus ettevõttesse Tigorel OÜ. TÖR ja väljamaksete alusel on isik Eesti Vabariigis ebaseaduslikult töötanud 10.10.2024 ja perioodil 05.02.2025–02.04.2025. Alates 09.04.2025 puudub X. Xil Schengenis viibimiseks seaduslik alus seoses D viisa kehtetuks tunnistamisega. 3) X. X pöördus 16.05.2025 PPA Tammsaare teenindusse eesmärgiga esitada viisa taotlus. PPA teenindus tuvastas, et isiku viisa on kehtetuks tunnistatud. X. X kinnitas suuliselt, et ta on aprillis kätte saanud PPA teavituse viisa kehtetuks tunnistamise osas. Isik oli väidetavalt viibinud Läti Vabariigis. Isik põhjendas Schengenist mitte lahkumist rahaliste vahendite puudumisega. 16.05.2025 võeti hoiule X. Xi isikut tõendav dokument ning temaga viidi samal päeval läbi küsitlus. Isik selgitas, et saabus Eestisse 2024. a suvel ja töötas OÜ-s Betoteam, kuid ta ei olnud teadlik, kas tema töötamine vormistati seal ametlikult või mitte. Oktoobris 2024 öeldi talle, et tööd ei ole. Seejärel tegi isik juhutööd ühe päeva ja naasis Usbekistani. Viimati saabus ta Schengenisse 31.01.2025 ja alustas töötamist OÜ-s Tigorel ilma lühiajalise töötamise registreeringuta. Isik sai 01.04.2025 teatise, et tema viisa on kehtetuks tunnistatud ning ta lahkus järgmisel päeval Lätti. Ta oli teadlik, et ilma viisata ei ole tal õigust Schengenis viibida, kuid ta lootis, et saab uue lühiajalise töötamise loa ja saab taotleda uut viibimisalust. Isiku sõnul ei olnud tal rahalisi vahendeid Schengenist lahkumiseks. Kui ta sai uue lühiajalise töötamise loa, laenati talle 1100 eurot, et Eestis edasi viibida. Isik ei kasutanud rahalisi vahendeid Eestist lahkumiseks. Küsitlusel selgus, et X. Xil ei ole sotsiaalseid, majanduslikke või perekondlikke sidemeid Schengeni viisaruumiga, sh Eestiga. Isiku sõnul on ta Eestis vaid töötamise eesmärgil, kuid isik on väärkasutanud talle väljastatud viisat ja töötanud ebaseaduslikult ettevõttes Tigorel OÜ. Isik ei ole pärast talle väljastatud viisat Betoteam OÜ-s töötamise eesmärgil ettevõttes ühtegi päeva töötanud. Viimane töötamine ettevõttes Betoteam OÜ oli 2023. a suvel. 4) VSS § 74 lg 2 kohaselt kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks, kui talle ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega. PPA hinnangul ei esine antud juhtumil humaanseid kaalutlusi vastavalt VSS § 74 lg-le 4. Sissesõidukeeld tõkendina on ennetav meede avaliku korra kui vaieldamatult ühiskonna ühe põhihuvi kahjustamise ärahoidmiseks. Sissesõidukeelu kohaldamine tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus otsustada, kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte. Vastavalt VSS § 74 lg-le 41 välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu. Antud kaasuses kaalus PPA isiku suhtes kõiki asjaolusid ja kogutud tõendeid ning, juhindudes diskretsiooni põhimõttest, leidis, et 5-aastane sissesõidukeeld on isiku suhtes proportsionaalne ja kohane meede. Isikule anti 2(11)

3-25-1552 võimalus vastuväideteks ja ta soovis lühemat sissesõidukeeldu. PPA leidis, et kuna esines põgenemise oht, võis isiku suhtes jätta lahkumiskohustuse vabatahtliku tähtaja määramata ja lahkumisettekirjutuse sundtäita. Isik on teadlik alates 01.04.2025, et tema viisa oli tühistatud ja ta peab lahkuma hiljemalt 08.04.2025. Ta ei kasutanud võimalust lahkuda 7 päeva jooksul ilma lahkumisettekirjutust saamata. Lisaks saabus ta Eesti Vabariiki ja Schengenisse valedel alustel. Talle väljastati viisa töötamises OÜ-s Betoteam, töötamise registri andmetel oli tema viimane töösuhe antud ettevõttega 2023. a suvel. Samuti töötas ta Eesti ettevõttes, omamata selleks PPA-s väljastatud lühiajalise töötamise luba. See viitab tema hoolimatusele, ükskõiksusele seaduste suhtes ja hoiakutele. Isik väidab, et soovib lahkuda iseseisvalt, kuid tal oli eelnevalt aega ning on käesoleval hetkel ka rahalisi vahendeid, ent ta ei ole rohkem kui kuu aja jooksul lahkunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse sisulised põhjendused on järgmised.

1) Kaebajale väljastati 20.06.2024 D viisa viibimiseks ja töötamiseks Eesti Vabariigi territooriumil OÜ-s Betoteam. Kaebaja saabus Eesti Vabariiki 21.07.2024 Läti Vabariigi kaudu. Kaebaja töötas OÜ-s Betoteam 2024. a suvel tööloa alusel, kuid tema töösuhe jäi Maksu- ja Tolliametis registreerimata. 2) Kaebaja lahkus Schengeni territooriumilt 15.11.2024 ja saabus tagasi 31.01.2025, et asuda taas tööle Betoteam OÜ-s. Pärast Eesti Vabariiki saabumist selgus, et Betoteam OÜ-l ei ole kaebajale tööd anda. 3) Kaebaja asus tööle 05.02.2025 OÜ-s Tigorel, mille kohta tegi tööandja ka ametliku registreeringu Maksu- ja Tolliametis, ja töötas kuni 02.04.2025, mil töösuhe lõpetati. OÜ

3(11)

3-25-1552 Tigorel esitas 01.04.2025 taotluse X. Xi lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks, mille vastustaja 12.05.2025 rahuldas. 4) PPA tunnistas kaebaja D viisa kehtetuks 01.04.2025, st samal päeval, mil OÜ Tigorel esitas taotluse lühiajalise töötamise registreerimiseks. Viisa kehtetuks tunnistamise aluseks oli VMS § 78 lg 2 p-d 9 ja 11 ja VMS § 77 lg 2. 5) Kaebaja lahkus 02.04 Eesti vabariigist Läti vabariiki eesmärgiga lahkuda Schengeni alalt, kuid ei saanud seda teha, sest tal ei olnud rahalisi vahendeid sõidukulude tasumiseks. 6) Kuna PPA registreeris 12.05.2025 kaebaja lühiajalise Eestis töötamise, saabus kaebaja Eesti Vabariiki, pöördus PPA Tammsaare teenindusse, et PPA teeninduses esitada uus viisataotlus. Kaebajaisikut tõendav dokument võeti hoiule ja kutsuti kaebaja samal päeval ütlusi andma. 7) PPA koostas kaebajale 16.05. lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr xxxxxxxxxx, millega kohustas kaebajat koheselt Eestist lahkuma. Samuti kohaldas PPA kaebaja suhtes Schengeni viisaruumi sissesõidukeeldu pikkusega 5 aastat. 8) Kaebaja viisarežiimi rikkumine ei olnud teadlik ega tahtlik ning tulenes kaebaja vähesest kogenematusest asjaajamisel ja reeglite ebaõigest tõlgendamisest. Kaebaja ei olnud teadlik , et OÜ Betoteam lõpetas tema töötamise registreeringu 22.06 ja et tema töötamine oli ebaseaduslik. Kaebaja eeldas, et kõik on korras. 9) Kaebaja töötas OÜ-s Pictoria ühel päeval ja selle kohta oli tehtud TÖR registreering. Samuti oli tema töötamise kohta OÜ-s Tigorel tehtud registreering TÖR registris. Kaebaja on seisukohal, et tema töötamise ametlik registreerimine näitab, et nii tööandjad kui ka kaebaja soovisid täita reegleid ja viisatingimusi, kuid ei olnud teadlikud sellest, kuidas ja mida peaks tegema, et kaebaja töötamine oleks seaduslik. Seda kinnitab ka OÜ Tigorel juhatuse liikme Dmitri Trifonovi kiri PPA menetlejale, milles tööandja esindaja vabandab, et ei teadnud, kuidas oleks tulnud töötamine registreerida, ja kinnitab, et pidas TÖR registreeringut piisavaks. 10) Kaebaja kolmanda riigi kodanikuna ei ole kursis Eesti seaduste kõikide nüanssidega ja ei tea, kuidas oleks pidanud toimima ja milliseid taotlusi esitama. Kaebaja andis oma parima, et tema Eesti Vabariigis viibimine ja töötamine oleks seaduslik ja kõikide reeglitega kooskõlas. Kaebaja märgib, et ka tööandjate esindajatele, kes on Eesti kodanikud, on osutunud seaduses arusaamine keeruliseks, mistõttu ei saa eksimust kaebajale ette heita. Kaebaja soovi seadust täita näitab ka asjaolu, et kaebaja lahkus Eesti Vabariigist viivitamatult, kui sai lahkumisettekirjutuse. Eestil puudub Usbekistaniga transpordiühendus ja Eestist otse päritoluriiki lennata pole võimalik. Kaebaja ei saanud Schengeni viisaruumist lahkuda ennekõike rahapuudusel, sest kodumaale sõit on kulukas. 11) Kui kaebaja sai 12.05.2025 kinnituse, et tema lühiajaline töötamine OÜ-s Tigorel on registreeritud, tegi ta sellest järelduse, et tal on võimalik taotleda uus D viisa ja sellega oma Eestis viibimine seadustada. Kaebajale tuli üllatusena asjaolu, et kui PPA on juba lühiajalise töötamise uue tööandja juures registreerinud, siis see ei tähenda, et tööviisa taotlemine on üldse võimalik. Kaebaja ei oleks Eesti Vabariiki sisenenud ja viisarežiimi rikkunud, kui talle oleks olnud mõistlikult arusaadav, et viisataotluse esitamine on võimatu ja ta igal juhul deporteeritakse või paigutatakse kinnipidamiskeskusesse. Kaebaja on seisukohal, et selles osas on vastustaja käitumine olnud vastuoluline. Haldusorganil on selgitamiskohustus ja käesoleval juhul oleks olnud kaebaja suhtes korrektne selgitada juba lühiajalise töötamise registreerimistaotluse menetluses, et kuna kaebaja D viisa on kehtetuks tunnistatud seoses

4(11)

3-25-1552 reeglite rikkumisega, siis kaebajale uut viisat ei väljastata ja lühiajalist töötamist registreerida ei saa. 12) Kaebaja on seisukohal, et 5-aastase Schengeni sissesõidukeelu kohaldamiseks ei ole alust ega põhjust. Riigikohus on haldusasjas 3-17-1545 asunud seisukohale, et „Nõustuda ei saa seisukohaga, et sissesõidukeelu pikkuse määramisel kaalumiskohustust pole, kuna seadus sätestab üldreegli, mis on vabatahtliku lahkumise tähtaja määramata jätmisel viis aastat, ja sätte sõnastuses ei ole viidet „kuni“ viis aastat. VSS § 7 4 lg-t 2 tuleb kohaldada koos sissesõidukeelu kestuse proportsionaalsust rõhutava sama paragrahvi kolmanda lõikega, pidades silmas selle aluseks olevat direktiivi 2008/115/EÜ art-t 11. Art 11 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist ning see ei ületa põhimõtteliselt viit aastat. Kaalumisvõimalus on jäetud ka VSS § 74 lg-tes 3 ja 4. Seega tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne“ (p 34). PPA ei ole sissesõidukeelu kohaldamisel kohaselt kaalunud kaebaja rikkumise asjaolusid ja raskust, kohaldades maksimaalse võimaliku pikkusega sissesõidukeeldu, kuigi kaebaja rikkumised tulenesid ennekõike kaebaja ja tema tööandjate teadmatusest, mitte pahatahtlikkusest. Kaebaja on olnud menetlusteks kättesaadav ja teinud koostööd, andnud selgitusi nii nagu tema on asjaolusid mõistnud. Kaebaja on seisukohal, et nendel asjaoludel on sissesõidukeelu kohaldamine pikkusega 5 aastat selgelt ebaproportsionaalne ja ka ebamõistlik. 13) Kuna PPA oli kaebaja lühiajalise töötamise OÜ-s Tigorel juba registreerinud, oleks proportsionaalne meede kohustada/võimaldada kaebajal oma Eestis viibimist seadustama, mitte aga teda välja saata. Kaebajal on Eestis olemas elu- ja töökoht, väljasaatmine tähendaks aga seda, et tal puuduks võimalus täita oma kohustusi teiste isikute ees, mis tal on tekkinud seoses käesoleva segadusega ja asjaajamisega seoses ja puuduks ka võimalus oma õigusi kaitsta.

PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) PPA 16.05.2025 ettekirjutus Eestist lahkumiseks on õiguspärane. PPA on lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VSS norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse. Kohaldatud sissesõidukeeld ei riku kaebaja õiguseid. 2) Esmalt peab vastustaja vajalikuks välja tuua, et PPA 01.04.2025 otsusega tunnistati kaebaja viisa kehtetuks etteulatuvalt. Kaebaja sai otsuse samal päeval kätte, sest andis teada, et ta töötab. PPA vastas tema kirjale, sh selgitades, millal ta peab lahkuma. Seega kaebajale oli teada, et tema viisa on kehtetuks tunnistatud etteulatuvalt. Kaebaja pidi mõistma, et tal tuleb Schengeni alalt lahkuda, kuivõrd tal ei olnud seaduslikku alust alal viibimiseks. Seda, et kaebaja teab, et viibimiseks on vaja seaduslikku alust, kinnitab ka tõsiasi, et kaebaja on varasemalt taotlenud Eestisse saabumiseks viisat. Kaebajal oli mitmeid päevi (alates 01.04.2025 kuni 07.04.2025), et korraldada iseseisvalt oma Schengeni alalt lahkumine. Kuna kaebaja mõistis, et tal pole enam viibimisalust, pöördus ta 16.05.2025 uue viisa taotluse esitamise sooviga PPA teenindusse. Eelnev annab tunnistust, et tegemist oli kaebaja teadliku otsusega viisa kehtetuks tunnistamise järgselt mitte lahkuda. Kaebaja pidi ka möönma oma rikkumise tahtlikkust, kui lahkus Eestist Lätti, kuid Schengeni alalt jättis lahkumata (vt 16.05.2025 küsitluse lk 33). Seejuures pidi kaebaja möönma sellise teguviisi võimalikku tagajärge ehk sissesõidukeelu kohaldamist.

5(11)

3-25-1552 3) Seega ei ole eluliselt usutavad kaebaja selgitused viisarežiiimi rikkumise mitteteadlikkusest ja mittetahtlikkusest. Vähene kogenematus asjaajamisel ja reeglite ebaõige tõlgendamine ei ole kaebaja poolt toime pandud rikkumise puhul kergendavad asjaolud. On elementaarne, et välismaalane teeb endale enne võõrasse riiki saabumist selgeks viibimisega seonduvad reeglid. Ei ole aktsepteeritav, et välismaalane ka siis, kui tema viisa kehtetuks tunnistamise osas on juba otsus tehtud ning talle on selgitatud, millal ta peab lahkuma, ei võta vaevaks endale selgeks teha viibimise ja lahkumisega seonduvaid nüansse või pöörduda küsimustega PPA poole. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kui lühiajaline töötamine on registreeritud, on võimalik viibimisaluse taotlemine, kuid kas seda saab teha siseriiklikult või tuleb seda teha välisesinduses, oleneb konkreetsest olukorrast ja asjaoludest. 4) Kaebajal oleks tulnud Schengeni alalt lahkuda siis, kui ta viibis veel seaduslikult ning väljaspool Schengeni ala taotleda endale viisat (VMS § 90 lg 2 ja VMS § 90 1 lg-d 1, 13). Sellise teadmise hankimist ei saa pidada välismaalase jaoks ülejõu käivaks. Asjaolu, et ka tööandjate esindajatele, kes on Eesti kodanikud, on osutunud seadusest arusaamine keeruliseks, ei ole käesolevas asjas oluline. See ei vabanda ega vähenda kaebaja enda vastutust tema tegevuse ja tegevusetuse seaduslikkuse eest. Inimlikult on arusaadav, et kui kaebajal raha pole, ei ole millegi eest lennupiletit osta. Eelnev aga ei tähenda, et PPA ei oleks tohtinud kaebajale kohaldada sissesõidukeeldu. Välismaalane pidanuks sellisel olukorras paluma perel või sõpradel end aidata rahaliselt, mitte jääma Schengeni alale ebaseaduslikult. Sissesõidukeeld on meede, mis on tõkend välismaalase suhtes, kes on juba välismaalastele sätestatud viibimise ja lahkumise reegleid rikkunud. Kaebaja seda ilmselgelt tegi, sest ta ei lahkunud õigeaegselt. Seetõttu tuli talle koostada ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA kohaldas kaebaja suhtes ka sissesõidukeeldu. 5) Selgitamiskohustus on ennekõike nende küsimuste osas, millega välismaalane ise pöördub PPA poole. PPA ei pidanud teadma, et kaebaja ei ole oma lahkumiskohustust täitnud. Lühiajalise töötamise registreerimine on eraldiseisev menetlus ning sel ajal välismaalased tihtilugu viibivad alles oma kodakondsusjärgses riigis ning pärast vastava loa saamist taotletakse viisat. See protsess käib just sedapidi, et vältida välismaalaste viisaga Eestisse saabumist ja siia jäämist töö otsimise eesmärgil. Lühiajalise töötamise registreering annab võimaluse viisa taotlemiseks ja saamiseks, kui kõik on korras. Seega etteheide PPA ametniku poolsete selgituste esitamata jätmise osas on asjakohatu. 6) Kaebaja väidab, et ta ei olnud teadlik, et OÜ Betoteam lõpetas tema töötamise registreeringu 22.06.2025 ja et tema töötamine oli ebaseaduslik. Vastustaja peab vajalikuks mainida, et kaebaja lühiajaline töötamine Eestis on olnud registreeritud kolmel korral. Esimene kord taotles Betoteam OÜ kaebaja lühiajalise töötamise registreerimist perioodiks 01.08.2022 kuni 29.10.2023 ning PPA registreeris kaebaja lühiajalise töötamise. Kuivõrd Betoteam OÜ teavitas PPA-d 28.08.2023 TÖR-i lõpetamisest 22.06.2023 seisuga (vastuse lisa 8), siis muutus lühiajalise töötamise registreering kehtetuks (VMS § 1091 lg 1). Teine kord taotles Betoteam OÜ kaebaja lühiajalise töötamise registreerimist perioodiks 17.06.2024 kuni 14.09.2025 ning PPA registreeris kaebaja lühiajalise töötamise. TÖR-i kohaselt lõppes 10.10.2024 kaebaja võlaõiguslik leping ning kaebaja lühiajalise töötamise registreering lõppes VMS § 1091 lg 1 alusel. Kolmas kord on taotletud kaebaja lühiajalise töötamise registreerimist Osaühing Tigorel poolt perioodiks 12.05.2025 kuni 09.08.2025. PPA registreeris lühiajalise töötamise, kuid tunnistas selle kehtetuks 16.05.2025 VMS § 109 lg 1 ja VMS § 108 lg 1 p 1 alusel ning tööandjat teavitati lühiajalise töötamise registreeringu kehtetuks tunnistamisest ja sellest, et kaebaja on väljasaadetav. Eelnevast nähtub, et kaebaja on eksinud, kui väidab, et Betoteam lõpetas tema töötamise registreeringu 22.06.2025. Sellisel kuupäeval ei ole sellist asja toimunud. Kui kaebaja on silmas pidanud hoopis 22.06.2023 kuupäeval töötamise lõpetamist, siis vabandus, et kaebaja ei teadnud, ei ole samuti asjakohane. PPA otsuses ei ole 6(11)

3-25-1552 selles osas mingit etteheidet tehtud, vaid toodud välja, et TÖR-i andmetel oli isiku viimane töösuhe ettevõttega, kuhu töötamiseks talle väljastati viisa, 2023. a. 7) Arvestades ettekirjutuses välja toodud asjaolusid, oli sundtäitmisele kuuluva lahkumisettekirjutusega põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks. Kaebaja oli teadlikult eiranud enda lahkumiskohustust, mis tekkis pärast seda, kui tema viisa tunnistati kehtetuks, mistõttu oli põhjendatud vastu võtta otsus hoida selline välismaalane Eestist eemal maksimaalseks ajaks. Lisaks oli kaebaja Eestis töötanud ilma, et oleks selleks õigust omanud. Kaebaja ei toonud lahkumisettekirjutuse koostamise etapis välja ühtegi sellist asjaolu, millest tulenevalt oleks nähtunud, et sissesõidukeeld 5 aastaks ei ole põhjendatud ja proportsionaalne. See, et kaebaja tahab veel Eestis töötada, ei tähenda, et ta peab seda kohe saama teha. Ta võib seda teha ka 5 aasta pärast. Kuna PPA pidas võimalikuks, et kaebaja ei täida vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutust, koostati talle koheselt sundtäitmisele kuuluv (vt põhjendused ettekirjutuse lk 3). 8) Kokkuvõtvalt on vaidlustatud ettekirjutus kohaldatud sissesõidukeelu osas õiguspärane. Kaebaja oli Eestis ilma seadusliku aluseta, olgugi et kaebajale anti mitu päeva selleks, et lahkuda Eestist ilma ettekirjutust tegemata. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, jäädes Schengeni alale ebaseaduslikult, tuli talle koostada ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA kohaldas kaasuse asjaolusid arvestades kaebaja suhtes sissesõidukeeldu maksimaalses ulatuses ning asjaolusid, mille tõttu pidada seda ebaproportsionaalseks, ei esinenud. Samuti ei esinenud asjaolusid, mille tõttu jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Viieks aastaks kohaldatud sissesõidukeeld ei riku kaebaja õigusi ning sissesõidukeeld hakkas kulgema hetkest, kui kaebaja lahkus Schengeni territooriumilt (27.05.2025). Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis või Schengeni alal töötamiseks. Tal on võimalik teenida rahalisi vahendeid ka oma kodakondsusjärgses riigis.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(11)

3-25-1552 selles, et talle määrati Schengeni alale 5-aastane sissesõidukeeld. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et VSS § 7 lg 2 ja § 7 4 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (VSS § 74 lg 2; Riigikohtu otsused nr 3-18-1891/46, p 16, ja nr 3-17-1545/81, p-d 33 ja 34).

3-25-1552 seega Schengeni alalt lahkuda. Selle asemel, nagu nähtub kaebaja esitatud selgitustest, tuli ta 15.05.2025 tagasi Eestisse (vt 16.05.2025 küsitluse protokoll dtl 25), kus ta 16.05.2025 pöördus uue viisataotlusega PPA-sse. 16.05.2025 küsitluse protokollist nähtuvalt on kaebaja ka küsitlusel PPA-le selgitanud, et ta läks Lätti, et oodata lühiajalise töötamise registreeringut, ja samas ta teab, et ilma viisata ei tohi Schengenis olla (dtl 26). Veenev ei ole kaebaja väide, et ta ei saanud rahapuuduse tõttu Lätist edasi liikuda, kuivõrd ei nähtu, et kaebaja oleks astunud reaalselt mingeid samme Schengeni alalt päritoluriiki lahkumiseks. Seega on ettekirjutuses põhjendatult leitud, et usutav ei ole kaebaja väidetav soov iseseisvalt Schengeni alalt lahkuda. Kaebaja on küsitlusel väitnud, et kogu enda teenitud raha saatis ta perekonnale, jätmata endale midagi, samas kui 15.05.2025 sai ta laenata 1100 eurot ning samal kuupäeval naasis ta enda sõnade järgi ka koheselt Eestisse.

9(11)

3-25-1552

3-25-1552 välismaalastele sätestatud viibimise ja lahkumise reegleid rikkunud, Eestist eemal maksimaalseks ajaks. Kohtu arvates on PPA seisukoht põhjendatud.

Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.