B.Q kaebus Siseministeeriumi 17.07.2025 otsuse nr 1-24/311 ja 12.09.2025 vaideotsuse nr 2-2/715-4 tühistamiseks, Siseministeeriumi kohustamiseks
Menetlusosalised nende esindajad
ja
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kaebaja – B.Q , esindaja M.N Vastustaja – Siseministeerium, esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Kirjalik menetlus
1.Jätta B.Q kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.05.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.B.Q esitas Siseministeeriumile 06.05.2025 avalduse uue perekonnanime X saamiseks. Uueks perekonnanimeks taotles kaebaja vanaema perekonnanime.
2.Siseministeerium keeldus 17.07.2025 otsusega nr 1-24/311 uue perekonnanime andmisest. Kaebaja esitas otsusele vaide.
3.Siseministeerium jättis 12.09.2025 vaideotsusega nr 2-2/715-4 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 24.09.2025 B.Q kaebus Siseministeeriumi 12.09.2025 vaideotsuse nr 2-2/715-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, Siseministeeriumi kohustamiseks tegema uus otsus, millega lubatakse kaebajal kanda perekonnanime X. 16.02.2026
täpsustas kaebaja nõuet ning esitas taotluse Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja soovib kanda vabalt valitud perekonnanime X. Nimi kajastab kaebaja enesemääratlust, rahvuslikku päritolu ja kultuurilist kuuluvust ning toetab identiteedi järjepidevust. Nimi X on kaebaja jaoks olnud tähenduslik ning kasutusel juba pikemat aega, mistõttu ametlik kinnitamine looks sideme kaebaja sisemise enesekuvandi ja juriidilise staatuse vahel.
6.Nimi X on rahvusvaheliselt kasutatav ja arusaadav. Täht y nime lõpus on rahvusvahelises praktikas tavaline ning häälduslikult loomulik. Variandid Y või W moonutaksid nime kõla ning ei vasta kaebaja identiteedile. Kaebaja on varem elanud Rootsis, mistõttu on oluline, et perekonnanimi oleks rahvusvaheliselt aktsepteeritav, loetav ja hääldatav.
7.Kaebaja soov vastab nimeseaduse (NS) § 171 lg-le 4. Kaebaja soovib nime vahetada kultuurilise ja keelelise enesemääratluse ning rahvusvahelise tegevuse tõttu. Kaebaja taotlus vastab NS mõtte ja eesmärgile ning õigustab vabalt valitud perekonnanime andmist.
8.Nimi X ei ole transliteratsioon vene või valgevene keelest, vaid on vabalt valitud perekonnanimi. Seetõttu ei saa Siseministeerium tugineda üksnes transliteratsiooni reeglitele ega võrrelda nimekuju X kohustuslikult kirjapiltidega W või Y. Vaba valiku korral lähtutakse isiku tahtest, kultuurilisest identiteedist ja rahvusvahelisest sobivusest.
9.Tähe y olemasolu ei saa olla keeldumise alus, sest täht y kuulub eesti keele tähestikku ning esineb mitmetes Eestis ametlikult registreeritud ees- ja perekonnanimedes. Nimi X ei ole eksitav, solvav ega avalikku korda riivav ning seetõttu vastab nimeseaduse nõuetele.
10.Siseministeeriumi otsus takistab kaebajal kanda vabalt valitud perekonnanime X. NS § 171 lg 2 p 5 võimaldab vabalt valitud perekonnanime kinnitamist mõjuval põhjusel. Kaebajal on olemas mõjuv põhjus – kultuuriline ja keeleline enesemääratlus ning rahvusvahelises keskkonnas tegutsemine. Otsus rikub põhiseaduse (PS) § 19 lg-st 1 tulenevat kaebaja õigust määrata oma identiteedi väljendusvorm, sealhulgas nime.
11.NS ei piira vabalt valitud perekonnanime andmist üksnes eesti keele normide alusel (§ 171 lg 2). Siseministeeriumi otsus ei arvestanud kaebaja kultuurilist ja rahvuslikku tausta ning rahvusvahelist konteksti. Kaebaja kohtlemine erineb teistest isikutest, kes on saanud kinnitada vabalt valitud perekonnanime seaduses sätestatud korras. Seetõttu rikutakse PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet.
12.Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tema taotlust hinnatakse objektiivselt ja seaduslikult (NS § 171 lõige 4), mis võimaldab säilitada nimekuju, kui see vastab identiteedile ja kultuurilisele kuuluvusele. Siseministeeriumi otsus ei selgita, miks seda erandit ei kohaldata, kuigi kaebaja perekonnanimi X täidab nimetatud kriteeriumid. Siseministeeriumi pakutud variandid (nt W, Y) moonutavad algset nimekuju ja rahvusvahelist loetavust. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tunnustab isiku õigust oma identiteedile, sealhulgas nime kaudu. Idaslaavi nimede rahvusvaheline traditsioon kasutab lõppu -y (Tolstoy, Tchaikovsky, Dostoevsky, X) ja ükski Euroopa riik ei nõua nime muutmist transliteratsioonitabeli pärast.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Algselt põhjendas kaebaja soovi vahetada nime enda vene ja valgevene päritolu tõttu. Kaebaja soovis perekonnanime X, kuna tema vanaema neiupõlvenimi oli Q, mis tulenes tema isalt ehk kaebaja vanavanavanaisalt. Kaebaja väitel on tegemist tema perekonnas traditsiooniliselt esinenud perekonnanimega ning tuletatud vene keelele 2(8)
iseloomulikust naisvormist Q, mida vanaema kasutas enne abiellumist. Kaebaja arvates oli tegemist loogilise maskuliinse vormiga, mis sobib uueks perekonnanimeks. Veel on kaebaja kinnitanud, et valitud perekonnanime X kasutamise alusena tugineb ta vanematelt pärinevale või sugulussidemetega seotud nimele. Lisaks sellele esitas kaebaja Siseministeeriumile fotokoopia enda väitel tema vanaema sünnitunnistusest, mis oli väljastatud P.Q nimele. Seega pärines kaebaja soovitud uus perekonnanimi tema enda väite järgi tema ülenejalt sugulaselt ning nime meessoost vorm kujutas endast transliteratsiooni vene keelest. Vaides avaldas kaebaja ise, et X on inglise keelse kirjapildi näide, mis on tüüpiline vene ja valgevene päritolu perekonnanimede rahvusvahelise transkriptsiooni vorm.
14.Kaebaja põhjendas keset haldusmenetlust muudetud nimevahetuse põhjust sellega, et tal on raske hankida vajalikke tõendeid varem sugulaste kantud perekonnanime kohta, mis tema avaldatu kohaselt oli Q. Kaebaja enda avaldatud asjaolusid koos esitatud tõendiga ei muuda olematuks hiljem esitatud uus põhjendus uue perekonnanime andmiseks. Seda isegi siis, kui tema hilisema väite järgi on tegemist vabalt valitud perekonnanimega.
15.Tõele ei vasta kaebaja väide, et perekonnanime variandid Y või W moonutaksid soovitud nime kõla. Google Translate’i masintõlketeenuse päringu tulemustest nähtub, et nimekujusid W ja X hääldatakse nii eesti kui ka inglise keeles ühtemoodi. Seega ei mõjuta tähe y asendamine tähega i nime lõpus selle hääldust.
16.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tema identiteeti moonutaks ainuüksi asjaolu, kui tema perekonnanime lõpus on tähe y asemel täht i, mis nime ütlemisel hääldub samamoodi. Inimese identiteeti võib määratleda inimese püsiva ja eristava olemusena, mis väljendab, kes ta on, kuhu ta kuulub ja millega ta samastub.
17.Vaidlust ei ole, et täht y kuulub eesti tähestikku. Y ehk üpsilon ehk igrek on eesti tähestiku 32. ja viimane täht ning ladina tähestiku 25. ja eelviimane täht. Sellele vaatamata on kõnesolev täht eesti tähestikus võõrtäht. Eesti keele aspektist nimetatakse võõrtähtedeks ladina kirja tähti, mida ei kasutata oma- ja võõrsõnades, küll aga eestikeelses tekstis kasutatavates võõrkeelsetes nimedes ja sõnades.
18.Tähe y kasutamine perekonnanimes ei sõltu isiku kultuurilisest päritolust ning kõnealust tähte sisaldavat perekonnanime on võimalik kanda, kui isik on saanud sellise nime põlvemise või abielu või kooselulepingu sõlmimise kaudu, kui muu riik on oma kodanikku sellise perekonnanimega dokumenteerinud ja nimi kantakse rahvastikuregistrisse muu riigi isikut tõendava dokumendi alusel. Juhtudel, kui muu riigi isikut tõendav dokument ei ole ladina tähtedega või kui muu keele päritoluga perekonnanime kandev Eesti kodanik soovib perekonnanime kirjapilti muuta, siis asendatakse mõni täht tähega y vaid siis, kui õigusaktide kohaselt on selline asendamine võimalik.
19.Kuigi vene perekonnanimede ümberkirjutamisel saab kasutada tähte y (tähe ы asemel), ei tähenda see seda, et kõikides vene nimedes võiks nende ümberkirjutamisel kasutada tähte y mistahes tähe asemel. Ümberkirjutusreeglite kasutamise tulemusel ja välisriigi dokumendis oleva võõrtähte sisaldava perekonnanime lubamine ei tähenda, et võõrtähte sisaldavat perekonnanime võiks lubada ka vabalt valitud perekonnanime andmisel, välja arvatud juhul, kui on täidetud NS § 171 lg 4 mõlemad tingimused. Kui isik soovib loobuda kantavast perekonnanimest ja tal on selleks NS mõttes mõjuv põhjus, peab ta leppima nimetatud seadusega kehtestatud piirangutega.
20.Võõrapäraste nimede ümberkirjutusreeglite eesmärk on tagada, et nimede kuju säiliks võimalikult üheselt ja järjepidevalt erinevates tähestikes, võimaldades vajadusel nime tagasipööratavat ümberkirjutamist ning kindlat isikutuvastust, sõltumata kasutatavast kirjaviisist. Võimalusel peab olema võimalik nimi ühest tähestikust teise ja sealt tagasi ümber kirjutada nii, et algne nimekuju säilib. Eeltoodu tähendab, et kui isiku nimi kirjutatakse ladina tähestikust ümber 3(8)
vene tähestikku (vene keelele kohandatud kirillitsa versioonile) ja seejärel tagasi ladina tähestikku, peab saadav tulemus vastama algsele nimekujule. Kui ladinapärane nimekuju X kirjutatakse ümber vene tähtedega, saadakse tulemuseks G, ning selle tagasi ladina tähestikku ümberkirjutamisel on tulemuseks nimekuju F, sest ümberkirjutustabelite kohaselt asendatakse täht y tähega õ. Eeltoodu tähendab, et nimekuju muutuks, mis ei lähe kokku ümberkirjutusreeglite eesmärgiga.
21.Vastustaja ei ole väitnud, et perekonnanimi X on eksitav, solvav ega avalikku korda riivav ega jätnud kaebaja avaldust rahuldamata nimetatud põhjusel. Avaldus jäeti rahuldamata seetõttu, et uus perekonnanimi ei või olla selline, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu. Samuti ei esinenud konkreetsel juhu alust NS § 171 lg-s 4 sätestatud erandi rakendamiseks, sest kaebaja valitud perekonnanimi X ei ole vastavuses vene ega valgevene keele nimetraditsiooniga.
22.Riigivõimu sekkumine PS § 19 lg-s 1 tulenevasse vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt PS rikkumist. Igaühe õigust vabale eneseteostusele nagu teisigi põhiõigusi tohib piirata kooskõlas PS-ga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11). PS preambula viitab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise olulisusele, § 6 deklareerib, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Eesti keelt ja kultuuri tähtsustavaid norme leidub veel mitmetest teistest PS sätetest.
23.Vastustaja ei ole kaebaja eneseteostuse õigust ebaproportsionaalselt piiranud. Vastustaja jaatas kaebaja õigust valida endale uus perekonnanimi, mistõttu ei ole põhjendatud väita PS § 19 lg-st 1 tuleneva õiguse rikkumist. Avaldus uue perekonnanime andmiseks jäeti rahuldamata põhjusel, et valitud nime puhul esinevad piirangud ja soovitud kujul perekonnanime andmiseks läbi erandi tegemise ei esine seda võimaldavat õiguslikku alust. Samas ei olnud kaebaja valmis kaaluma valitud nime teisel kujul, mis oleks võimaldanud senise perekonnanime asemel uue andmist.
24.Vastustaja keeldus kaebaja avalduse rahuldamisest ja uue perekonnanime andmisest NS ja Vabariigi Valitsuse 18.03.2005 määrusega nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ (edaspidi määrus) sätete alusel, kuna kaebaja valis rahvusele vastava perekonnanime X, mida ei ole võimalik saada mitteladinatähelisest kirjapildist NS alusel määrusega kehtestatud ümberkirjutusreegleid kasutades ja siseministri 20.06.2016 käskkirjaga nr 1-3/93 „Tähetabelite heakskiitmine“ (edaspidi käskkiri) heakskiidetud tähetabelitest lähtudes.
25.Viidatud õigusaktidest lähtuvalt saab vene perekonnanime D ümber kirjutada määruse lisa 2 kohaselt W (lisa kohaselt ei kasutata tähte y ühegi tähe asemel), lisa 3 kohaselt Y ning käskkirja lisa 4 kohaselt Y (tähte y kasutatakse tähe ы asemel). Ka valgevene nimede transkribeerimisel määruse lisa 10 kohaselt ei kasutata ühegi tähe asemel tähte y, valgevene-ladina tähetabelis käskkirja lisas 3 kasutatakse tähte y tähe ы asemel. Seega ei saa vene või valgevene perekonnanime D Eestis kehtivaid ümberkirjutusreegleid kasutades kirjutada kujul X. Lisaks teatas Eesti Keele Instituut, et valitud perekonnanimi X ei tulene ühestki kehtivast tähetabelist, mistõttu ei vasta see vene ja valgevene keele kasutusele.
26.Isegi juhul, kui jaatada NS § 171 lg 2 p-s 5 nimetatud muu mõjuva põhjuse olemasolu, mis võimaldab isiku põhjendatud soovil anda talle uus perekonnanimi, ei tähenda see seda, et NS § 17 1 lg-s 4 sätestatud erand, mis võimaldab uue perekonnanime puhul kõrvale kalduda NS § 17 1 lg 3 p-s 1 sätestatud perekonnanime eesti keelekasutusele vastava kirjapildi nõudest, kuluks kohaldamisele ilma, et taotletav perekonnanimi oleks muukeelsele nimetraditsioonile vastav.
27.Kaebuses on jäetud selgitamata, milline on see rahvusvaheline kontekst, mida tulnuks otsuse ja vaideotsuse tegemisel arvestada. Avalduses ja sellele järgnenud haldusmenetluses ei põhjendanud kaebaja uue perekonnanime saamise soovi tegutsemisega rahvusvahelises 4(8)
keskkonnas. Rahvusvahelisele elukorraldusele kui uue perekonnanime andmise mõjuvale põhjusele hakkas kaebaja tuginema alles vaides, muutes sisuliselt otsust tehes hinnatud mõjuvat põhjust ja taotledes uue perekonnanime andmist täiendavale põhjusele tuginedes.
28.NS ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega tunnistati kehtetuks NS § 18 ning selle lg 2 p-s 1 nimetatud erand (mõjuvateks põhjusteks käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes on juhud, kui avalduse esitajal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav) sätestati teises sõnastuses NS §-s 171 lg-s 4.
29.Juhul, kui aktsepteerida võimalust, et vene või valgevene päritolu perekonnanimega isikud saavad rahvusvahelisele elukorraldusele viidates muuta enda perekonnanime lõpus olev täht i täheks y, siis peaks seda võimaldama ka eestipäraste perekonnanimede puhul (nt Rüütli jt). Sellisel juhul muutuks aga sisutuks NS § 17 1 lg 3 p-s 1 sisalduv piirang, mille kohaselt uueks antavaks perekonnanimeks ei või olla nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi, häälduse või keelelise tähenduse tõttu.
30.Vastustaja arvestas avaldust menetledes kaebaja rahvuslikku tausta ja hindas kaebaja vabalt valitud perekonnanime X vastavust venekeelsele ning valgevenekeelsele nimetraditsioonile. Kaebaja esitatud väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest on põhistamata. Kaebaja tuginemine võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise argumendile on ainetu ka põhjusel, et Siseministeeriumi vastusest nähtuvalt ei ole viimase kümne aasta jooksul vabalt valitud perekonnanimena antud nimesid, milles on võõrtäht y.
31.Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides põhjalikult selgitanud, miks ei osutu erandi kohaldamine kõnesoleva kaasuse puhul võimalikuks. Kaebusest ei selgu, millist materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on hindamisel ebaõigesti kohaldatud või milline õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata.
32.Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust, mis võimaldaks kõrvale kalduda NS § 5 lgs 1 sätestatust, mille kohaselt isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.
33.Juhul, kui taotletava nime muutmine ei ole hõlmatud NS § 171 lg-s 1 sätestatud üldreegliga, näeb sama paragrahvi lg 2 ette erandid, millal on isikul lisaks paragrahvi lg-le 1 täiendavalt õigus taotleda perekonnanime muutmist ja uut perekonnanime. Järelikult peab vastustaja uue perekonnanime andmise menetluses kaaluma, kas nime muutmist lubada või mitte. Seetõttu ei saa kohus tühistamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat andma kaebajale perekonnanime X, vaid üksnes kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama.
34.Vastustaja saab pädevuse realiseerimisel lähtuda vaid Eestis kohalduvatest asjakohastest õigusnormidest, mis näevad ette, et isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Näiteks kirjutatakse kuulsa Vene helilooja nimi eesti keeles Pjotr Tšaikovski, kuid inglise keeles kasutatakse kirjapilti Pyotr Tchaikovsky. See ei tähenda, et helilooja nime tuleks ka Eestis hakata kirjutama teisiti, eirates eesti keeletraditsiooni. Samal põhjusel ei muutuks kaebaja perekonnanime kirjapilt W Eestis pelgalt seetõttu, et mõnes välisriigis kirjutatakse nime kohalikust keeletraditsioonist lähtudes X.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Kaebaja jäi 16.02.2026 avalduses nõuete juurde Siseministeeriumi 17.07.2025 otsuse nr 124/311 ja 12.09.2025 vaideotsuse nr 2-2/715-4 tühistamiseks, Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Samas tõi kaebaja välja, et tema nime muutmisest keeldumine 5(8)
on õigusvastane, mistõttu tuleb haldusaktid tühistada. Nagu kohus selgitas 30.09.2025 määruses, on tuvastamisnõue hõlmatud tühistamisnõudega, mistõttu puudub vajadus eraldiseisvalt haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Samas eeldab kohus kaebaja seisukohast, et kaebaja ei taotle õigusvastasuse tuvastamist, vaid leiab, et haldusaktid on õigusvastased. Kaebaja on esitanud kohase kohustamisnõude, millega kohus nõustub (vt HKMS § 49 lg 1). Kohus hindab järgnevalt vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust.
36.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas avalduse perekonnanime X saamiseks. Esialgse kaebaja esitatud avalduse kohaselt taotles kaebaja oma vanaema perekonnanime, milleks on Q (dtl 149). Lisaks esitas kaebaja koopia oma vanaema sünnitunnistusest, mis oli väljastatud P.Q nimele (dtl 89). Kaebaja selgitas täiendavalt, et kuna vajalikud dokumendid ja tõendid varasemate perekonnanimede kohta on raskesti kättesaadavad ja nende hankimine kujuneks ebaproportsionaalselt keerukaks, soovib ta perekonnanime vahetada isiklikel põhjustel, sest nimi X meeldib talle ja peegeldab tema identiteeti ning kultuurilist kuuluvust paremini kui praegune nimi (dtl 63). Vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna uueks perekonnanimeks ei või olla nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu. Samuti jäeti rakendamata NS § 171 lg-s 4 sätestatud erand, kuna perekonnanimi X ei ole vastavuses venekeelse ega valgevenekeelse nimetraditsiooniga (dtl 38).
37.HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2, HKMS § 158 lg 3 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus haldusasjas nr 320-1198, p 13).
38.Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata NS § 171 lg 3 p 1 ja lg 4 alusel. Nimetatud sätete järgi ei või isikule uue perekonnanime andmisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel uueks perekonnanimeks olla nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu. Paragrahvi lõikes 3 sätestatust võib teha erandi, kui perekonnanime muutjal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
39.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et perekonnanimi X ei ole eksitav, solvav ega avalikku korda riivav. Samuti ei vaielda selle üle, et täht y kuulub eesti tähestikku, kuid on võõrtäht, st on ladina kirja täht, mida ei kasutata oma - ja võõrsõnades, vaid eestikeelses tekstis kasutatavates võõrkeelsetes nimedes ja sõnades. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused on õigusvastased, kuna nimi X kajastab kaebaja enesemääratlust, rahvuslikku päritolu ja kultuurilist kuuluvust ning toetab identiteedi järjepidevust. Kaebaja ei nõustunud teiste vastustaja pakutud nimevariantidega, sh nimega W.
40.Vaidlust ei saa olla selles, et Q perekonnanime meessoost vorm kirjutatakse vene või valgevene keeles D (vt ka sünnitunnistust dtl 89). NS § 5 lg 1 kohaselt kasutatakse isikunime kirjutamisel eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Vabariigi Valitsuse 18.03.2005 määrusega nr 61 kinnitatud „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ § 41 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga heaks kiita isikunime ümberkirjutamisel kohaldatava isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtiva tähetabeli, mida kohaldatakse isiku taotluse alusel isikunime 6(8)
ümberkirjutamisel. Määruse lisa 2 kohaselt ei kasutata tähte y ühegi tähe asemel (Vene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides). Lisa 3 järgi kasutatakse tähte y tähe ы asemel (Vene nimede translitereerimine Eesti dokumentides). Lisa 10 järgi ei kasutata ühegi tähe asemel tähte y tähte (Valgevene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides). Ka siseministri kehtestatud 20.06.2016 käskkirja nr 1-3/93 „Tähetabelite heakskiitmine“ lisa 4 kohaselt kasutatakse tähe й asemel tähte i. Seega on õigus vastustajal, et perekonnanime D ei saa Eestis kirjutada X kujul. Nimetatud sätete järgi on võimalikud nimekujud Q, Y või C. Kui ladinapärane nimekuju X kirjutatakse ümber vene tähtedega, saadakse tulemuseks G ning selle tagasi ladina tähestikku ümberkirjutamisel on tulemuseks nimekuju F, sest ümberkirjutustabelite kohaselt asendatakse täht y tähega õ. Ka Eesti Keele Instituudi esindaja märkis, et nimi X ei tulene ühestki kehtivast tähetabelist (vene-eesti, vene-ladina, valgevene-ladina), seetõttu ei vasta ta kummagi keele kasutusele (dtl 98).
41.Kaebaja tugines rahvusvahelisele elukorraldusele kui uue perekonnanime andmise mõjuvale põhjusele alles vaides (dtl 33). Haldusmenetluse seaduse § 83 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Seega on õigus vastustajal, et vaidemenetluses ei saa hinnata uue perekonnanime andmise võimalusi põhjustel, mida algses taotluses ei olnud esitatud.
42.Kaebaja soovib nimekuju Xt, kuna on varasemalt töötanud Rootsis ning võib sinna tulevikus naasta ning talle on oluline, et tema perekonnanimi oleks rahvusvaheliselt/inglise keelselt hääldatav ning toetaks tema kultuurilist järjepidevust (dtl 33). Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega tunnistati kehtetuks NS § 18 ning selle lg 2 p-s 1 nimetatud erand (mõjuvateks põhjusteks käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes on juhud, kui avalduse esitajal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav) sätestati teises sõnastuses NS §-s 17 1 lg-s 4. Seaduse eelnõu (531 SE) seletuskirjas on selgitatud, et nimetatud säte välistab avatud loeteluna ka muude põhjuste arvestamise isikule uue perekonnanime andmise piirangute kohaldamisel. Selline regulatsioon välistab ka praktikas tekkinud juhtumid, kus isik soovib muuta oma perekonnanime nö välisriigipäraseks põhjusel, et ta soovib selles riigis tööle või õppima asuda, sest niisuguse uue nimega on see tal lihtsam ja perekonnaseisuasutusel puudub ühene alus keelduva otsuse tegemiseks.
43.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole põhjendanud X nime kasutamise vajadust seoses rahvusvahelise kontekstiga, millega vastustaja oleks pidanud haldusmenetluses või vaidemenetluses arvestama. Kaebaja ei ole väitnud, et näiteks tema praeguse nime kasutamine oli raskendatud arvestades, et ta töötas pika aja vältel Rootsis. Seega puudub põhjendus, miks W nime kasutamine oleks keerulisem võrreldes Xga. Lisaks on kohus ühel meelel vastustajaga selles, et välisriikides kasutatakse kirjapilti X lähtudes kohalikust keeletraditsioonist. Eestis puudub selleks õiguslik alus. Kohane on võrdlus Venemaa helilooja nimega, kus eesti keeles kirjutatakse Pjotr Tšaikovski, kuid inglise keeles kasutatakse kirjapilti Pyotr Tchaikovsky. Samas kaebaja on väljatoonud nime (TTT), kus on kasutatud eesnimes võõrtähti, mistõttu vastav näide ei ole asjakohane. Nimeseadus ei keela kasutada nimedes võõrtähti. Kuivõrd kaebaja nime puhul tuli vastustajal kasutada soovitud nime transliteratsiooni, ei saa samastada olukorraga, kus taotletud on vabalt valitud nime. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigusi rikutakse PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet.
44.Vastustaja tõi kohtumenetluses välja viite Rahvusvahelise Lennundusorganisatsiooni dokumendile Doc 9303 (International Civil Aviation Organization; ICAO), mis reguleerib reisidokumentides kasutatavat tehnilist esitust, mis ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt idaslaavi (vene, valgevene) nimede rahvusvaheline traditsioon kasutab lõppu -y. Kuivõrd 7(8)
vaidlustatud haldusaktides ei olnud nimetatud standardile tuginetud, ei hinda kohus kaebaja väidet, et tegemist ei ole õiguspärase õigusliku alusega.
45.Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei ole vastuolus PS §-ga 19. Vastavalt PS § 11-le tohib põhiõigusi, sealhulgas vaba eneseteostuse õigust (§ 19), piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. PS kommenteeritud väljaanne põhistab, et koostoimes PS preambuliga, on riigi eesmärgiks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, ja arvestades, et eesti keel on eesti rahvuse ja kultuuri oluline komponent.1 Seega oli õigustatud kaebaja eneseteostuse õiguse riive.
46.Kohus ei hinda, millisel õiguslikul alusel on kolmandatele isikutele antud nimi, mis sisaldab y tähte (vt HKMS § 44 lg 1). Ka vastava statistika väljanõudmine ei ole asjakohane. Kohus hindas üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ning leidis, et kaebaja õigusi ei ole rikutud.
47.Kaebaja viidatud EIK seisukohad asjades Burghartz vs Šveits (22.02.1994 otsus nr 16213/90) ja Guillot vs Prantsusmaa (24.10.1993 otsus nr 22500/93) ei ole asjakohased ning ei seondu praeguse vaidlusega. Esimeses kohtuasjas leiti, et meeste ja naiste erinev kohtlemine abikaasade perekonnanime valikul ei olnud objektiivselt põhjendatud. EIK lahendis Guillot vs Prantsusmaa leiti, et isiku nimi kuulub EIÕK artikli 8 kaitsealasse, kuid riigil on nimede reguleerimisel lai kaalutlusruum. Lapse huvide kaitseks ja nimetraditsioonide säilitamiseks kehtestatud piirangud ei olnud kohtu arvates ebaproportsionaalsed ning seetõttu artikli 8 rikkumist ei tuvastatud.
48.Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning kohus ei tühista neid. Kuivõrd kohus ei rahulda tühistamisnõuet, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
49.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja esitas taotluse kaebajalt menetluskulude 3826,02 euro väljamõistmiseks. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil halduskohtumenetluses keelatud kasutada välist õigusabi, kuid välise õigusabi kulud mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24). Vaidlus ei välju vastustaja põhitegevuse raamest, mistõttu ei ole alust hüvitada vastustaja õigusabikulusid. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
1
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.