J.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.10.2025 otsuse nr 12505270045-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 27.05.2025 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: J.A , esindaja vandeadvokaat Anu ToomemägiKivistik Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamine
10.03.2026 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta J.A kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsusest avaldada üksnes resolutsioon, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.A (kaebaja) saabus esimest korda Eestisse 27.07.2024 ja esitas pärast võltsitud dokumentide (sh võltsitud Norra Kuningriigi (Norra) elamisluba) avastamist 27.07.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA, vastustaja) rahvusvahelise kaitse taotluse (nr 12407270009).
2.PPA luges 06.01.2025 otsusega nr 12407270009-1 (otsus I) kaebaja 27.07.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 ning § 201 p-de 4 ja 6 alusel põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi
3-25-4445
(resolutsiooni p-d 1 ja 2); tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni (Venemaa) vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva (resolutsiooni p 3) ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki (Eesti) ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 4). Põhjendused:
2.1.Kaebaja ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ja need ei haaku päritoluriigi infoga ning taotlus esitati eesmärgiga kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi. Kaebaja on vaid ühel korral enda poliitilist ja võimudevastast meelsust avaldanud. Rahvusvahelise kaitse taotlust esitades ei maininud kaebaja kordagi, et teda on Tšetšeeni Vabariigi (Tšetšeenia) võimude poolt kinni peetud ja pekstud ning et tema kehal on põletushaavad. Kaebaja soovis võltsitud dokumentidega Norrasse liikuda. Hirm venelaste ees ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Asjaolu, et kaebaja täiskasvanud vennapoega võidakse sundida Tšetšeenia võimude poolt Ukrainasse minema, ei ole alus kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kui kaebaja oleks Tšetšeenias „mustas nimekirjas“ ei oleks teda Vene piirist üle lubatud. Kaebajal on võimalik Tšetšeeniasse tagasi pöörduda ning väited tema võimalikust tapmisest ja laiba prügimäele viskamisest on ilmselge liialdus. Asjaolu, et kaebaja poeg elab Norras ja õde Rootsi Kuningriigis (Rootsi) ei ole aluseks jätta sissesõidukeeld kohaldamata.
3.Kaebaja vaidlustas vastustaja 06.01.2025 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-25-282). Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 09.05.2025 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus võttis 13.05.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse.
4.J.A (kaebaja) esitas 27.05.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.
5.PPA luges 16.10.2025 otsusega nr 12505270045-1 (otsus II) kaebaja taotluse põhjendamatuks (VRKS § 20 lg 1) ja lükkas kaebaja taotluse tagasi (VRKS § 20 lg 2). Põhjendused:
5.1.Kaebaja tõi korduvas 27.05.2025 taotluses uue asjaoluna esile, et Vot Tak meediaplatvormil ilmus artikkel, millest sai teatavaks nende pere elukoht väikeses Eesti asulas ja põhjus, miks nad taotlesid rahvusvahelist kaitset, nende elamine Tšetšeenias, pereliikmete täpne arv ning Eestisse saabumise kuupäev. Neile helistati ja küsiti, et mida nende kohta kirjutatakse. Seega on nad identifitseeritud kui režiimi kriitikud.
5.2.Kaebaja ütlustest nähtub, et ta on andnud teadvalt ja korduvalt vastuolulisi ütlusi. Kaebaja väitis alguses, et ta lahkus Eestist 27.04.2025, järgmiseks aga väitis hoopis, et lahkus Eestist 26.04.2025. Tegelikult aga nähtub Rootsi migratsiooniameti tagasivõtupalvest ja taotlejaga kaasas olnud erinevatest dokumentidest, et ta oli Rootsi Kuningriigis juba 22.04.2025, mis omakorda tähendab tegelikult seda, et ta pidi Eestist lahkuma juba 21.04.2025. Küsides selgitusi valeväidete andmisest, vastas kaebaja, et ta ei mäleta. Kaebaja viidatud artikkel ilmus Vot Tak platvormil 24.04.2025, ehk 2 päeva pärast seda, kui kaebaja Rootsis kinni peeti. Selle peale väitis kaebaja, et artikkel ilmus 21.04.2025 öösel, ehkki ta väitis varem, et see ilmus 24.04.2025. Ilmselge on, et kaebaja lahkus Eestist hoopis põhjusel, et Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2025 otsusega kaebuse haldusasjas nr 3-25-282 rahuldamata. Samuti on vastuolulised kaebaja ütlused sellest, kes organiseeris Eestist lahkumise ja kuidas ta lahkus Vao keskusest.
5.3.Kaebaja andis ka Rootsis rahvusvahelise kaitse taotlemisest teadlikult ebaselgeid seletusi. Kaebaja ei pöördunud ise Rootsi politsei poole, vaid ta peeti seal kinni 22.04.2025 autost Rootsisse saabumisel inimkaubanduse ja dokumentide kuritarvitamise kahtluse tõttu. Kaebaja 2(12)
3-25-4445
esitas Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse alles 25.04.2025, kui selgus, et teda hakatakse Rootsist välja saatma. Kaebaja väitis Rootsi politseile, et soovis minna külla Norras elavatele sugulastele, mitte et teda ähvardas artikli ilmumise tõttu oht. Ilmselgelt oli kaebaja eesmärk jõuda Norrasse, ehk jätkata seda teekonda, mis tal Eestisse saabudes rohkem kui aasta tagasi pooleli jäi. Kuna kaebaja pöördus ise ajakirjaniku poole, ei saa välistada, et kaebaja asus ise teadlikult tagakiusu provotseerima. Kaebaja ootas Rootsis, millal artikkel ilmub ja esitas seejärel rahvusvahelise kaitse taotluse.
5.4.Kaebaja ei ole isik, keda ohustaks Vot Tak meediaplatvormil ilmunud artikli pärast Venemaale tagasipöördumisel võimude poolne tagakius või hilisem ebaproportsionaalne karistus. Väljaspool Tšetšeeniat elab 1,25 miljonit tšetšeeni ja usutav ei ole, et Tšetšeenia võimudel oleks ressurssi kõikide nende jälgimiseks. Seda ei ole kinnitanud ka päritoluriigi info. Kaebaja ei ole kunagi enda poliitilist meelsust avaldanud ja tal ei olnud 2024. a ega ka varem mingeid probleeme Tšetšeeniast lahkumisega. Seega ei ole kaebaja isik, kes oleks kunagi sattunud Tšetšeenia võimude huviorbiiti. Võib eeldada, et Vot Tak artiklit on Venemaal lugenud või vaadanud vähem kui 30 000 inimest, ehk äärmiselt vähe inimesi. Kaebaja väide, et artikli põhjal on võimalik teda identifitseerida, on liialdatud. Kaebaja ei ole ajakirjanikule enda lugu rääkides paljastanud midagi sellist, mis põhjustaks Tšetšeenia huvi kaebaja vastu ja artiklis on isikute õiged nimed muudetud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid enda piinamise kohta. Kaebaja on üle 60-aastane naisterahvas, kellel ei ole Venemaa ega konkreetselt Tšetšeenia võimudega mingeid probleeme olnud. Päritoluriigi infost nähtus, et Vot Tak meediaplatvorm on Venemaal blokeeritud ja ei ole usutav, et kõik taotleja naabrid ning tuttavad oleks seda artiklit lugenud. Seega ei ohusta kaebajat Venemaale tagasi pöördumisel võimude poolne tagakius või hilisem ebaproportsionaalne karistus. Kaebaja on praeguseks kaotanud kõik kohtuvaidlused nii Eestis kui Rootsis ja sellest tulenevalt soovib kaebaja ainult pikendada enda Eestis viibimist ning vältida lahkumiskohustuse täitmist. Vot Tak artiklis on kaebaja rääkinud sama juttu, mida esimeses rahvusvahelise kaitse taotluses, ainult lisanud värvikaid detaile. Järelikult on kaebaja taotlus ennast kordav ja selgelt põhjendamatu, ning esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada.
5.5.Kaebaja muudab pidevalt enda ütlusi, vastavalt sellele, kuidas talle endale kasulikum on. Kaebaja Venemaale tagasipöördumisel ei ole takistusi. Kui ta ei soovi naasta Tšetšeeniasse, on tal võimalik valida endale sobiv elukoht mõnes teises Venemaa piirkonnas. Kaebajal, nagu kõikidel teistel Venemaa kodanikel on õigus riigisiseselt ümber paikneda.
5.6.Kaebajat ei saa pidada ka täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 lg 3 alusel. Kaebaja tagasisaatmine päritoluriiki ei too kaasa tõsist reaalset ohtu. Kaebajal puudub isiklik soodustav tegur, mis lubaks arvata kaebajale suuremat ohtu, kui ülejäänud Venemaa elanikkonnale. Kaebajal on vanusest tingitud mõningad tervisehädad. Kaebaja ei ole Venemaal tagaotsitav ja teda ei oota naastes ees aluseta kriminaalkaristus. Kaebajale on väljastatud Venemaa pass ja sellega näitas Venemaa riigivõim, et kaebaja on nende diplomaatilise kaitse all. Venemaa territooriumil ei toimu hetkel sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku- või rahvusvahelist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada Venemaa territooriumil elava isiku elu. Venemaale kehtestatud majandussanktsioonidest tingitud ebameeldivused jäävad väljapoole VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse mõistet.
5.7.Kaebaja arvamus ja vastuväited ei muuda PPA varasemaid seisukohti. Kaebaja oli teadlik, et teise Schengeni riiki jõudes saadetakse ta tagasi. Usutavad ei ole kaebaja väited, et tema ütlused halduskohtus ei olnud korrektselt tõlgitud. Kaebaja oli artikli avaldamisega ise nõus. Kaebaja ei ole Venemaa või Tšetšeenia võimude aktiivne vastane, kelle ülesotsimisega mõnest teisest Venemaa piirkonnast hakkaks Tšetšeenia võimud vaeva nägema ja oma 3(12)
3-25-4445
piiratud ressurssi kulutama. Vestluse lõpus selgub, et kaebaja sugulased reisivad ilma igasuguse kartuseta Tšetšeeniasse. Venemaa võimuesindajatel ei ole administratiivset võimekust, et olla kõikide nende artiklitega kursis või neid lugeda. Kuna avaldatud artikkel ei sisalda Venemaa ega Tšetšeenia kohta uut ega võimuesindajaid kompromiteerivat materjali, ei ole eluliselt usutav, et nad hakkaks välja selgitama, kes võiks olla artiklis mainitud isikud. Kaebaja õetütre vennanaise küsitlemine Eesti-Vene piiriületusel ei tähenda, et just nimelt tšetšeene kontrollitakse piiriületusel põhjalikult. Venemaa piirivalvurid hakkasid riiki sisenevaid ja väljuvaid inimesi põhjalikumalt kontrollima juba 2022. aastal. Kaebajal puudub Venemaa teise piirkonda elama asumise soovil vajadus registreerida ennast siseministeeriumis – registreerida saab ka riikliku teenuse portaali kaudu või esitades elektroonilise või paberkandjal taotluse ajutise registreerimistunnistuse saamiseks. Kaebaja puhul ei ole tegemist Tšetšeenia võimude jaoks nii huvipakkuva isikuga, et nad hakkaks vaeva nägema tema Venemaa teistest piirkondadest üles otsimisega ja Tšetšeeniasse tagasiviimisega.
6.Kaebaja esitas 30.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.10.2025 otsuse nr 12505270045-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 27.05.2025 taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
6.1.Taotluse esitamise uueks asjaoluks oli onlines veebiajakirjas Vot Tak ilmunud intervjuu kaebajaga, mille alusel oli teda kerge identifitseerida tagasipöördumisel Vene Föderatsiooni või kodukohta Tšetšeenias. Artikli kirjutamiseks võttis kaebajaga ühendust Ira Novik, keda huvitas, et sedavõrd suurte läbielamiste järel keelduti kaebajale ikkagi Eestis kaitset andmast.
6.2.Vastustaja pööras liigset tähelepanu kaebaja väljaöeldud kuupäevadele Vao keskusest lahkumise, Rootsi reisimise ja seal kinnipidamise ja/või varjupaiga taotluse esitamise aja kohta. Isik ei pea oskama kõiki kuupäevi detailselt nimetada – see ei ole olnud seadusandja mõtteks ja seab kahtluse alla objektiivsed kaalutlused vaidlustatud otsuses.
6.3.Kaebaja kinnipidamine Rootsi politsei- või piirivalveametnike poolt ei välista kaebaja soovi Rootsi jõudes ennast „üles anda“ ja varjupaika paluma asuda. Kaebaja on väljaspoolt Euroopa kultuuriruumi pärit inimene, kelle teadmised ei pea olema samal tasemel migratsiooniametnikega. Vastustajal ei ole dokumente kaebaja poolt Rootsis antud ütluste kohta ja see muudab vaidlustatud otsuse kontrollimatuks. Kaebajal on WhatsApp vestlused ajakirjanikuga, tõendamaks, et ajakirjanik pöördus kaebaja poole perioodil 15.04.-19.05.2025. Samuti kinnitas ajakirjanik WhatsApp’is, et muutis 18.04.2025 artiklit. Kaebaja 28.04.2025 e-kirjast nähtub, et temale artikli mustandit enne avaldamist lugeda ei saadetud. See tõendab, et kaebaja ei ole tagakiusu provotseerinud. Ajakirjanik pöördus kaebaja poole 14.05.2025 uute allikate tähelepanu tõttu ja nimetas, et temaga tahetakse sel teemal veelgi ühendust võtta.
6.4.Kaebaja kohta on Tšetšeenias kogutud andmeid – kaebaja vend viidi 2025. a oktoobris küsitlemisele politseijaoskonda kaebaja asukohast teada saamiseks ja vennalt võeti kaheks tunniks telefon. Venda hoiatati, et kui kaebaja võtab ühendust, tuleb politseid koheselt teavitada. Seega on kaebaja elu ja tervise ohtu sattumine kodumaale naastes reaalne.
6.5.Kaebaja kehal on armid piinamisest 2024. a juulikuus.
6.6.Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ümber lükanud, et artikkel võiks olla levinud vähemalt 100 000 lugejani Venemaal, Tšetšeenias ja Eestis, Valgevenes ning et lugejate hulgas võib olla Vene agente või teisitimõtlejate ning Ukraina sõja kritiseerijate otsijaid. Samuti, et artiklit oli võimalik edasi levitada mistahes sotsiaalmeediakanalites. Isegi kui mõned meedia ja suhtluskanalid on keelatud Venemaal, ei tähenda see seda, et FSB või muud organid neile juurdepääsu ei oma. Arvutuskäigud artikli võimalike lugejate kohta on vaidlustatud otsuses subjektiivsed. Kui artiklit loeb kasvõi 1 eriteenistusega seotud isik, ei ole 4(12)
3-25-4445
välistatud kaebaja kodumaale jõudes tema väärkohtlemine või lausa oht elule. Kaebaja ei väitnud kindlalt, et kõiki tšetšeene, kes käivad varjupaika palumas, jälgitakse, kuid pigem nii on. Tagakiusuhirm on põhjendatud seetõttu, et Vot Tak artiklis oli kirjas lennukuupäev ja temaga koos olnud isikute arv ning piiripunkti nimi muutmata kujul ehkki kaebaja sellist avalikustamist ei soovinud. Lennukile minejate andmed on väga lihtsasti kogutavad ja töödeldavad, samuti nagu nende isikute andmete analüüs, kes Ivangorodist üle piiri Eesti suunal liiguvad.
6.7.Vaidlustatud otsuses ei ole käsitletud kaebaja poolt vastustaja ametnikule 13.10.2025 edastatud e-kirja pretensiooniga I. Novikule ajakirjaniku sõnamurdliku käitumise tõttu. Vaidlustatud otsuse lk 14 kohaselt on kaebaja juba esmasel vestlusel väljendanud sama, mis ajakirjanikule. Kaebaja on identifitseeritav režiimi kriitikuna, kuna pärast piinamist julges ta ikkagi ajakirjanikule (ehk avalikkusele) rääkida toimunust. Kaebajal on reaalne risk sattuda koduriiki naastes tõsisesse ohtu. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus on tõendatud objektiivsete asjaoludega.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Isik ei pruugi mäletada konkreetseid kuupäevi, millal ta ühest riigist teise lahkus, kuid kaebaja esitas sündmusi kronoloogiliselt vastuolulises järjestuses. See mõjutab kaebaja väidete usaldusväärsust. Kaebaja väidab, et lahkus Eestist Rootsisse meedias avaldatud artikli tõttu, kuid tegelikult lahkus kaebaja enne viidatud artikli avaldamist. Kaebajale oli Eestis antud õiguskaitse, mis peatas tema väljasaatmise kohtumenetluse ajaks ja samuti oli kaebajal võimalus vaidlustada halduskohtu 09.04.2025 otsus. Kaebaja käitumine tervikuna viitab märkimisväärsele kogemusele piiriületuste ja varjupaigamenetlusega seotud protsessides. Kaebaja sisenes esmakordselt Eesti Vabariiki võltsitud dokumente kasutades. Samuti kasutas teise isiku passi Rootsi sisenemisel. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid korduva käitumismustriga, mis osutab teadlikule ja sihipärasele tegevusele. Kaebajal oli juba varasem kogemus rahvusvahelise kaitse taotlemisel Eestis. Võõra inimese dokumentide hankimine viitab, et kaebaja eesmärk ei olnud kohene rahvusvahelise kaitse taotlemine.
7.2.Kirjavahetusest nähtuvalt viitab ajakirjanik kontaktile, mille on edastanud talle toimetus. Selline olukord eeldab loogiliselt, et kaebaja oli eelnevalt juba pöördunud väljaande poole ja andnud nõusoleku oma kontaktandmete edastamiseks. Seega ei saa kirjavahetust I. Novikuga käsitada spontaanselt tekkinud ajakirjaniku initsiatiivina, vaid pigem kaebaja enda pöördumise tehnilise jätkuna. Ajakirjaniku kontakti võtmine kaebajaga oli protsessi hilisem etapp, mitte selle algus. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud käsitada kaebajat passiivse osapoolena, kellele meediatähelepanu oleks ootamatult osaks saanud. Kaebaja oli avaliku tähelepanu teadlikult esile kutsunud. Väited, et ka teised väljaanded soovisid kaebajaga ühendust võtta, ei muuda eelnevat hinnangut. Kaebaja otsus jätta sõnumitele reageerimata ei välista tema varasemat aktiivset rolli meediaga kontakti loomisel ega vähenda tema panust artikli avaldamisele. Samuti ei oma tähtsust väide, et kaebajale ei esitatud artikli mustandit. Riigikohus on rõhutanud, et tagakiusu ei tohi provotseerida (vt otsus haldusasjas nr 3-222509). Kui isik kardab väljasaatmist ning võimalikke tagajärgi, on raske mõista, miks ta otsustab samal ajal viia oma juhtum meediasse.
7.3.Autoritaarsetes riikides võivad julgeolekuasutused kasutada ebaseaduslikke meetodeid, sh kutsuda „vestlusele“ ja avaldada survet sugulaste kaudu. Kaebaja väide tema venna kutsumisest FSB-sse tekitab küsimusi. Kui ametiasutusel oleks tegelik ja tõsine huvi kaebaja vastu, oleks ootuspärane kasutada ametlikumaid ja sihipärasemaid meetmeid. Kaebaja lahkus päritoluriigist ametlikult ja riigivõimudel on seega teada, et ta viibib välisriigis. Sel juhul ei ole loogiline otsida sugulasi kaebaja asukoha kindlakstegemiseks. Kui kaebaja vastu tuntaks
5(12)
3-25-4445
huvi, oleks rakendatud piiranguid juba enne tema lahkumist. Samuti on küsitav, et vend peaks teavitama FSB-d, kui kaebaja temaga ühendust võtab. Kriminoloogilisest vaatenurgast on üldteada, et peresidemed toimivad tavapäraselt vastupidiselt – sugulased pigem kaitsevad üksteist ega täida jälitaja rolli. Kogu info pärineb üksnes kirjavahetusest kaebaja õega. Puuduvad mistahes objektiivsed tõendid – kutsed, protokollid või muud dokumendid – ja seega on tegemist kontrollimatu teabega. Kaebaja kirjeldatud sündmused jäävad vastuoluliseks ja tõendamatuks. Seetõttu ei saa väiteid pidada usaldusväärseteks ega rahvusvahelise kaitse vajadust kinnitavateks asjaoludeks.
7.4.Kaebaja viitas esmases varjupaigamenetluses, et teda „natuke peksti“, et ta kaotas teadvuse ega suutnud seetõttu täpsustada, millisel viisil ja millistesse kehapiirkondadesse teda löödi. Sellest narratiivist joonistub pilt ebamäärasest ja fragmentaarsest mälestusest, mida kaebaja ise seostas teadvusekaotusega. Hiljem esitatud üksikasjalik kirjeldus väidetava vägivalla kohta, sh löökide suund, intensiivsus ja konkreetsed kehapiirkonnad, on sellega sisuliselt vastuolus. Kui isik on varem väitnud, et ta ei mäleta sündmuste käiku, siis ei ole loogiliselt veenev, et hiljem ilmneb detailne ja struktureeritud narratiiv. Selline versioonide muutumine ei viita mälestuse täpsustamisele, vaid tekitab põhjendatud kahtluse ütluste usaldusväärsuses ja nende spontaansuses.
7.5.Kaebaja pretensioon I. Novikule näitab, et kaebaja eesmärk oli saada avalikkuse tähelepanu, kuid vähendada isiklikku tuvastatavust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Avalikkuse kasutamine menetlusliku positsiooni tugevdamiseks ja seejärel tagantjärele „detailide reguleerimine“ on kooskõlas vastustaja hinnanguga, et kaebaja püüdis olukorda kujundada viisil, mis looks täiendavaid argumente rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjendamiseks.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.
8.1.Kaebaja rõhutas, et tema väited enda piinamise kohta ei ole olnud rahvusvahelise kaitse menetlustes vastuolulised. Asjaolu, et kaebaja Venemaa-Eesti piiri ületamise järel ei toonud koheselt välja, et teda on piinatud, tulenes sellest, et tema ütluste alusel koostatud akt jäeti talle tõlkimata. Hilisematel ärakuulamistel on kaebaja läbivalt rääkinud sellest, et teda päritoluriigis piinati. Halduskohus on neid asjaolusid kohtuasjas nr 3-25-282 valesti hinnanud. Otsuse II menetluses on vastustaja rikkunud läbivalt oma uurimiskohustust ja rajanud otsuse olemasolevaid tõendeid arvestamata ja täiendavaid tõendeid kogumata üksnes oma usule, et kaebajat ei kiusata päritoluriigis taga.
8.2.Vastustaja toonitas, et kaebajal on õigus pöörduda ajakirjanduse poole, kuid sellest ei tulene, et kaebaja võiks provotseerida taolisel viisil enda tagakiusu ja luua nii ise aluseid endale rahvusvahelise kaitse andmiseks. Käesoleval juhul on kaebaja astunud ise samme, et oma tagakiusu provotseerida. Kaebaja ütlused rahvusvahelise kaitse menetlustes on olnud läbivalt vastukäivad ja ebausaldusväärsed. Pole tõenäoline, et kui Venemaa võimud sooviksid kaebajaga tegelikult ühendust saada ja survestada teda Venemaale naasma, siis püüaksid nad seda saavutada kaudsel teel talle venna ülekuulamise kaudu sõnumeid edastades.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda kohus kõiki haldusaktis esitatud põhjendusi, kuna nõustub nendega ning leiab, et haldusorgan on jõudnud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel õigete ja õiguspäraste järeldusteni.
6(12)
3-25-4445
10.HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
11.Kaebaja on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 24 lg-d 1–3 ja direktiivi 2013/32/EL art 40 lg-d 2 ja 3 näevad ette korduvate taotluste läbivaatamise kahes etapis. Esimeses etapis kontrollitakse taotluste vastuvõetavust ja teises etapis antakse hinnang nende sisule. Esimene etapp jaguneb omakorda kaheks. Esmalt kontrollitakse, kas taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL alusel. Seejärel tuleb kontrollida, kas uued dokumendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Kui vastus on jaatav, siis tuleb kaitse taotlus läbi vaadata üldkorras. Dokumenti või tõendit tuleb pidada direktiivi 2013/32/EL artikli 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses uueks, kui otsus varasema taotluse kohta on tehtud, ilma et see dokument või tõend oleks olnud menetlevale ametiasutusele varasemalt teada. Kui kaebaja on esitanud uusi dokumente, siis tuleb PPA-l hinnata, kas esitatud tõendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Korduva taotluse läbivaatamise teises etapis hinnatakse isiku kaitsevajadust, sh esitatud dokumente, sisuliselt. Uute tõendite esitamise korral tuleb mh hinnata, kas isik oleks saanud need tõendid või asjaolud esitada juba esmases menetluses. Kui taotleja esitab uusi tõendeid, mida ta oleks võinud takistusteta esitada ka eelmise taotluse menetlemise ajal, kohaldub VRKS § 24 lg 1 ning taotlus vaadatakse läbi eelmise taotluse raames (s.o VRKS § 24 lg 2 ei kohaldu). Sõltumata sellest, kas korduv taotlus lahendatakse kiirmenetluses või üldises menetluses, tuleb isik VRKS § 18 lg-tes 4 ja 41 sätestatud korras uuesti ära kuulata (direktiivi 2013/32/EL artikkel 40 lg 3) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2024 otsus asjas nr 3-23-1110, p-d 12–21).
12.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi), ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ning kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Kaebuse läbi vaatamise ulatus
13.PPA luges pärast kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse saamist selle vastuvõetavaks, uuendas menetluse ja vaatas taotluse läbi põhjusel, et kaebaja tõi taotluses esile uue asjaolu – Vot Tak meediaplatvormil ilmunud artikli – mille tõttu sai kaebaja elamine Tšetšeenias, tema Eestisse saabumise asjaolud, tema elukoht Eestis ja rahvusvahelise kaitse taotlemise fakt väidetavalt teatavaks 100 000 lugejale ja võisid väidetavalt saada teatavaks ka Venemaa eriteenistustele ja Venemaa toetajatele Eestis. Täiendavalt on kaebaja kaebuses väitnud, et pärast otsuse II tegemist on ilmnenud uusi kaebaja tagakiusule viitavaid asjaolusid
7(12)
3-25-4445
– kaebaja venna ülekuulamisele viimine Tšetšeenias 2025. a oktoobris, mille käigus esitati vennale küsimusi ka kaebaja kohta.
14.Kohus leiab, et tal on võimalik käesolev kaebus läbi vaadata üksnes ulatuses, milles see käsitleb kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise aluseks olnud või kaebaja väitel alles pärast tema rahvusvahelise kaitse taotluse teistkordset rahuldamata jätmist tekkinud asjaolusid.
15.Kaebaja on esitanud käesolevas kaebuses ka väiteid asjaolude kohta, mis olid vastustajale teada ja mida käsitleti vastustaja poolt juba otsuse I tegemisel (eelkõige küsimused seosest kaebaja väidetava piinamisega Tšetšeenias ja selle seoste kohta kaebaja kätel olevate armidega). Kohus leiab, et tal ei ole võimalik neid väiteid käesolevas kohtumenetluses hinnata. Kaebaja on vaidlustanud otsuse I haldusasjas nr 3-25-282 ning selle kohtuasja menetlus ei ole lõppenud. Tallinna Halduskohus leidis 09.04.2025 kohtuasjas nr 3-25-282 tehtud otsuse p-s 9.2 et kaebaja väiteid piinamise kohta ei saa pidada usutavateks. Otsuse I aluseks olnud tõendite ja asjaolude uus hindamine käesolevas kohtuasjas tooks kaasa olukorra, kus kohus väljuks kaebuse esemest ja asuks sisuliselt kontrollima otsuse I õiguspärasust. Ühtlasi tooks see kaasa sekkumise teise haldusasja menetlusse ja samas küsimuses vastandlike kohtulahendite tegemise ohu. Kaebajal on olnud ja on ka jätkuvalt võimalik esitada kõik oma väited otsuse I aluseks olnud asjaolude kohta kohtuasja nr 3-25282 menetluses, mistõttu ei piira nende asjaolude käesolevas asjas käsitlemata jätmine mingil viisil kaebaja kaebeõigust. Kohus ei pea ka vajalikuks käesoleva kohtuasja menetlust kuni kohtuasja 3-25-282 menetluse lõppemiseni peatada. Artikkel kui pärast päritoluriigist lahkumist (sur place) tekkinud asjaolu
16.Kaebaja väidab, et artikli tõttu meediaplatvormil Vot Tak on ta nüüd identifitseeritud kui režiimi kriitik ja tema isikut ning tema asukohta on Venemaa ja Tšetšeenia võimudel artikli andmete alusel lihtne välja selgitada.
17.Vastustaja on otsuses II kokkuvõtlikult leidnud, et kaebaja käitumine (mh tema tegevus ebaseaduslikul katsel liikuda Eestist Rootsi ja selle seos artikli ilmumise ajaga 24.04.2025) näitab, et kaebaja läks meediasse teadlikult ja edastas teadlikult ajakirjandusele kogu artiklis oleva info koos kuupäevadega. Sellest tulenevalt peab vastustaja põhjendatuks arvata, et kaebaja on ise teadlikult asunud oma tagakiusu provotseerima.
18.Vaidlusaluse Vot Tak artikli ilmumise näol on tegemist sur place ehk alles pärast kaebaja päritoluriigist lahkumist tekkinud võimaliku tagakiusu põhjendava asjaoluga. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et põhjendatud hirm tagakiusu ees võib tuleneda ka rahvusvahelise kaitse taotleja tegevusest alles pärast päritoluriigist lahkumist. Riigikohus on samas märkinud, et kui taotleja alustab poliitilist tegevust alles eksiilis või intensiivistab seda oluliselt, peab ta veenvalt ära põhjendama, et tema motiivid olid siirad. Varjupaigamenetluse ja kohtumenetluse ajal ei saa taotlejal olla lõplikku kindlust, et ta ei pea pöörduma tagasi päritoluriiki. Varjupaigaõigust ei tohi kuritarvitada tagakiusamise teadliku provotseerimisega. Kui võtta arvesse mis tahes eksiilis toimunud poliitilist tegevust, avaks see taotlejatele ulatusliku võimaluse moonutada oma subjektiivse käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi (Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p 23; 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, pd 18–18.8).
19.Kuigi käesoleval juhul pole otseselt tegemist kaebaja poliitilise tegevuse intensiivistamisega pärast päritoluriigist lahkumist, on samad järeldused kohtu hinnangul 8(12)
3-25-4445
kohaldatavad ka muule kaebaja tegevusele, mille tulemusena võib tekkida tema tagakiusamiseks uus põhjus. Sellises olukorras on kaebaja enda kohustuseks tõendada, et tema motiivid on olnud siirad ja ta ei ole soovinud rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi moonutada ega enda tagakiusamist provotseerida.
20.Kaebaja on andnud otsuse II menetluses vastuolulisi ütlusi selles osas, kelle initsiatiivist nimetatud artikli koostamine ja avaldamine lähtus. Ühe versioonina on kaebaja ka öelnud, et artikli initsiaatoriks ja meediaväljaande poole pöördujaks oli ta ise (dtl 155). Kaebuses on kaebaja märkinud, et tema ei pöördunud ajakirjaniku poole, vaid ajakirjanik pöördus tema poole (dtl 6). Ka kohtuistungil jäi kaebaja viimati nimetatud seisukoha juurde (istungi helisalvestis 00:38:05). Kaebaja esitatud kuvatõmmistest suhtluse kohta tema ja Vot Tak väljaande ajakirjaniku I. Noviku vahel (vt dtl 497) saab kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja poole pöördumine polnud ajakirjaniku enda initsiatiiv, vaid sellele eelnes suhtlus väljaande toimetaja Sergei Kovaltšenko ja kaebaja (või kaebaja lähedaste) vahel, mille raames toimetajale olid edastatud kaebaja kontaktandmed. Seega ei lükka asjas olemasolevad tõendid ümber kahtlust, et artikli kirjutamise initsiatiiv võis lähtuda kaebajalt endalt.
21.Kohtu hinnangul pole siiski määrav, kellest lähtus initsiatiiv artikli kirjutamiseks. Ajakirjanikega suhtlemine ja neile oma väidetava tagakiusamise asjaolude avaldamine on kaebaja õigus nagu on kaebaja õiguseks ka poliitilise tegevusega jätkamine pärast kodumaalt lahkumist. Samas peab kaebaja teadvustama sellise tegevusega seotud riske, mida ei saa panna viibimiskoha riigi kanda. Sõltumata sellest, kas intervjuu läbiviimise initsiatiiv tuli kaebajalt või meediaväljaandelt, oli intervjuu andmine ja selleks andmete avaldamine igal juhul kaebaja enda valik. Soovi korral oleks kaebaja saanud ka intervjuu andmisest keelduda. Nagu juba eespool välja toodud, pidi kaebaja intervjuu ajal teadma ja arvestama, et kuna tema varjupaigamenetlus ja kohtumenetlus ei olnud lõppenud, siis ei pruugi tema väljasaatmine Venemaale olla välistatud.
22.Kaebaja puhul ei ole andmeid, mis võimaldaksid järeldada, et ta ei saa oma tegude tähendusest aru või ei suuda neid juhtida. Kaebaja enda kohtuistungil antud ütlustega on ümber lükatud tema lepingulise esindaja väide, et kaebaja on madala haridustasemega isik, kes ei pruugi oma juhtumi asjaoludes orienteeruda. Kaebaja kinnitusel on tal pedagoogiline kõrgharidus (istungi helisalvestis 00:35:00). Varasemas kohtumenetluses on kaebaja ka väitnud, et tal on lõpetamata kõrgem juriidiline haridus Tšetšeenia Riiklikust Ülikoolist (haldusasi nr 3-25-282, dtl 165 ja 1018). Neil asjaoludel ei saa väita, et kaebaja tahe intervjuu andmisel ei olnud vaba või ta ei teadvustanud oma tegevuse tagajärgi. Isegi kui kaebaja oli ajakirjanikuga kokku leppinud artikli mustandi lugemisvõimaluses enne artikli avaldamist ja artikli anonüümimises, ei tähenda see, et kaebaja tegevust ei saa käsitleda võimaliku tagakiusu aluseks oleva asjaolu provotseerimisena tema enda poolt. Liiati pole kaebaja ajakirjanikuga väidetavalt sõlmitud eelkokkulepete olemasolu kohta esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et tegemist oli mõlema poole kokkuleppega enne intervjuu andmist, mitte üksnes kaebaja ettekujutuse või hilisema sooviga. Kuna käesoleval juhul oli kaebaja kohustus tõendada, et ta ei püüa sur place tegevusega ise tagakiusu provotseerida, ei saa vastustajale ette heita, et viimane ei asunud koguma täiendavaid tõendeid kaebaja ja meediaplatvormi vahel toimunud suhtluse kohta.
23.Artikli sisust ja kohtuasja materjalidest saab järeldada, et kaebaja andis artikli aluseks olnud intervjuu lühikesel ajavahemikul, mis jäi tema poolt otsuse I peale esitatud kaebuse halduskohtu poolt rahuldamata jätmise (09.04.2025) ja kaebaja ebaseadusliku Rootsi saabumise vahele (kaebaja peeti Rootsi võimude poolt piiriületusel kinni 22.04.2025). Kaebuse rahuldamata jätmine halduskohtu poolt pidi kaebaja veendumust Venemaale 9(12)
3-25-4445
väljasaatmise võimalikkuses üksnes süvendama. Seetõttu peab kohus sarnaselt vastustajaga tõenäoliseks, et kaebaja intervjuu andmise eesmärk oli ka selle andmise ajastusest nähtuvalt soov tekitada artikli näol ise asjaolu, mis looks talle uue või täiendava aluse rahvusvahelise kaitse saamiseks kas Eestis või lahkumiskatse õnnestumise korral Rootsis või Norras. Kaebaja pole neid kahtlusi millegagi ümber lükanud, ega esitanud ka ühtki muud eluliselt usutavat selgitust, miks ta tegelikult meedia poole pöörduda soovis (sh just kõnealusel ajavahemikul).
24.Kokkuvõttes ei ole kaebaja kohtu hinnangul tõendanud, et tema tegevus oli siiras ja intervjuu andmine ajakirjanikule ei olnud katse moonutada oma käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi ja selle kaudu varjupaigaõigust kuritarvitada. Artikli avaldamisest kaebajale lähtuda võiv tagakiusuoht
25.Kohus nõustub vastustaja otsuses II antud hinnanguga, et ka pärast artikli avaldamist ei ole kaebaja isik, keda ohustaks Venemaale tagasipöördumisel võimude tagakius või hilisem ebaproportsionaalne karistus.
26.Kohus möönab, et iseenesest võib artiklit elektroonilise platvormi Vot Tak kaudu olla lugenud märkimisväärne hulk inimesi. Kuna platvormil avaldatavad artiklid ei levi üksnes vahetult, vaid ka muude elektrooniliste kanalite nagu Telegram, Facebook jne kaudu, ei ole iseenesest välistatud, et artikliga võib olla tutvunud ka Venemaal ja Tšetšeenias elavaid inimesi (vaatamata asjaolule, et vahetu juurdepääs Vot Tak platvormile on Venemaal alates 2022. a tehniliselt takistatud1). Artikli sisuga tutvunud isikute arvu täpsem määratlemine pole võimalik ega kohtu hinnangul ka käesoleva asja lahendamiseks vajalik.
27.Samuti ei saa pidada täielikult välistatuks, et kuigi artiklis on kasutatud abinõusid kaebaja identiteedi kaitsmiseks, kasutatud isikunimed on läbivalt muudetud ja artiklis puuduvad viited Venemaal toimunud sündmuste täpsetele kohtadele ning kuupäevadele, võib läbi andmete põhjaliku võrdlemise ning muu analüüsi (nt piiriületusinfo ja muude andmebaaside võrdlemine, isikute küsitlemine jne) olla Venemaa võimuorganitel võimalik välja selgitada, et artiklis kirjeldatud isikuks on tõenäoliselt kaebaja.
28.Samas tuleb arvestada, et kaebaja ei ole isik, kes oleks avalikult ja laialdaselt oma poliitilist meelsust väljendanud, kuuluks opositsioonilistesse rühmitustesse, oleks Venemaal või Tšetšeenias arvamusliider või tuntud teisitimõtleja. Ka artiklis kajastatu järgi seisnes kaebajale Tšetšeenia võimude poolt väidetavalt etteheidetud tegu üksnes Ukraina sõjas hukkunud sõduri matusel (mis ei olnud avalik koosolek, ega muul viisil avalik sündmus) ühekordselt seisukoha väljendamises järgmise fraasiga: “Miks te lasete neid sõtta saata? Ja mille poolest on teie Ukrainas sõdivad pojad paremad Vene sõduritest, kes tulid meid kahes (Tšetšeenia) sõjas tapma?“ (dtl 407). Puuduvad andmed, et kaebaja oleks oma Tšetšeenia või Venemaa võimude vastast meelsust mistahes muul viisil või ajal väljendanud.
29.Vastustaja esitatud andmetel, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, elab ainuüksi Euroopas (väljaspool Venemaad) vähemalt 250 000 tšetšeeni rahvusest isikut (dtl 61). Kõigi nende isikute jälgimine ei ole Venemaa või Tšetšeenia võimudele ilmselgelt jõukohane. Kohtule ei ole sarnaselt vastustajaga arusaadav, miks peaks Venemaa või Tšetšeenia võimud võtma kaebaja kui ilma igasuguse poliitiliselt silmatorkava profiilita ja Venemaa või Tšetšeenia võimudele ohutu isiku oma teravdatud tähelepanu alla ja asuma läbi viima keerulist ning 1
ressursimahukat uurimistööd, et seostada teda kõnealuse artikliga. Kaebaja väited ja põhjendused ei ole ka selles osas kohtule usutavad.
30.Kohus nõustub vastustaja otsuses II väljatooduga, et rääkides artiklis enda kinnipidamisest ja väidetavast piinamisest ülekuulamise käigus, samuti hilisemast lunarahanõudest, kirjeldab kaebaja Tšetšeenia võimude tegutsemisviiside kohta juba enne artikli ilmumist niigi üldiselt teada olevaid asjaolusid. Samuti on suhteliselt üldsõnaline artiklis kaebaja poolt esitatud kirjeldus ülekuulamise üldise käigu ja talle esitatud küsimuste osas (kuigi väga üksikasjalikud on kirjeldused kaebaja suhtes väidetavalt kasutatud piinamisviiside kohta). Ka kaebaja Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemise fakt ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mis peaks päritoluriigi info kohaselt (vt dtl 158) tooma automaatselt kaasa kaebaja tagakiusamise.
31.Tähtsusetu pole märkida, et Vot Tak artiklis on sõna saanud ka rahvusvahelise õiguse spetsialist ja Kaukaasias inimõiguste kaitsega tegeleva organisatsiooni ametnik, kelle hinnangul ei tõenda kaebaja intervjuu millegagi, et tema vastu on tegelikult kasutatud vägivalda. Spetsialist on artiklis märkinud, et iga Tšetšeenias toimuvate piinamiste kohta ettekandeid lugenud inimene võib rääkida sama, mida kaebaja on rääkinud intervjuus (dtl 412). See seisukoht kahandab kohtu hinnangul tervikuna artikli võimalikku mõju selle lugejaskonna jaoks.
32.Praegu puuduvad tegelikud andmed, et artikkel oleks saanud Venemaa või Tšetšeenia võimudelt mingit tähelepanu või tekitanud nende juures vastukaja. Kaebaja on kaebuses küll väitnud, et tema vend on kutsutud 2025. a oktoobris kaebajaga seotud asjaoludel Groznõis julgeolekuasutusse ülekuulamisele ja teda kaebajat puudutavalt küsitletud. Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes kaebaja ja kolmanda (samuti väljaspool Venemaad viibiva) isiku WhatsApp vestluse kuvatõmmis, kus kaebaja venna ülekuulamist väidetakse (dtl 498), ei ole Venemaa julgeolekuasutuste tegevust kinnitava tõendina usaldusväärne ning kaebaja kõnealused väited jäävad kontrollimatuteks. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kuna kaebaja on Venemaalt legaalselt lahkunud ja sealsetel võimudel on järelikult olemas info selle kohta, et kaebaja Venemaal ei viibi, siis on vähetõenäoline, et kaebaja vend kutsutaks ülekuulamisele, et selgitada välja oma õe asukohta. Lisaks ei ole kaebaja ja kolmanda isiku kirjavahetuses mainitud, et kaebaja venna väidetaval ülekuulamisel oleks mingi seos Vot Tak artikliga.
33.Kaebaja hirmud ja kahtlused võimaliku tulevase tagakiusu kohta on oletuslikku laadi. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuigi tulevikuprognoose tehakse teatud ebakindlusega, ei saa piisavat tõenäosust inimese tagakiusamisele hinnata pelgalt hüpoteetiliste oletuste või kahtluste alusel. Arvestada tuleb prognoosi aluseks olevate, välismaalast ja päritoluriiki iseloomustavate objektiivsete ja subjektiivsete asjaoludega. Ei piisa pelgast järeldusest, et tagakiusu ei saa välistada (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2025 otsus asjas nr 3-23-1317, p 15).
34.Kohus nõustub ka otsuse II p 10 kaebaja täiendava kaitse vajaduse osas tehtud järeldustega neid kordamata.
35.Eelnevat arvesse võttes ei leia kohus, et kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tehtud otsus (otsus II) oleks formaalselt või sisuliselt õigusvastane, seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
36.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude hüvitamise küsimuse 11(12)
3-25-4445
lahendab kohus eraldi määrusega. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja ka tema menetluskulud jäävad tema enda kanda.
37.HKMS § 175 lg 4 kohaselt võib kohus jätta otsuse avaldamata või avaldada üksnes otsuse resolutsiooni, kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka HKMS § 175 lg-s 3 sätestatut järgides. Kohus leiab, et otsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa pole võimalik avaldada kaebaja identifitseerimist välistavalt üksnes kaebaja nime või muid andmeid osaliselt välja jättes. Seetõttu avaldab kohus üksnes otsuse resolutsiooni, asendades kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.