Rahvastik › Kodakondsus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.I on toime pannud kolmkümmend süütegu, neist ühel korral on teda karistatud kriminaalkorras ja kahekümne viiel korral väärteokorras, nelja väärteo andmeid ei ole kantud karistusregistrisse lühimenetluse kohaldamise ja mõjutustrahvi määramise tõttu. I.I kuritegu seisnes kuriteokaaslaselt süüteo toimepanemise tulemusena saadud sõiduki omandamises, väärteokorras on teda karistatud kaheksal korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kahel korral foori keelava tulega reguleeritud ülekäigurajale sõitmise eest, ühel korral foori keelava tulega ristmikule sõitmise eest, kahel korral sõiduki juhtimise eest, omamata juhtimisõigust, neljal korral sõiduki juhtimise eest, olemata nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, kahel korral sõiduki juhtimise eest, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, kolmel korral sõiduki juhtimise eest, mis oli kehtestatud korras ümber registreerimata, ühel korral sõiduki juhtimise eest, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid, ühel korral selle eest, et ta andis sõiduki omanikuna sõiduki kasutada teisele isikule ning ei esitanud liiklusjärelevalve teostajale juhi isikuandmeid, ühel korral selle eest, et ta lubas sõiduki omanikuna juhtida mootorsõidukit isikul, kellel puudus sõiduki juhtimisõigus, neljal korral liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest, kahel korral avaliku korra rikkumise eest, kui ta öisel ajal kuulas korterelamu hoovis valju muusikat, ühel korral jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest ja viiel korral liiklusseaduse muude rikkumiste eest. I.I korduvad ja süstemaatilised õigusrikkumised näitavad tema ükskõikset suhtumist kehtivatesse seadustesse ning temale määratud karistustesse. Tema korduvatest ja samaliigilistest liiklusnõuete rikkumistest nähtub, et ta ei käitu liikluses õiguskuulekalt. I.I-d on kaheksal korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, neist kahel korral ületas ta lubatud sõidukiirust rohkem kui 20 km/h ja ühel korral mitte vähem kui 46 km/h, ning korduvalt foori keelava tulega ülekäigurajale ja ristmikule sõitmise eest, samuti korduvalt sõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust ning muude liiklusreeglite nõuete rikkumiste eest. Viimase liiklusrikkumise, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises, pani I.I toime neli kuud tagasi. Vabariigi Valitsus leiab, et kiiruseületamine, foori keelava tulega ülekäigurajale ja ristmikule sõitmine on ohtlikud liiklusrikkumised, kuna need mõjutavad nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet, ning millega seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad. Tegemist on tahtlike rikkumistega, mitte ettevaatamatusega, kuna sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus ega sõltu teistest liiklejatest, samuti on juhi kohustus jälgida liiklust reguleerivaid liiklusmärke ja foore. Fooritule puhul on juba eemalt märgata rohelise tule vilkuma hakkamist ning kollase süttimist, mis võimaldab juhil vältida ohtliku olukorra tekkimist. Vabariigi Valitsus leiab, et I.I õiguskuulekuse vastu räägib tema süütegude suur hulk, toimepanemise sagedus ning nende toimepanemine väga pika aja jooksul, s.o kolmeteistkümne aasta jooksul. Alates 2011. aastast ei ole I.I-l olnud pikemaid perioode, mil ta oleks õiguskuulekalt käitunud, vaid ta on järjepidevalt ja süstemaatiliselt toime pannud erinevaid rikkumisi. Riik on kehtestanud kodakondsuse andmisel kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seejuures on seadusandja sätestanud, et isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi, kodakondsust ei anta. Eesti kodakondsuse taotleja peab näitama selgelt oma soovi käituda õiguskuulekalt, kuid I.I ei ole seda näidanud. Valdav osa tema toimepandud süütegudest on olnud suunatud liiklusnõuete rikkumisele, liiklusnõuded on aga kehtestatud paljude isikute turvalisust silmas pidades. I.I korduvalt toimepandud õigusrikkumised näitavad, et tegemist on isikuga, kes ei täida Eesti seadusi. Rohkem kui kolmeteistkümne aasta jooksul mitmete järjestikuste ja sealjuures samaliigiliste väärtegude toimepanemisest järeldab Vabariigi Valitsus, et I.I ei ole teinud oma seadusvastasest käitumisest õigeid järeldusi. 3

Politsei- ja Piirivalveametile esitatud arvamuses märgib I.I esindaja, et I.I-l on olnud minevikus rikkumisi, kuid ta on oma käitumist parandanud, tal ei ole kehtivat karistust ning kõik eelmiste rikkumiste eest määratud karistused on täielikult täidetud. Samas märkis esindaja, et I.I on kodakondsuse saamiseks teinud teadlikke jõupingutusi oma käitumise parandamiseks ning kohandanud oma eluviisi vastavaks Eesti seadustele ja ühiskonnakorraldusele. Vabariigi Valitsuse hinnangul ei vasta esindaja selgitused I.I tegelikule käitumisele: ta ei ole ennast parandanud ega seadusvastast käitumist lõpetanud. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et viimased kaks liiklusrikkumist pani I.I toime pärast kodakondsuse taotluse esitamist. Esindaja märgib, et I.I kõik toime pandud rikkumised ei tulene tema tahtlikust soovist ignoreerida seadusi ega suunata oma tegevust kuritegelikule teele, vaid pigem on rikkumised olnud hoolimatu ja vastutustundetu käitumise tulemus. Vabariigi Valitsus leiab, et see seisukoht ei ole asjakohane ning sellega püütakse õigustada I.I toimepandud õigusrikkumisi. Selline arvamus näitab, et I.I ei ole siiani mõistnud oma tegusid ja nende tagajärgi ning et tegemist on olnud teadlikult toimepandud süütegudega. I.I hilisemad liiklusrikkumised on seotud lubatud sõidukiiruse ületamisega ja foori keelava tulega ristmikule sõitmisega, mis näitab I.I hoolimatut suhtumist enda ja teiste inimeste suhtes ning kujutavad ohtu Eesti ühiskonnale ja avalikule korrale tervikuna. Vabariigi Valitsus märgib, et juht on kohustatud täitma ja järgima liiklusreegleid. I.I seisukoht, et tema tegevus ei ole olnud tahtlik, vaid hoolimatu ja vastutustundetu käitumine, ning et tema teod on seotud rahaliste vahendite puudumisega, ei õigusta I.I toimepandud rikkumisi ega anna õigust rikkuda seadusi. I.I esindaja esitatud arvamuses toodud asjaolud, et I.I on eestimeelne inimene, kes on elanud Eestis sünnist saati, saanud hariduse eesti keeles, peab Eestit oma kodumaaks, tegeleb äritegevusega ning tal on sissetulek ja kinnisvara, loovad küll positiivse fooni edaspidi kodakondsuse saamiseks, kuid selleks peab I.I näitama, et ta suudab käituda õiguskuulekalt. Korduvalt süütegude toimepanemisega on I.I näidanud üles lugupidamatust Eesti riigi ja siin kehtiva õiguskorra vastu. Vabariigi Valitsuse hinnangul ei ole I.I käitumine olnud õiguskuulekas – korduvad süüteod ei viita tema seaduskuulekale käitumisele ega hoiakule käituda õiguspäraselt. Arvestades I.I toime pandud süütegude suurt hulka ja seda, et ta jätkuvalt eirab kehtestatud liiklusnõudeid, ei ole Vabariigi Valitsus veendunud tema soovis käituda õiguskuulekalt ja järgida kehtivat õiguskorda. Võttes arvesse, et I.I on pika aja jooksul korduvalt ja süstemaatiliselt rikkunud Eestis kehtivaid seadusi, jätnud temale mõistetud karistused korduvalt täitmata ning tema viimase liiklusrikkumise toimepanemisest on möödunud kõigest neli kuud, ei ole võimalik asuda seisukohale, et ta on oma seadusvastasest käitumisest järeldusi teinud. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates on Vabariigi Valitsus seisukohal, et praegu on I.I-le Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine proportsionaalne ja põhjendatud. Vabariigi Valitsusel on soov veenduda I.I õiguskuulekuses veel kahe aasta jooksul“ (dtl 129-131).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.1 Vaidlustatud korraldus on ebaproportsionaalne, ebapiisavalt põhjendatud ning ei arvesta kaebaja tegelikku olukorda ja õiguskuulekuse paranemist. 4.2 Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt kaotavad kustutatud andmed õigusliku tähenduse karistatuse ja korduvuse arvestamisel. Seega ei saa neid kasutada kodakondsuse taotluse hindamise alusena. Valdav osa kaebaja poolt toimepandud väärtegudest on seotud liiklusnõuete rikkumisega, kuid neid ei saa käsitleda tahtliku soovina eirata Eesti seadusi või põhiseaduslikku korda. Lisaks leiab kaebaja, et VV peab kaebaja viimast rikkumist (2024 august) tõendiks jätkuvast seadusvastasest käitumisest, kuid ei arvesta, et see oli üksikjuhtum, mis ei peegelda kaebaja üldist hoiakut ega kavatsust Eesti seadusi eirata. Kaebaja hinnangul eeldab kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p 2 kohaldamine, et isik "ei täida Eesti seadusi" praegusel hetkel, mistõttu ei saa tugineda pelgalt varasematele rikkumistele, mis on juba arhiivi kantud. Kaebaja hinnangul on tema puhul lähtutud rangemast hindamiskriteeriumist kui teiste kodakondsuse taotlejate puhul, kuna keeldumise aluseks on varasemad liiklusrikkumised, mida tavaliselt ei peeta oluliseks teguriks kodakondsuse andmisel. 4.3 Kaebaja on sündinud Eestis ja saanud hariduse eesti keeles. Eesti keel on tema emakeel ja ta peab Eestit oma kodumaaks. Ta tegeleb äritegevusega, on kahe ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige, ning tal on stabiilne sissetulek ja kinnisvara Eestis. Ta on võtnud eluasemelaenu kinnisvara ostmiseks, mis näitab tema pikaajalist kavatsust jääda Eestisse ja panustada selle ühiskonna arengusse. Nimetatud asjaolusid näitavad, et kaebaja on panustanud Eesti ühiskonda ja ta on vastutustundlik ühiskonnaliige. Ta on teinud teadlikke jõupingutusi oma käitumise parandamiseks ja kohandanud oma eluviisi vastavaks Eesti seadustele ja ühiskonnakorraldusele. Tal ei ole praegu ühtegi kehtivat karistust ja ta on valmis edaspidi järgima Eesti seadusi ja näitama oma õiguskuulekust.

konkreetsest olukorrast, mida iga kodakondsuse taotluse puhul tehakse. Vastustaja möönab, et määratlemata mõistete sisustamine ei tohi olla meelevaldne ning vastustaja poolne määratlus peab olema otsuses jälgitav. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsuses jälgitav, miks kaebaja puhul on jõutud järeldusele, et talle kodakondsuse andmine ei ole otsuse tegemise hetkel põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.