X. Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate nr 20250236631 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
Asja läbivaatamine
Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud esindaja Heili Jaamu Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.05.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) koostas 03.01.2025 X. Xile (kaebaja) 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohta maksuteate nr 20250236631, mille kohaselt tuleb kaebajal tasuda mootorsõidukimaksusumma 200,71 eurot. Kaebajal tuleb hiljemalt 16.06.2025 tasuda maksusummast 100,36 eurot ning ülejäänud 100,35 eurot hiljemalt 15.12.2025. Kaebaja sai maksuteate kätte 17.02.2025.
2.Kaebaja esitas 19.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.01.2025 maksuteate nr 20250236631 tühistamiseks. Kaebaja soovib kaebuses ka tunnistada mootorsõidukimaksu seaduse (MKMS) § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7 ning § 8 põhiseadusega vastuolus olevaks.
3.Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kaebuse faktilised põhjendused, selgitamaks kaebeõigust.
4.Kaebaja esitas 27.03.2025 täiendavad selgitused ja dokumendid. Kaebaja selgitas, et vaidlustatud maksuteade piirab kaebaja õigusi ehk tegemist on koormava haldusaktiga, mis on 1(5)
vastuolus põhiseadusega. Vaidlustatud maksuteatega pannakse kaebajale kohustus tasuda maksuteates märgitud mootorsõidukimaks teates märgitud tähtaegadeks. Kohustuse pealepanek riivab alati adressaadi õigusi.
5.Tallinna Halduskohus võttis oma 31.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 6.1 Kaebaja leiab, et tegemist õigusvastase haldusaktiga, sest see põhineb sätetel, mis on vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsler pöördus Riigikogu poole, tuues esile põhjendused, mida kaebaja ei hakka kaebuses kordama. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7, § 8. 6.2 Vaidlustatud maksuteade piirab kaebaja õigusi ehk tegemist on koormava haldusaktiga, mis on vastuolus põhiseadusega. Vaidlustatud maksuteatega pannakse kaebajale kohustus tasuda maksuteates märgitud mootorsõidukimaks teates märgitud tähtaegadeks. Kaebeõiguse eelduseks on kaebaja õiguse võimalik riive, mitte rikkumine. Kohustuse pealepanek riivab alati adressaadi õigusi. Mootorsõidukimaks on varamaks, mis esmajoones piirab omandipõhiõigust. Selleks et säilitada maksuga koormatud omandit (mootorsõidukit), peab maksumaksja loobuma teist liiki varast (maksuks tasutavast rahast). 6.3 Kui maksu peab tasuma vaatamata vara hävimisele või vargusele, tekib küsimus, kas omandipõhiõiguse (PS § 32) piirang on proportsionaalne. Kaebaja on seisukohal, et põhiseadusega vastuoleva haldusakti vaidlustamiseks ei pea ta ära ootama kirjeldatud faktiliste asjaolude saabumist kuna sellisel juhul oleks vaidlustatud haldusakt jõustunud ning kaebaja võimalused enda õigusi kaitsta oluliselt kehvemad. Seega kui kaebaja sõiduk peaks maksustamisperioodil hävinema või kaebaja selle registrist ajutiselt kustutama vms juhtuma, siis kannaks kaebaja negatiivseid tagajärgi põhiseadusega vastuolus oleva jõustunud haldusakti tagajärjel. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 7.1 Kuna kaebaja on sõiduauto X X registreerimisnumbriga xxx xxx omanik, on ta isikuks, kellel on MSMS-st tulenev kohustus mootorsõidukimaksu tasuda. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidlusaluses maksuteates oleks selles märgitud maksusumma ebaõigesti arvutatud. 7.2 Seega on MTA poolt õiguspärane ja seadusega kooskõlas kaebajale tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa arvestamine ja määramine ning selle kohta maksuteate koostamine. MTA on maksuteate koostanud kehtiva õiguse alusel (MKS § 10 lg 2 p 2, MSMS § 9 lg 1), kasutades Transpordiameti liiklusregistrist nähtuvaid sõidukiandmeid ning MSMS §-s 12 kehtestatud maksukohustuse arvutamise aluseid. 7.3 Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tunnistamaks MSMS § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7 ja § 8 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaiks. PS § 113 nõuab riikliku maksu puhul kõigi maksuõigussuhte elementide (maksumaksja, maksuobjekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev) sätestamist seaduses, kuna maksumaksja õigused ja kohustused peavad tulenema vahetult maksuseadusest. Maksuõigussuhte fakultatiivne element, maksusoodustus, peab (juhul kui seda soovitakse rakendada) samuti olema sätestatud seaduses. Eeltoodud põhiseadusest tulenevad nõuded on vastustaja hinnangul MSMS kehtestamisel täidetud ning PS §-s 32 sätestatud omandiõiguse riive ei ole antud juhul ebaproportsionaalne. 7.4 HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kaebusesse märkida kaebuse faktiline põhjendus. Kaebaja on kaebuses välja toonud üksnes õiguskantsleri seisukohad, kuid kaebusest ei nähtu, et 2(5)
õiguskantsleri poolt väljatoodud olukorrad oleksid vähimalgi määral haakuvad kaebaja ja talle kuuluva sõidukiga. Tegemist pole olukorraga, kus kaebajal puuduks sõiduki kasutamise võimalus (nt põhjusel, et see on hävinud, varastatud vms), samuti pole kaebuses välja toodud muid asjaolusid, mis seostuks õiguskantsleri ettepanekus väljatooduga (paljulapseline perekond, puudega isikud vm). Kuigi 20.03.2025 määrusega kohustas Tallinna Halduskohus kaebajat seostama kaebuses esitatud õiguskantsleri seisukohti konkreetselt kaebajale määratud mootorsõidukimaksuga ja vaidlustatava maksuteatega seonduvate asjaoludega, ei ole kaebaja ka kaebuse täienduses neid puuduseid kõrvaldanud, väites üksnes, et kohustuse pealepanek riivab alati adressaadi õigusi ning et kohustava haldusakti adressaadil on HKMS § 44 lg 1 kohaselt üldjuhul alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse. Seejuures ei ole aga kaebaja jätkuvalt selgitanud, miks ta leiab, et maksuteade ja talle määratud mootorsõidukimaks on õigusvastane, kaebaja ei selgita, kuidas tema subjektiivseid õigusi vaidlustatud maksuteatega riivatakse või rikutakse. Kaebusest nähtuva põhjal ei ole äratuntav, et tegemist oleks kaebaja põhiõiguste ebaproportsionaalse riivega. Kaebus põhineb üksnes hüpoteetilistel väidetel ning selles väljatoodud viidetel õiguskantsleri ettepanekutele puudub vastustaja hinnangul tähtsus käesoleva asja lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebus on sisuliselt põhjendamata. Seega jääb MTA seisukohale, et vaidlusalune maksuteade on õiguspärane. Puudub alus maksuteate muutmiseks või tühistamiseks ning seetõttu tuleks X. Xi kaebus jätta rahuldamata. Kaasatud haldusorgani seisukoht
8.Kaasatud haldusorgani hinnangul on MSMS kooskõlas põhiseadusega. 8.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas MSMS tema õigusi tema hinnangul põhiseadusevastaselt riivab. Kaebuses on esitatud teoreetiline käsitlus. Kaebajal puudub seadusest tulenev õigus algatada menetlus abstraktseks normikontrolliks. Tulenevalt eeltoodust puudub Rahandusministeeriumi hinnangul kaebajal kaebeõigus. 8.2 Kõik mootorsõidukimaksu kohustuslikud elemendid (maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev ning maksuvabastused) on kindlaks määratud seaduses. MSMS-s maksusumma kujuneb objektiivsete näitajate alusel, mis kehtivad kõigile maksumaksjatele ühtviisi. 8.3 Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on Riigikogul. Riigikohus on leidnud, et PS § 32 lõike 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira seadusandjat avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid on põhiseadusega kooskõlas. Ka PS §-st 113 ei tulene seadusandjale piiranguid avalik-õiguslike rahaliste kohustuste eesmärkide määratlemisel. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse võib kehtestada mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. MSMS eesmärgiks on tagada stabiilne tulu laekumine riigieelarvesse ja maksukogumise lihtsus, mis on PS § 32 omandiõiguse riive legitiimne eesmärk.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja on vaidlustanud maksuteate nr 20250236631 mootorsõidukimaksu kohta 2025. aastal, mille kohaselt on kaebajale määratud mootorsõidukimaks mootorsõidukit X X puudutavas osas 200,71 eurot.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajalt nõutava mootorsõidukimaksu arvestus on vastavuses MSMS- i regulatsiooniga.
3(5)
12.19.03.2025 esitatud kaebusest ning 27.03.2025 esitatud kaebuse täiendustest nähtuvalt on kaebaja kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlusalune maksuteade on koostatud ja kaebajale esitatud MSMS-i sätete alusel, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning seetõttu on kaebaja hinnangul õigusvastane ka kaebajale saadetud maksuteade. Kaebaja põhistab oma kaebust viitega õiguskantsleri poolt 26.02.2025 Riigikogule tehtud ettepanekus tooduga viia MSMS põhiseadusega kooskõlla. Kaebaja teeb kokkuvõtte õiguskantsleri põhjendustest, miks on viimase arvates MSMS ja liiklusseadus (LS) vastuolus PS §-dega 11, 12 ja 32. Lisaks viitab kaebaja ka õiguskantsleri seisukohtadele liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukite omanike erinevale kohtlemisele 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2026. Kaebaja toob ka välja, et on pöördunud kohtusse enda õiguste kaitseks, sest on otsuse adressaat ning kohustust paneva haldusakti puhul on alati tegemist koormava haldusaktiga.
13.Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohaga, et kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas MSMS tema õigusi põhiseadusevastaselt riivab. Kaebuses on esitatud üksnes teoreetiline käsitlus, mida kaebaja ei seosta oma subjektiivsete õiguste tegeliku riivega. Seega puudub kohtul alus ja võimalus kontrollida vaidlustatud normide põhiseaduspärasust kaebaja isikust ja tema isikuga seonduvatest asjaoludest lähtuvalt, nt võrdsuspõhiõigus jms. Kaebaja ei viita, et talle kuuluv sõiduk on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, sõiduk on hävinud vms. Seega saab kohus piirduda üksnes formaalse ja üldise normikontrolliga. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et mootorsõidukimaksu puhul on tegemist kaebaja jaks koormava haldusaktiga. Rõhutamist vajab, et ka koormava haldusakti puhul peab kaebaja välja tooma põhjendused, miks haldusakt just tema õiguste riive seisukohalt õigusvastane on.
14.MKS § 10 lg 2 p 2 sätestab, et maksuhalduri ülesandeks on muuhulgas arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma. MSMS § 3 p-st 1 tulenevalt mootorsõidukimaksu objekt on liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk. MSMS § 5 kohaselt mootorsõidukimaksu maksab mootorsõiduki omanik (p 1) või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud (p 2). MSMS § 9 lg 1 omakorda sätestab, et MTA väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril.
15.Kaebaja ei vaidle, et ta on mootorsõiduki X X omanik. Seega on kaebaja isik, kellel on MSMst tulenev kohustus mootorsõidukimaksu tasuda. Seega on vastustaja õiguspäraselt arvestanud kaebajale tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu ja väljastanud selle kohta maksuteate. Vastustaja on toiminud kehtiva MSMS § 10 lg 2 p 2 ja § 9 lg 1 alusel, kasutades Transpordiameti liiklusregistrist nähtuvaid sõidukiandmeid ning MSMS §-s 12 kehtestatud maksukohustuse arvestamise aluseid.
16.Maksude kehtestamise peaeesmärgiks on riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täimiseks vajaliku raha saamine. Lisaks võivad maksudel olla ka regulatiivsed kõrvaleesmärgid, nt keskkonnasääst ja harjumuste kujundamine.
17.Mootorsõidukimaks on oma olemuselt omandimaks. Omandi maksustamine tugineb eeldusel, et isik, kellel on võimalik vastavat vara (antud juhul mootorsõidukit) omandada, kuulub suurema majandusliku edukusega isikute hulka (võrreldes nendega, kellel puudub võimalus sellist vara soetada). Seejuures sõltub vastav maksukohustus isiku valikutest, st tegemist pole vältimatu maksukohustusega. Esiteks puudub kohustus mootorsõidukit omandada (st esineb võimalus vastavat maksukohustust vältida), kuid kui siiski omandamise otsus tehakse, on võimalik ja ka vajalik lähtuda sõiduki valikul enda majanduslikest võimalustest. Mootorsõidukimaks on osa mootorsõiduki omamisega kaasnevast kogukulust (mille moodustavad muu hulgas sõiduki omandamise kulu, hooldamise kulu, kindlustamise kulu, kütuse soetamise kulu jms). Sõiduki omandamise otsuse tegemisel ei ole seega piisav lähtuda vaid sellest, kas majanduslikud võimalused on piisavad sõiduki müügihinna tasumiseks, vaid kas need on piisavad kogukulu 4(5)
kandmiseks. Majandusliku loogika järgi ei saa kulud ületada püsivalt tulusid, st jätkusuutlik ei ole omandada ega omada mootorsõidukit, mille kogukulu kandmiseks piisavad vahendid puuduvad.
18.MSMS-i eelnõu seletuskirjast (eelnõu 364 UA) nähtuvalt on MSMS-i kehtestamisel lähtutud majanduslikku, elu- ja looduskeskkonda ning sotsiaalset mõju kombineerivast eesmärgist: Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige vanem ja uute autode osas saastavam. Samas ei ole eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale ja majandusele on tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni. Lisaks eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks. /-/.../-/ Mootorsõidukimaksu puhul on auto valiku otsused juba minevikus tehtud ja suurem vanuskompensatsioon vanematel autodel vähendab maksukohustust väiksema turuhinnaga autode osas. See aitab mootorsõidukimaksuga toime tulla ka madalama sissetulekuga autoomanikel arvestades ka maksevõimega. /-/.../-/ Registreerimistasuga mõjutatakse tulevasi autoostu otsuseid. Vanuse vähendust hakatakse rakendama kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimisel möödunud vähemalt 1 aasta. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20. Väiksem vanusepõhine maksuvähendus võrreldes mootorsõidukimaksuga tähendab seda, et vanematel autodel moodustab registreerimistasu suurema osakaalu auto hinnast kui uuematel. See suunab tulevased autoostjad uuemate ja sedakaudu keskkonnasõbralikumate valikute suunas. /-/.../-/ Näiteks 10 aasta vanuse sõiduki mediaan-aastamaks on 167 eurot aastas ehk 14 eurot kuus, 15 aasta vanuse sõiduki mediaan-aastamaks on 85 eurot aastas ehk 7 eurot kuus ning vanemata kui 20 aasta vanuste sõidukite aastamaks on 50 eurot aastas ehk 4 eurot kuus. Enamikul juhtudest jääb aastamaksu kulu kaugelt alla tüüpilise aktiivkasutuses oleva sõiduki kütuse- ja kindlustuskulu.
19.Lisaks on MSMS-i muutmise kaudu (eelnõu 694 SE) reguleeritud lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine. Muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt: „Maksuvähendus on suunatud lastega peredele ja toetab nende liikumisvõimalusi ning üldist hakkamasaamist. Üldine teatud tingimustel maksu vähendamine registriandmete põhjal on läbipaistvam ja lihtsam hallata, kui toetuste tõstmine. Maksuvähenduse eesmärk on konkreetselt automaksust tuleneva mõju leevendamine.“.
20.Mootorsõidukimaks lähtub sõiduki tehnilistest näitajatest ja vanusest, st analoogsete tehniliste näitajatega ja vanusega sõidukite arvestuslik mootorsõidukimaks on analoogne, st isikuid koheldakse sarnastel asjaoludel võrdselt. Teatavad maksuvähendused on seotud sõiduki omaniku isikuga – nt eelnevalt viidatud maksuvähendus lastega peredele, kuid ka see lähtub võrdsuse põhimõttest, st laieneb kõigile vastavatele tingimustele vastavatele isikutele.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse ning kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu menetluskulude jaotuse küsimust ei tõusetu. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.