X. X kaebused Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2025 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsusele nr 15.3-3.2/87-1 ja Politsei ja Piirvalveameti 13.03.2025 ettekirjutusele Eestist lahkumiseks nr 1052286351
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X. X, volitatud esindaja Reimo Mets Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta X. X kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.02.2025 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsusega nr 15.3-3.2/87-1 keelduti X. Xle ja tema abikaasale Y. Y tähtajalise elamisloa pikendamisest. Otsuse põhjendus: „1. X. X (sündinud xx.xx.xxxx.a, edaspidi taotleja) Venemaal ja ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik (edaspidi VF).
2.Taotleja esitas 14.05.2024 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, mis registreeriti PPA-s numbriga 1068960596. Taotleja taotleb tähtajalise elamisloa pikendamist iduettevõttesse 3Commas Technologies OÜ, registrikood 14125515 (edaspidi ka äriühing), välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 181 lõike 1 punkti 12 alusel.
3.Perioodil 27.06.2024 - 17.01.2025 toimus PPA ja taotleja vahel kirjavahetus.
4.31.12.2024 PPA kirjaga nr 15.3-3.1/413-1 teavitati taotlejat keeldumise asjaoludest ja taotlejal oli võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 23.02.2025. PPA määras menetluse tähtajaks 20.03.2025.
5.20.02.2025 saatis taotleja PPA-le e-kirja. Taotleja tänas PPA-d juhtumi menetlemise eest. Taotleja ja taotleja abikaasa ootasid positiivset otsust, soovides lisada omalt poolt selgitusi, mis aitaksid PPA-l otsust kujundada ja arvamust ja arusaama juhtumist täiendada järgmiselt: Sõjaväeteenistusest: taotleja selgitas, et taotlejal on tõepoolest kogemus ajateenistusest, mis on seotud kohustusliku ajateenistusega Venemaal kutseikka jõudnud meestele ja see ei olnud teadlik ega vabatahtlik valik olla sõjaväelane ja ehitada sel alal karjääri, see on seadusest tulenev kohustus, mida taotleja ise endale ei valinud ega soovinud. See fakt ei iseloomusta taotlejat inimesena ega iseloomusta taotleja veendumusi. Just sel põhjusel ei varjanud taotleja ühtegi detaili oma minevikust elamisloa taotlemisel. Ajateenistuse läbimine oli taotleja jaoks pelgalt kohustuslik bürokraatlik protseduur nii sõjaväe kui ka ajateenija jaoks. Tegelikkuses ei saanud taotleja mingit eriväljaõpet ega omandanud väärtuslikke oskusi, rääkimata nende kasutamisest. Taotleja selgitas, et läbis ajateenistuse 2011. aastal ja tol ajal ei osanud keegi arvata, mis võib juhtuda 2014. ja 2022. aastal. Sõjaline eriala: seoses sõjaväelise erialaga soovib taotleja anda üksikasjalikuma selgituse. Ajateenistusse astudes määratakse kutsealused erinevatele ametikohtadele. Sõjaväes on palju erinevaid erialasid, sealhulgas isegi muusikud. Taotleja eriala valik ei olnud samuti taotleja otsustada, jaotamine toimub ilma ajateenija aktiivse osaluseta, ajateenija arvamust ega soove ei võeta arvesse. Koolitus oli täiesti formaalne ning kindlasti ei saa taotleja kiidelda mingite erioskuste või teadmistega. Taotleja sõjaväepiletis märgitud eriala ja relvade nimekiri on formaalsed dokumendid, mis ei iseloomusta taotleja tegelikke tegevusi. Taotleja teenis ajateenistuses ühe aasta, 2011–2012, ning sellest ajast alates ei ole taotlejal olnud mingit kokkupuudet ei sõjaväe ega ühegi õiguskaitseorganiga. Taotleja selgitas, et pole kunagi soovinud ega plaaninud töötada sellistes struktuurides. 2
Märked sõjaväepiletis: taotleja selgitas, et võib ainult oletada, et need märgistused tähistavad taotleja ajateenistuse eriala. Mida need täpselt tähendavad, taotleja ma ei tea. Teenistuse jooksul ei saanud taotleja ligipääsu ühelegi salastatud teabele ega oma sellist teavet. Taotleja võib samuti oletada, et märge võib tähendada taotlejale luba siseneda teatud linna, kuna linn oli suletud. Töö: taotleja selgitas, et töötab IT-valdkonnas Senior QA Engineer’ina. Taotleja jaoks, nagu ka paljude teiste jaoks, on see võimalus elus läbi lüüa, leida töö ja ehitada oma karjääri ausa töö ning pideva arengu kaudu. IT-sektor on paljude inimeste jaoks sotsiaalne lift valdkond, kus pole vaja tutvusi ega kaitset, kus kõik saavutatakse oma oskuste ja teadmistega. Taotleja jaoks on IT võimaluste sümbol, mitte õigusrikkumiste valdkond. Taotleja austab ennast ja oma ametit ning on tänulik, et saab oma elu üles ehitada ilma sünnipäraste eeliste või soodustusteta. Taotleja on töötanud peaaegu neli aastat ametlikult Eesti ettevõttes ja on ausalt maksnud makse Eestile ning soovib seda jätkata. 3Commas Technologies OÜ-s töötab tõesti palju Venemaa kodanikke, kuid need on inimesed, kellel on tõeliselt euroopalik mõtteviis ja oskused. Ettevõte järgib Euroopa Liidu Venemaa vastaseid sanktsioone ja keegi personalist ei tööta Venemaa territooriumilt. Lisaks Venemaa kodanikele töötavad ettevõttes ka teiste riikide elanikud, sealhulgas Ukraina kodanikud. Paljud kolleegid on edukalt pikendanud oma elamisluba, mille eest oleme tänulikud ning hindame, et PPA eristab Venemaa valitsuse tegusid tavalistest inimestest, kes on teadlikult loobunud Venemaal elamisest ja töötamisest. See on küll väike, aga oluline panus. Sidemed Venemaaga: venemaal elavad taotleja ema, kasuisa ja abikaasa. Taotleja väärtused on perekond, taotleja armastab oma lähedasi ega soovi kaotada nendega sidet Venemaa valitsuse tegude tõttu. Taotleja sagedased reisid Venemaale olid seotud ainult nende asjaoludega, samuti taotleja pulmade ja elamisloa pikendamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisega. Taotleja reisidel ei ole olnud poliitilist iseloomu. Üldine oht riigile: taotleja ja taotleja abikaasa ei toeta sõjategevust Ukrainas ega ühtegi sõjalist konflikti. Kaasaegse Venemaa ajaloos on olnud Afganistan, Tšetšeenia ja Gruusia. Juba enne sõja algust Ukrainas ei toetanud sõjalisi konflikte ega sissetunge ning mitte mingil juhul poleks saanud toetada sõjalist invasiooni teistesse riikidesse. Mõistame Eesti seisukohti ja poliitikat, eriti arvestades Nõukogude okupatsiooni perioodi. Austame Eesti poliitikat ja kultuuri ning oleme tänulikud, et Eesti kultuur on oma jälje jätnud ka meie elus näiteks X. X Dovlatovi looming ja Eesti Kultuurfilmi tuntud filmid. Taotlejad soovivad rõhutada, et me ei jaga Venemaa poliitikat, ei levita Kremli ideoloogiat ega jälgi Vene propagandameediat. Soov viibida edasi Eesti Vabariigis: peaaegu neli aastat tagasi sai taotleja elamisloa, ning taotleja eesmärgid ja põhjused Eestis elamiseks pole muutunud. Esialgne põhjus oli professionaalne eneseteostus IT-valdkonnas. Enne Eestisse kolimist ei olnud taotleja siin kunagi käinud, kuid Eesti võttis taotleja väga soojalt vastu. Taotleja on reisinud paljudes Eesti linnades, kuid enim meeldib taotlejale XXX ühendab endas moodsa linna mugavuse, ajaloolised rajoonid ja kauni looduse ja see on koht, kus taotleja tahaks edasi elada. Taotlejale meeldib turvalisus tänavatel, tavalistele inimestele loodud võimalused (näiteks rattateed ja ühistranspordi süsteem), suhtumine koduloomadesse ning Eesti inimesed. Taotleja hindab sõnavabadust, riigi poliitikat ja võimalusi, mida Eesti tavalisele inimesele pakub. Eraldi soovib taotleja välja tuua, et taotleja on lummatud Eesti loodusest. Taotleja elab Paepargi piirkonnas, mis on küll kesklinna lähedal, kuid peaaegu iga päev näeb taotleja rebaseid või jäneseid ja see on uskumatu kogemus, mida taotleja pole varem kogenud. Taotleja soovib siiralt jätkata oma elu Eestis koos abikaasaga ning palub otsusetegemisel arvesse võtta seda kirja ning loodetavasti see aitab ümber hinnata keeldumise põhjuseid. Taotleja leiab, et 3
dokumentatsioon ei iseloomusta taotlejat inimesena ja mõistab, et politsei hindab taotlejat kodanikuna dokumentide ja faktiliste asjaolude põhjal ning et arvesse võetakse ka poliitilist olukorda. Eestis elades on taotleja järginud seadusi, õppinud keelt ja austanud kohalikke tavasid. Taotleja jagab täielikult Eesti poliitilisi vaateid ja soovib siiralt olla osa sellest riigist. Taotleja on tänulik Eesti esindajale võimaluse eest oma elu üles ehitada. Õiguslikud põhjendused
6.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg 1 kohaselt haldusorganile on seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. VMS § 18 lg 1 kohaselt välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud igati kaasa aitama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele. VMS § 19 lg 1 kohaselt välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud tõendama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Sama § -i lg 2 kohaselt välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus hõlmab kirjalike ja suuliste seletuste andmise kohustust ning tõendite esitamise kohustust.
7.VMS § 112 sätestab, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. VMS § 117 lõike 2 kohaselt peavad tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. VMS § 129 lõike 1 kohaselt peavad tähtajalise elamisloa pikendamise nõuded olema täidetud mis tahes alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks. VMS § 131 lõige 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid.
8.PPA on tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse materjalidega tutvunud ja leiab, et taotluse suhtes esineb keeldumise alus VMS § 124 lg 1 p 1, VMS § 124 lg 2 p 12 koosmõjus VMS § 181 lg 1 p 12 alusel.
9.VMS § 116 lg 1 ja 2 sätestab tähtajalise elamisloa andmise nõuded mille kohaselt välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise.
10.Taotleja taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks iduettevõttes 3Commas Technologies OÜ kvaliteedi tagamise insenerina (Senior QA Engineer, tähtajatu tööleping alates 01.04.2024). Taotleja asus 01.09.2010 õppima Peterburis asuvasse D. F. Ustinovi nimelisse Balt i riiklikku tehnikaülikooli, mida ta ei lõpetanud, sest eksmatrikuleeriti II kursusel 2011. a sügisel kõrgema matemaatika eksami mittesooritamise tõttu. Seetõttu kutsuti ta VF-i kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Taotlejale 01.11.2011 Peterburi linna Moskva rajooni sõjakomissariaadi poolt antud VF-i sõjaväepileti järgi teenis ta VF-i relvajõududes kohustuslikus sõjaväeteenistuses 09.11.2011 – 10.11.2012 väeosades nr 3796 (11.11 19.12.2011, kus andis 10.12 vandetõotuse) ja seejärel väeosas 3452-Ю laskurina, snaiperina ja snaiper operaatorina kuni 10.11.2012 reamehe auastmes. Teenistuses oli tema sõjalise väljaõppe eriala (vene k lühend ВУС , VUS) nr 100915 laskur, nr 109672 ja 109543 ja talle anti teenistusrelvad: Kalašnikovi automaat AK-74, Dragunovi snaipervintpüss (vene k lühend СВД, SVD) ja optiline snaipersihik (vene k lühend ПСО, PSO). Väeosa 3452-Ю juhtkond 4
otsustas teda sõja ajal kasutada relvastuse väljaõppe erialal „snaiper-operaator 109543/627A, SVD, AK-74, PSO“. Reservis (vene k запас , zapas) on tema sõjaline eriala nr 109672A ehk snaiper. Ta võeti 12.11.2012 sõjakomissariaadis sõjalisele arvele (lk 1-5, 8, 10-11, 21). Sõjaväepileti lehel 19 osas „VIII. Erilised märked“ on kirje „Б No Б 038 07.11.11 УФСБ Россий по СПб и Ленобл.“, millel on sõjakomissariaadi osakonna ülema allkiri ja pitsat.
11.Taotleja selgitab eestikeelsetes vastustes PPA-le 30.07.2024 nr 6-8, 21-22, et ta teenis Nižni Novgorodis väeosas nr 3452 „sisemises piirivalves“ ja tal ei ole praegu mingit suhet VF -i relvajõududega. Ta ei kuulu oma 32 aastase vanuse tõttu enam mobilisatsiooni alla, sest mobilisatsiooni alla kuuluvad kuni 30 aastased. Siinkohal taotleja eksib kas tahtlikult või eesti keelde tõlkimisest tuleneva vea tõttu. VF -is kehtib praegu 30 eluaasta piir kohustuslikule sõjaväeteenistusele, mitte aga sõja olukorras mobilisatsiooni, õppuste või muudel juhtudel sõjaväeteenistusse kutsumisele. Taotleja poolt hiljem, 27.11.2024, esitanud sõjaväeteenistuse lisaankeedi järgi teenis ta 10.11.2011 – 11.11.2012 Nižegorodi (Nižni Novgorod) oblastis Sarovi linnas sisevägede väeosas nr 3452 reamehena, kuid ta jätab ankeedis oma teenistusülesanded kirjeldamata. PPA palus taotlejal esitada sõjaväepiletis märgitud väeosade ametlikud nimetused, nende väeliigi, oma teenistusülesanded ja selgitada sõjaväepileti tagakaanel olevaid dokumente.
12.Taotleja vastas 28.11.2024 PPA-le osaliselt. Taotleja väidab, et need olid sisevägede väeosad ja oletab, et väeosa nr 3452-Ю allus väeosale 3796 ja väeosad asusid samal aadressil Sarovi linnas, kuid ta tea nende nimetusi. Väeosa nr 3796 oli õppeväeosa ja 3452-Ю peamine teenistuse väeosa. Taotleja väitel olid väeosas nr 3452-Ю tema igapäevased teenistusülesanded sisekorra ja puhtuse hoidmine, köögiteenistus ja linna sisse sõitvate inimeste dokumentide kontrollimine. Sõjaväepileti tagumisele sisekaanele on kinnitatud meeldetuletus kriminaalvastutusest sõjaliste eeskirjade rikkumise eest, organisatsiooni „Ajateenijate ja sõdurite abistamise liit“ kiri, sõjaväeteenistuses talle antud varustuse (vormiriietus, jalanõud, isiklikud tarbed jm) tõend (ainukesena neist loetav) ja laskeharjutuste tulemused. Taotleja väidab, et ta ei tea, mida tähendab ülalmainitud märge 07.11.2011 sõjaväepileti lehel 19. PPA on arvamusel, et on põhjendatud alus arvata, et see märge on VF-i vastuluureteenistuse Föderaalse Julgeolekuteenistuse (vene k ФСБ, FSB) Peterburi linna ja Leningradi oblasti valitsuse poolt taotlejale tehtud julgeolekukontrolli ja salastatud dokumentidele juurdepääsu andmise luba (vt VF kaitseministri käsk 22.11.2021 sõjalise arvestuse korraldamise instruktsiooni kinnitamine lk 23, mille järgi sõjaväepileti jaotuses VIII märgitakse muuhulgas ka riigisaladust sisaldavate dokumentidega töötamise loa vormistanud kontrollorgani otsuse number ja kuupäev, Приказ Министра обороны Российской Федерации от 22.11.2021 No 700 "Об утверждении Инструкции об организации работы по обеспечению функционирования системы воинского учета").
13.01.12.2012 taotlejale antud VF-i sisepassi lehel 13 on sama kuupäevaga sõjaväekohuslase märge. Avalike allikate järgi asuvad väeosa nr 3796 ehk Rahvuskaardi üksik pataljon (отдельный батальон Росгвардии) ja väeosa 3452 ehk Rahvuskaardi eriotstarbeline SpetsNaz polk (полк специального назначения Росгвардии) Sarovi linnas. 14.VF-i Rahvuskaardi vägede föderaalset teenistust (Федеральная служба войск национальной гвардии Российской Федерации, lühendatult Rosgvardija) juhib VF-i president (Rahvuskaardi vägede föderaalseadus 03.07.2016 nr 226-ФЗ. Rahvuskaardi vägede föderaalteenistus on ülalmainitud VF-i seaduse järgi riiklik sõjaline organisatsioon, mille ülesanne on kindlustada riiklik ja avalik julgeolek (§ 1, 2, 6). Rahvuskaart on oma relvastuse, väljaõppe, ülesehitusega ja politseiliste struktuuriüksustega olemuselt samasugune relvastatud 5
jõud, nagu seda on VF-i kaitseministeeriumile alluvad relvajõud (armee). Pärast sõjaväeteenistust taotleja otsis tööd ja töötas mitteametlikult autojuht-kaubasaatjana Peterburis kuni 2014. a aprillini. Seejärel töötas ta Peterburis kahes ettevõttes müüjakonsultandina (müüs kodukaupu ja elektroonilisi sigarette) kuni 2018. a juulini. 01.11.2018 – 01.09.2021 töötas ta Peterburis infotehnoloogilise programmeerimise ja veebiarendusega tegelevas eraettevõttes Smart Soft tarkvara testimise insenerina (korrigeeritud elulugu, vastus PPA-le 30.07.2024 nr 19, 32).
15.Alates 01.09.2021 töötab ta Eesti iduettevõttes 3Commas Technologies OÜ (lühiajaline töötamine 22.06.2021 – 22.06.2022 ja tähtajaline elamisluba nr 1055262566 samas iduettevõttes töötamiseks 22.09.2021 – 15.07.2024). Taotleja kinnitab, et tal ei ole kõrgharidust, kuid ta on iseõppija ja praegune töökoht ei nõua kõrgharidust (vastused PPA-le 30.07.2024 nr 4 ja 28.11.2024). Julgeolekuohtu kujutavad asjaolud
16.Kõik VF-i kodanikud, sh välismaal asuvad, on allutatud sõjalistele kohustustele VF-i konstitutsiooni § 59 lõigete 1 (kodumaa kaitse on VF-i kodaniku kohus ja seaduslik kohustus) ja 2 (VF-i kodanik on sõjaväeteenistuses föderaalseaduse alusel) järgi. VF-i konstitutsiooni § 59 kommentaaride järgi kuuluvad VF-i kodanike sõjaväeteenistuse sõjaliste kohustuste hulka sõjalisel arvel olemine, sõjaväeteenistusse kutsumine ja teenistuse läbimine, kuulumine relvajõudude reservi, reservis olemise ajal sõjalistele õppustele kutsumine ja õppustel osalemine. Taotleja on VF-i kodanik ja kuulub jätkuvalt VF-i relvajõudude reservi. VF-il, selle luure- ja vastuluureteenistustel ning sõjaväeluurel on ülevaade VF-i kodanikest, sh välismaal viibivatest VF-i relvajõudude sõjaväekohuslastest, relvajõudude reservi kuuluvatest reameestest ja ohvitseridest. Avalikest allikatest on teada, et VF eriteenistused on kasutanud oma välisriikides viibivaid kodanikke VF-i erinevate luurealaste ja hübriidsete eesmärkide saavutamiseks.
17.VF-i julgeolekunõukogu aseesimees ja endine president Dmitri Medvedev kutsus 24.02.2024 Telegrammi kanalis välismaal elavaid venelasi üles „teostama oma territooriumil tegevusi, millest ei ole kombeks avalikult rääkida.“ Ta kutsus venelasi üles „looma võimalikke raskusi“ lääneriikide majanduses, õhutama avalikku rahulolematust ning töötama välja rahvusvahelisi lahendusi, mis rikuvad läänemaailma huve ja sõnas, et „Tehke seda pidevalt, süstemaatiliselt ja võimalikult avalikult. Ja teostage oma territooriumil (väljaspool Venemaad - toim) ka muid tegevusi, millest ei ole kombeks avalikult rääkida“. (Delfi artikkel ja telegramm5). See on VF-i ühe juhtpoliitiku ning seega ka VF-i seisukoht ja üleskutse VF-i Ukrainasse sissetungimise teisel aastapäeval lääneriikides (Euroopa Liidus ja USA-s) elavatele kaasmaalastele. Siinjuures pole oluline, kas see seisukoht on ametlik või mitteametlik või mistahes meeleolus kirjutatud – see on selgesõnaline üleskutse kaasmaalastest VF-i kodanikele. On alust arvata, et VF eriteenistused kasutavad välismaal elavaid huvipakkuvate teadmiste ja oskustega VF-i kodanikke, kes on töötanud või töötavad sealsetes IKT, teaduse, tehnika või muudes huvipakkuvates ettevõtetes ja uurimisasutustes ja/ või on sulandunud mistahes huvipakkuvasse info- ja tegevusruumi, vajalikul momendil oma salajaste sõjaliste või luureliste ülesannete täitmiseks. Sellised ülesanded on lisaks avaliku või spetsiifilise tööalase info kogumisele veel küberoperatsioonid, sabotaaži- või diversiooniaktid, mõjutustegevus, vaenu õhutavad reaalsed tegevused, üleskutsed sotsiaalmeedias jne.
6
18.Seega ei saa välistada, et VF relvajõud või eriteenistused võivad oma salajaste sõjaliste või luureliste eesmärkide saavutamiseks kasutada ka Eesti IKT ettevõtetes töötavaid VF kodanikest reservohvitsere, kellel on asjakohane tsiviilharidus ja töökogemus ning sellise tsiviilhariduse baasil täiendatud spetsiifiline sõjaline väljaõpe ehk kuidas IKT-alaseid teadmisi kasutada sõja olukorras ja/või vaenlase territooriumil asudes.
19.Arvestades, et seoses VF-i agressiivse välispoliitika ja sõjaga Ukrainas on VF kodanike tegevusele ja liikumisele Schengeni ruumis kehtestatud hulgaliselt piiranguid, on tõenäoline, et VF üritab leida erinevaid võimalusi, kuidas välismaal oma infokogumise ja mõjutustegevuse eesmärke uues olukorras täita. Selleks on sobilikud just IKT võimekusega ning oma tegevuse varjamiseks ja digitaalse jalajälje peitmiseks vajalike oskustega VF-i kodanikud, et vähendada oma ebaseadusliku tegevuse tuvastamise võimalust.
20.Seoses VF-i kallaletungiga Ukrainale 24.02.2022 kehtestas Eesti valitsus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lõikes 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks 08.04.2022 määrusega nr 42 sanktsioonina piirangu VF-i ja Valgevene kodanikele, kellele ei anta esmakordsel taotlemisel viisat, lühiajalise töötamise luba ning tähtajalist elamisluba töötamise, õppimise ja ettevõtluse eesmärgil. RSanS § 3 lg 1 ja § 4 sätestatud sanktsioon on välispoliitiline meede, mille võib lisaks § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele (rahu, rahvusvahelise julgeoleku, demokraatia, õigusriigi, rahvusvahelise õiguse, Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika saavutamine) kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Seega sanktsioonimääruse üks selge eesmärk oli ja on jätkuvalt vähendada just VF-i ja Valgevene kodanikest lähtuvat rahvusvahelist ja riigisisest julgeolekuohtu nende riikide kodanike mittelubamisega Eestisse.
21.Riigikogu võttis 22.02.2023.a vastu „Eesti Julgeolekupoliitika alused“, mille järgi „suurim julgeolekuoht Eestile on Venemaa Föderatsioon, kelle eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. Neist eesmärkidest lähtuv oht Eestile on eksistentsiaalne“ (lk 3). VF teostab sellist poliitikat riigi sees ja väljaspool seda muuhulgas ka oma kaasmaalaste poliitika kaudu ehk välismaal elavate VF-i kodanike abil.
22.Kaitsepolitseiamet kirjutas oma 2023 - 2024 aastaraamatus VF-i kodanike ning Eesti ja VFi topeltkodanike VF-ile lojaalsusest tulenevatest ohtudest Eesti IKT sektoris, kus muuhulgas märgitakse järgmist (lk 32): „Eestis IKT-sektoris õppivad ja töötavad Venemaa (ka Valgevene) kodanikud on Venemaa eriteenistuste teravdatud tähelepanu all, Kaitsepolitseiamet on sellele viidanud ka varasemates aastaraamatutes. Erioskustega isikuid kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik Venemaa riiklike huvide täitmiseks.
23.Eesti IKT-sektorisse püüab aastas tööle asuda sadu Venemaa kodanikke, kellel on keskmise eestlasega võrreldes laialdasem kokkupuude sõjalise valdkonnaga. Enamik Venemaa ülikoolide lõpetajaid on seal läbinud sõjalise kateedri õppe, mis annab neile reservohvitseri auastme. Teistel on läbitud ajateenistus Vene relvajõududes koos spetsiifiliste teadmiste omandamise ja sõjalises konfliktis tegutsemise väljaõppega. Meessoost täisealistele Venemaa kodanikele võib olla välja antud sõjaväetunnistus, mis kehtestab nende sõjaajaülesanded ning mobilisatsioonikohustuse. Sõjaväetunnistus on ka paljudel naistel. See tähendab, et ka näiliselt tsiviilerialade (ka IKT) töötajatel võib oma kodakondsusest tulenevatest kohustustest lähtudes olla sõjaolukorras sõjalisi rolle ja ülesandeid, mille täitmist võidakse neilt nõuda tundide jooksul. Selliste, IKT- ja küberturbe alaste eriteadmistega ning 7
vaenulikule võõrriigile lojaalsuskohustusega isikute ligipääs Eesti olulistele võrkudele kujutab endast julgeolekuohtu, mida tuleb kõigiti vältida ja ennetada“.
24.Taotleja on läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse Rahvuskaardi vägedes, kus ta sai täpsuslaskuri ehk snaiperi ja vastava relvastuse alase sõjalise väljaõppe, mida saab muuhulgas kasutada ka rahvakogunemiste ja demonstratsioonide laialiajamisel või muudes relvastatud jõudu vajavates operatsioonides. Taotleja kuulub jätkuvalt VF-i relvajõudude reservi. Siinkohal on tähtsust omav asjaolu sõjaväeteenistuses saadud taotleja reaalne sõjaline väljaõpe ja praktiline kogemus, mitte tema sõjaväeteenistuse väeliik ja alluvus (Rahvuskaart või muu jõustruktuur) ja teenistuse vormiline külg (kohustuslik, lepinguline või vabatahtlik sõjaväeteenistus). Seega taotleja võib olla teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud, mille puhul keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest. PPA märgib, et Taotleja on saanud täpsuslaskuri ehk snaiperi eriväljaõppe diversiooni või sabotaaži alal, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel, mille puhul keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 2 p 12 järgi ja mida käsitletakse samuti ohuna riigi julgeolekule.
25.3Commas Technologies OÜ7 tegelikud kasusaajad on äriregistri järgi Eestis elamisluba omavad VF-i kodanikud ja ettevõttes töötab mitmeid VF-i kodanikest IKT spetsialiste. Ei saa välistada, et VF-i eriteenistused võivad kasutada seda ettevõtet ja/või selle töötajaid VFküberoperatsioonide läbiviimiseks vajaliku infrastruktuuri ettevalmistamiseks, käimasolevate operatsioonide toetamiseks ja VF-i eriteenistustele vajaliku toetustegevuse ja info pakkumiseks. Eestis asuvad VF-i kodanikest IKT spetsialistid oskavad iseloomustada siinset IKT kogukonda, selle töötajaid, ettevõtete tegevusalasid ja kliente. Ei saa välistada, et taotleja võib asuda tööle ka nendes Eesti IKT ettevõtetes, mis on seotud Eesti riigi IKT arendusprojektidega ja teevad näiteks allhankeid Eesti riigi või riigile olulistele asutustele (programmide kirjutamine ja infotehnoloogiliste lahenduste koostamine erinevatele andmebaasidele jne). Taotlejal on VF-i kodakondsusest tulenevalt lojaalsuskohustus VF-i ees. Selliste VF-i konstitutsioonilisi kohustusi omavate ja relvajõudude reservi kuuluvate VF-i kodanike lojaalsuskonflikt on püsiv julgeolekuoht Eesti riigile praeguses VF-i poolt Ukraina vastu peetava sõja ja selle tõttu halvenenud julgeoleku olukorras.
26.Välismaalaste seaduse (VMS) § 13 lg 1 järgi välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.
27.VMS § 14 lg 2 järgi võib avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks ohu ennetamise kaalutlustel haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvesse võtta menetluse läbiviimise ajal ebaselgeid asjaolusid.
28.VMS § 15 lg 1 ja 2 järgi välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud. Haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvestatakse menetluses tähtsust omavate asjaolude tõendamise võimalikkust ja nende tulevikus muutumise tõenäosust. Kuigi PPA ülesandeks on politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi ka PPVS) § 3 lg 8
1 p 1 kohaselt eelkõige avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning KAPO ning Välisluureameti ülesanneteks JAS § 2 lg 1 ja § 6 kohaselt riigi julgeoleku tagamine, on VMS §-i 211 kohaselt tähtajalise elamisloa menetlus PPA pädevuses, mistõttu tuleb järeldada, et elamislubadega seotud menetluste raames on julgeolekuohu tuvastamine ning hindamine PPA pädevuses. Ka Riigikohus on haldusasja nr 3-17-1026 p-des 32–33 selgitanud, et riigi julgeolekule esineva ohu hindamine on küll KAPO pädevuses, kuid PPA menetlust läbi viiva haldusorganina peab tegema kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud ning vastutab seeläbi normides sisalduva määratlemata õigusmõistete sisustamise eest. PPA menetlust läbi viiva haldusorganina on kindlaks teinud menetluses tähtsust omavad asjaolud ning vastutab seeläbi normides sisalduva määratlemata õigusmõistete sisustamise eest. Taotleja võimalikku seotust või salajast koostööd VF-i eriteenistustega ei saa ilmselgelt välistada ning seda ei ole reeglina võimalik elamisloa taotlemise menetluses tõendada, kui taotleja seda ise ei tunnista või tõendeid ei esita. PPA leiab, et taotleja isikust lähtuvaid asjaolusid saab käsitleda ohuna Eesti riigi julgeolekule, üheselt ei saa kinnitada ega ümber lükata ja ei ole välistatud, et taotleja ei tegele praeguses olukorras oma oskuste täiendamisega, erinevalt teistest VF kodanikest külastab taotleja jätkuvalt VF-i.
29.Avalike allikate kohaselt on välja selgitatud, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti Vabariigi vastast hübriidoperatsiooni, mille eesmärk oli Eesti ühiskonnas külvata hirmu ja tekitada pingeid. Koolidele on korraga saadetud hulgaliselt pommiähvardustega e-maile, rikutud erinevaid mälestusmärke ja monumente, tehtud küberründeid Eesti ametiasutustele, lõhutud Eesti Vabariigi siseministri ja ajakirjaniku sõidukeid ning on planeeritud sarnaseid ründeid, mis jäid realiseerimata. Nendel juhtudel on kasutatud nii Eestis elavaid Venemaa, Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega inimesi. Riigikohus on leidnud, et reaalne ja tegelik oht avalikule korrale kujutab endast ka julgeolekuohtu (RKHKo 3-3-1-114, p 17). Eeltoodust tulenevalt leiab PPA, et sellised teod ohustavad ilmselgelt avalikku korda ning ühtlasi ka riigi julgeolekut. Lähtudes kõikidest eeltoodud ajaoludest ei leia PPA, et taotleja peaks kohaldama VMS-si kohaselt erandit ja andma elamisloa erandina, kuna ei saa välistada, et taotleja on olnud ja/või on VF-i eriteenistuste tähelepanu all ja VF eriteenistused võivad taotlejat kasutada luure või vastuluure huvides.
30.PPA märgib taotleja vastulauses antud selgituse kohta (taotleja selgitus: sõjaväepiletis märgitud eriala ja relvade nimekiri on formaalsed dokumendid, mis ei iseloomusta taotleja tegelikke tegevusi, taotleja sõjaväepiletis märgitud eriala ja relvade nimekiri on formaalsed dokumendid, mis ei iseloomusta taotleja tegelikke tegevusi), et PPA ei anna hinnangut, kas taotleja tegevus sõjaväes oli formaalne või mitteformaalne, tegemist oli siiski koolitusega, mis on toimunud ja mida taotleja ise oma vastulauses kinnitab, taotleja on saanud vastava väljaõppe. Lisaks kinnitab taotleja ise, et taotlejal on olemas oskused (taotleja selgitas, et taotleja sõjaväepiletis märgitud eriala ja relvade nimekiri on formaalsed dokumendid, mis ei iseloomusta taotleja tegelikke tegevusi). Taotleja selgituses lisandub uus asjaolu, st sõjaväepiletis suletud linna kohta, mida taotleja varasemalt maininud ei ole. PPA võib eeldada, et kui taotlejal võis olla luba siseneda suletud linna võis olla taotlejal olla ka juurdepääs salastatud teabele. 28.11.2024 vastas taotleja PPA-le kirjale ainult osaliselt, lisaks tegeleb taotleja oletamisega. Taotleja on läbinud sõjaväeteenistuse ja saanud koolitusi, lisaks on taotleja sõjaväepiletis märgitud eriala ja relvade nimekiri mida taotleja valdab. PPA poolt ei ole eluliselt usutav, et taotlejal puudub ülevaade oma sõjaväes toimuvate tegevuste kohta ja, et taotleja ei ole saanud eriväljaõpet (vt p 10-14), vastulause käigus antud selgitusest ilmneb suletud linn. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ei soovi PPA taotlejale tähtajalist elamisluba pikendada. 9
Taotleja abikaasa:
31.Taotleja abikaasa Y. Y (sündinud xx.xx.xxxx.a, edaspidi taotleja abikaasa) tähtajalise elamisloa taotlus registreeriti PPA-s numbriga 2022880202. Taotleja abikaasa taotleb tähtajalist elamisluba VMS § 137 lg 1 alusel (abikaasa juurde). Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis elava Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde või elamisloa alusel Eestis elava välismaalasest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde. Kui PPA keeldub taotlejale tähtajalise elamisloa pikendamisest, siis ei anta elamisluba taotleja abikaasale. Taotleja abikaasa taotlus ei vasta tingimustele (VMS § 123 p 2). Lähtudes eeltoodust keeldub PPA taotleja abikaasale tähtajalise elamisloa andmisest.
32.Riik on kohustatud tagama ka välismaalase õiguse elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu, kuid see õigus ei ole piiramatu. Põhiseadus ei anna välismaalasele iseenesest õigust elada riigis, mille kodanik ta ei ole. Põhiseadusest ei tulene kohustust anda välismaalasele elamisluba. Euroopa Liidu õiguse üldiste põhimõtete kohaselt on igal liikmesriigil endal õigus otsustada välismaalaste riiki lubamise, nende seal viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle.
33.Taotleja on hiljuti (02.05.2024) abiellunud Venemaa Föderatsiooni kodanikuga, kellel ei ole Eesti elamisluba, seega taotlejal on võimalik elada pereelu oma kodakondsusjärgses riigis. Taotleja on abiellunud Venemaal, piiriandmetel külastab taotleja Venemaad, viimati lahkus taotleja Eestist Venemaale 14.02.2024, mis näitab, et taotleja sidemed oma kodakondsusriigiga on säilinud ka pärast Ukrainas toimuvat (taotleja kinnitab seda oma ekirjas 20.02.2025). Taotleja abikaasa on PPA-le esitanud Tügi pankade kontode väljavõtted, mis kinnitab, et taotleja abikaasa elas peamiselt Türgis. Taotleja kinnita, et abikaasal oli Türgi elamisluba, mis lõppes 2024. aasta juuli keskel. Elamisluba saadi pärast taotleja abikaasa Türki elama kolimist, 2022. aastal pärast Venemaa rünnakut Ukrainale. 30.07.2024 PPA-le saadetud ekirjas kinnitab taotleja, et perekonnaelu elati 2020–2022 Venemaa Föderatsioonis, kuigi taotleja abiellus 02.05.2024, samuti oli taotleja pärast abikaasa Türki kolimist umbes 3-4 kuud Türgis, see oli enne suhete ametlikku registreerimist ja abiellumist. Taotleja selgitas, et teistes riikides taotleja pereelu elanud ei ole, taotleja abikaasa pole varem Eesti Vabariigis käinud, taotleja selgitas, et on perega elanud Venemaal. Pärast abielu ametlikku registreerimist on taotleja ja taotleja abikaasa elanud erinevates riikides, abikaasa Venemaa Föderatsioonis, taotleja Eesti Vabariigis. Enne suhete ametlikku registreerimist elati aastatel 2020–2022 koos Peterburis. PPA küsimus pereelu kohta oli mõeldud abielu/registreeritud kooselu aja kohta, sest taotleja abikaasa taotleb elamisluba VMS § 137 lõike 1 alusel, taotleja selgitused pereelu kohta on ebaselged. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva taotleja põhiõigusi. Enne perekonnaelu rikkumise käsitlemist tuleb selgitada, kas taotlejad elavad perekonnaelu Eestis. VMS tähenduses moodustavad perekonna abikaasa ja alaealised lapsed. Taotleja ei ela pereelu Eestis“ (dtl 11-20).
2.X. X esitas 07.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.02.2025 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/87-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebaja 14.05.2024 elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis kaebuse 13.03.2025 menetlusse ja tunnistas määras PPA (haldusasi nr 3-25-571).
10
3.PPA tegi X. Xle 13.03.2025 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052286351 seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 20.03.2025 ning kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 2 aastat ja 6 kuud. Ettekirjutuse põhjendus: „Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X töötab Eesti iduettevõttes alates 1. septembrist 2021. Algselt omas ta töötamiseks Eestis viisat ja lühiajalise töötamise registreeringut ajavahemikul
22.juulist 2021 kuni 22. juunini 2022. Pärast seda Politsei-ja Piirivalveamet väljastas temale iduettevõttes töötamiseks tähtajalise elamisloa, mis kehtis 22. septembrist 2021 kuni 15. juuli 2024. Enne tähtajalise elamisloa lõppemist 14. mail 2024 esitas X. X Politsei-ja Piirivalveametile tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, et Eestis jätkata iduettevõttes töötamist. X. X on infotehnoloog, kes peamiselt testib arvutisüsteeme. Eestisse saabus X. X viimati 25. mail 2024 ning tema tähtajaline elamisluba lõppes 15. juulil 2024. Elamisloa tähtaja lõppemise saabumise korral annab seadus aluse ja välismaalasele õiguse viibida riigis järgneva 90 päeva jooksul – Välismaalaste seaduse § 43 lg 4.
14.veebruaril 2025 teavitas Politsei-ja Piirivalveamet X. X-i , et algatab tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise. Välismaalaste seaduse § 130 sätte kohaselt, kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal taotlenud elamisloa pikendamist, siis tema Eestis viibimine on seaduslik taotluse läbivaatamise ajal. Silmas tuleb pidada asjaolu, et välismaalasel on küll taotluse läbivaatamise ajal viibimisõigus, kuid keelduva otsuse puhul see lõppeb ning edasine alus riigis viibimiseks välismaalasel puudub. Seega oli Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X-ile aegsasti antud teave küllaldane sellest, et tema taotlus jäetakse rahuldamata.
27.veebruaril 2025 saadeti X. X-ile tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus.
3.märtsil 2025 ilmus X. X Põhja Prefektuuri, kus tema suhtes alustati illegaalimenetlust. X. X selgitas, et ta oli teadlik, et tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise ajal on tal seaduslik alus riigis viibida, kuid ta ei arvanud, et keelduva otsuse kättesaamise järel muutub ta illegaaliks. Tal ei olnud seaduse rikkumise kavatsust. Ta on erialalt infotehnoloog, kes testib arvuteid. Eestis töötab ta juba aastast 2021. X. X kahetseb juhtunut ning ta on nõus nädala jooksul Schengeni alalt lahkuma ja minema kodumaale. Schengeni alal tal sugulasi ei ela; abikaasa on Venemaal. X. X tulevikus soovib elada Eestis ja jätkata Tallinnas töötamist. Illegaalimenetluses koostatakse ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Vabatahtliku lahkumisettekirjutuse puhul kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärgiks on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist või Eestis viibimist. Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eesti ning teiste Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile ja seal viibida. 11
Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks.
kohaldatakse
Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X on viibinud riigis seadusliku aluseta 14 päeva. Välismaalaste seadus § 11 sätte kohaselt peab välismaalane järgima Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, muus seaduses või Eestile siduvas välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Välismaalasele tagatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused. Varasemalt X. X õigusrikkumisi toime pannud ei ole. X. X on aidanud kaasa asjaolude väljaselgitamisele ning täitnud sellega välismaalasel lasuvat kaasaitamiskohustust. Seda silmas pidades asub Politsei-ja Piirivalveamet seisukohale, et seaduses määratud kolmeaastane sissesõidukeeld osutuks tema suhtes ebaproportsionaalseks meetmeks ning vähendab kolmeaastast sissesõidukeeldu. Humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks puudub alus“ (dtl 580-581).
4.X. X esitas 21.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.03.2025 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052286351 tühistamiseks osas, milles rakendati X. X suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 2 aastaks ja 6 kuuks ning teha selles osas uus otsus, millega jätta X. X suhtes Schengeni sissesõidukeeld kohaldamata või alternatiivselt vähendada X. X suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 0 või 1 päevani või vähendada sissesõidukeeldu kohtu õiglasel äranägemisel või tühistada 13.03.2025 ettekirjutus nr 1052286351 osas, milles rakendati X. X suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 2 aastaks ja 6 kuuks ning kohustada PPA-t 13.03.2025 ettekirjutust Schengeni sissesõidukeelu osas ümber hindama. Kohus võttis kaebuse 25.03.2025 menetlusse (haldusasi nr 3-25-727), liitis mõlemad haldusasjad ühte menetlusse ja luges liidetud asja numbriks 3-25-571.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuste põhjendus. 5.1 PPA on pelgalt kaebaja rahvuse ja kodakondsuse tõttu keeldunud kaebaja elamisloa pikendamisest ning kaebajale omistatakse VF poolt Ukraina ründamise ja agressorriigi tõekspidamisi. Selle pinnalt luuakse seos nagu kaebaja oleks oma kodakondsusest tulenevalt lojaalne VF-le, sealse poliitika ja tõekspidamistega. Kaebaja jaoks on sellised pejoratiivsed hinnangud meelevaldsed ja ülekohtused. Kaebaja hinnangul on PPA otsus eluvõõras ja vasturääkiv, kuivõrd ühelt poolt heidab PPA kaebajale ette, et kaebaja ei evi oma abikaasaga abielulisi suhteid, kuid teiselt poolt kui kaebaja seda teeb, siis tuuakse see välja tema vastu etteheitena, et kaebaja käib palju Venemaal. Kuidas aga muudmoodi saaks kaebaja oma abikaasaga kohtuda, kui ta Venemaale ei lähe? Põhiseadus (PS) § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Antud juhul on kaebaja hinnangul rikutud tema õigust võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele. PS 12
§ 26 esimeses lauses sätestatud perekonnapõhiõigus kaitseb mh perekonnaliikmete õigust elada koos ning annab isikule õiguse nõuda riigilt positiivset tegevust, mis võimaldaks tal elada täisväärtuslikku perekonnaelu. Tegemist on põhiõigusega, mis kohaldub ka Eestis viibivatele välismaalastele. Perekondade taasühinemise direktiivist on selgelt välja loetav, et see on vastu võetud selleks, et kolmanda riigi kodanik (taotleja) saaks asuda elama ja jääda elama liikmesriigis koos seal seaduslikult elava abikaasaga (kutsujaga) perekonnaelu, et austada tuleb perekonnapõhiõigust ja kõik liikmesriigi sellekohased otsustused peavad olema proportsionaalsed läbi perekonnapõhiõiguse prisma. Riigikohtu 18.11.2020 otsuse nr 3-19-92 p-s 17 tuuakse välja, et VMS § 123 p 3, § 142 lg 2 ja § 241 lg 4 kohaldamine abikaasa suhtes ei tohi viia vastuoluni pikaajalise elaniku direktiivi art-ga 9 selliselt, et riik paneb pikaajalise elaniku sundvaliku ette. PS kaitseb iga isiku au ja väärikust ning riigiasutused peavad suhtlema isikutega lugupidavalt ning objektiivsete kaalutluste alusel. Praegusel juhul on omistatud kaebajale selliseid etteheiteid tema päritolu riigist tulenevalt, mis aga ei ole kuidagi seostatavad tema isikuga, pole ühegi tõendiga tõendatud ning millega on inimväärikust teotatud. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kaebaja, et PPA 27.02.2025.a otsus, millega PPA keeldus kaebaja elamisloa pikendamisest, on põhjendamatu, kaalutlusvigadega, ebaproportsionaalne ja kogumis õigusvastane. 5.2 Riigikohtu praktika nõuab sissesõidukeelu rakendamise eeldusena tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Kuid kaebaja suhtes 27.02.2025 tehtud elamisloa pikendamisest keelduv otsus ja käesoleva kaebusega vaidlustatud 13.03.2025 ettekirjutuse eeldused sissesõidukeelu osas on täitmata, st täielikult on tõendamata, et kaebaja osundaks tegelikku ohtu avalikule korrale või julgeolekule. PPA otsused põhinevad üksnes ameti paljasõnalistel eeldustel ja kahtlustustel. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et otsus, millega PPA otsustas kohaldada tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 2 aastaks ja 6 kuuks, on põhjendamatu, ebavajalik ja kõike arvesse võttes ebaproportsionaalne VSS § 31 lg 3 p 4 kohaselt sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis välismaalase isiklikke, majanduslikke ja muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist. Kaebaja hinnangul on PPA VSS § 31 lg 3 p 4 rikkunud, mis on kaasa toonud diskretsioonipiiride ületamise. Kaebaja hinnangul ei ole PPA Schengeni sissesõidukeelu määramisel arvesse võtnud, et kaebaja on elanud ja töötanud Eestis järjepidevalt enam kui neli aastat. Selle aja jooksul on kaebaja töötanud seaduslikult Eesti tööandja juures, maksnud riigile makse ning panustanud aktiivselt Eesti ühiskonda. Sissesõidukeelu kohaldamine paneb kaebaja majanduslikult raskesse olukorda, sest tema ainus sissetulek on seotud tööga Eestis. Samuti kahjustab see tööandjat, kes kaotab kvalifitseeritud tööjõu. Kaebaja ei vaidlusta temale tehtud Eesti Vabariigist lahkumise ettekirjutust, kuivõrd ta sai aru, et Eestis viibimiseks tal seaduslik alus lõppes ja kaebaja on Eestist lahkunud õigusrikkumist toimepanemata.
6.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.
13
6.1 PPA on otsuses tuginenud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena sätetele, mis ei eelda kindlal faktiväitel põhinemist. Seejuures ei eelda VMS § 124 lg 2 p 12, et välismaalane peaks normis välja toodut rakendama, vaid piisab, kui välismaalane on omandanud teadmisi ja oskusi, mida saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeritute ülesehitamisel või väljaõppel. Vastustaja märgib, et PPA-l oli sätte sisustamisel lubatud arvesse võtta ka menetluse läbiviimise ajal ebaselgeid asjaolusid (VMS § 14 lg 2) ning asjaolude tõendamisel ja hindamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud (VMS § 15 lg 1). Tegemist on prognoosil põhineva otsusega, mille eesmärgiks on võimalike ohtude ennetamine, mistõttu on lubatud tähtajalise elamisloa pikendamisest keelduda, kui olemasoleva teabe põhjal on võimalik teha järeldus, et isiku Eestis viibimine võib selliseid ohtusid kujutada. Olgugi et PPA otsuses ei ole sellele viidatud, siis tugineb PPA oma otsuses Kaitsepolitseiameti poolt 13.02.2025 edastatud hinnangule nr 1299-2. Kohtul on võimalik PPA otsuse ja Kaitsepolitseiameti hinnanguga tutvumise järgselt veenduda, et PPA otsus tugineb pädeva asutuse poolt antud hinnangule. Haldusmenetluse käigus antud hinnangule tuginedes asus PPA seisukohale, et kaebaja võib olla ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Täiendavalt vajab märkimist, et Eesti Vabariigil suveräänse riigina on õigus ise otsustada, kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna avalikule korrale ja Eesti Vabariigi julgeolekule. Isikust tuleneva ohu suurust ei saa hinnata isik ise, sest tema teada on vaid faktilised asjaolud ning enda kavatsused ja tegevuse eesmärgid. Kohtud on varasemates haldusasjades (nt Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-23-745, p 5.2) korduvalt selgitanud, et rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamise, riigis viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Euroopa Inimõiguste Kohus on seejuures korduvalt rõhutanud, et EIÕK ei taga välismaalasele õigust siseneda või elada konkreetses riigis (vt 30.06.2016.a otsus asjas Taddeucci ja McCall vs Itaalia, p 55 koos seal esitatud viidetega). Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka VMS § 13 lg-s 1, mille kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Seega asjaolu, et kaebaja on saabus Eestisse 2021.a Eesti pikaajalist viisat omades lühiajalise töötamise eesmärgil ning et pärast seda on talle antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, ei tähenda, et PPA-l puudus õigus keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas (18.03.2025 määrus) sedastanud, et kaebaja pidi arvestama võimalusega, et elamisloa kehtivuse lõppemisel ei pruugi PPA tema tähtajalist elamisluba pikendada. Seega on üheselt selge, et kaebajal ei teki tähtajalise elamisloa andmisest õiguspärast ootust, et ta saab elamisluba pikendada ning elu Eestis jätkata. 6.2 Seoses kaebajale koostatud lahkumisettekirjutuse ja selles kohaldatud sissesõidukeelu õiguspärasusega vajab esmalt mainimist, et kaebajast lähtuv oht ei pidanud olema tegelik ja piisavalt tõsine selleks, et olnuks võimalik lahkumiskohustuse panemine. Oht peab olema tegelik ja piisavalt tõsine, kui soovitakse välja saata isikut, kes on olnud kõrgendatud kaitse all tulenevalt sellest, et 14
talle on antud pikaajalise elaniku elamisluba (vt Riigikohtu 19.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1545, p 19). Lihtsalt pikaajaline Eestis elamine sellist kõrgendatud kaitset ei anna. Seega on ekslik kaebaja arvamus, et PPA pidanuks lahkumisettekirjutust koostades arvestama Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-171545. Vastustaja märgib, et kaebaja on elanud Eestis üksnes tähtajalise elamisloa alusel ning sedagi töötamise eesmärgil. Kaebajale määrati vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaeg ehk kaebajale ei koostatud lahkumisettekirjutust, mis oleks kuulunud sundtäitmisele. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks, kui see on sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg ehk väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3). Seadusandja on olukorras, kui ei ilmne VSS § 74 lg-s 3 või 4 toodud asjaolusid, hinnanud proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2024 otsus nr 3-23-1778, p 24). Kaebaja puhul on lühendatud sissesõidukeeldu seaduses sätestatud kolmest aastalt.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. PPA 27.02.2025 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/87-1 ja 13.03.2025 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052286351 on vaidlustatud osas õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub otsuse ja ettekirjutuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Kuna elamisloa pikendamisest keeldumine ja sissesõidukeelu rakendamine on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõuete rahuldamiseks. Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. 7.1 Kaebaja leiab ekslikult, et ktalle on tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutud rahvuse ja kodakondsuse tõttu. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kaebajale elamisloa pikendamisest keeldutud VMS § 124 lg 1 p 1 ja lg 2 p 12 alusel. VMS § 124 lg 1 p 1 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Sama paragrahvi lg 2 p 12 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja kuulub VF relvajõudude reservi ja on saanud täpsuslaskuri eriväljaõppe diversiooni/sabotaaži alal. Nimetatud teave nähtub Kaitsepolitseiameti 13.02.2025 kirjast nr 1299-2 (dtl 543). Kaitsepolitseiameti hinnangul ei saa välistada kaebaja seotust või koostööd VF eriteenistustega (dtl 544). Seega on kujunenud julgeolekupoliitilises olukorras põhjendatud avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks ohu ennetamiseks keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kaebuses kirjeldatud asjaolud ei kaalu kaebajast lähtuvat ohtu ülesse. Perekonnaelu on kaebajal võimalik elada kodakondsusjärgses riigis. Eestis ei ole kaebaja perekonnaelu elanud. Kaebuse viide Riigikohtu 18.11.2020 otsusele haldusasjas nr 3-19-92 pole seega asjakohane. 7.2 VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). Kaebaja pole sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks 15
välja toonud ühtegi humaanset kaalutlust. Kaevatavast ettekirjutusest nähtuvalt on vastustaja sissesõidukeelu kehtivusaega VSS § 74 lg 3 alusel lühendanud. Arvestades kaebajast lähtuvat ohtu, pole kohtul alust leida, et kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld 2 aastaks ja 6 kuuks oleks ebaproportsionaalne.
8.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebused jäävad rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.