Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Määruse tegemise aeg ja koht
21.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-844
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
26.09.2025 esitas isik taotluse Eesti Vabariigi (EV) ajutise kaitse ja elamisloa saamiseks. Isik põhjenda seda asjaoluga, et tundis ohtu elule, kuna survestati võtma Venemaa Föderatsiooni (VF) passi. Kellel seda ei olnud pidi viidama kuulu järgi kuskile kontroll kogunemispunktidesse, teadmata mis seal edasi tehakse. Ukraina-VF piiri ületas ebaseaduslikult, taotleja sõnade kohaselt küsitleti teda ca 2-3 tundi, võeti ära kõik dokumendid ja telefon. Peale mitmekordset küsimuste esitamist tagastati äravõetud esemed ja lubati edasi liikuda. Läbi Valgevene sõitis edasi Poola. Sinna jääda ei tahtnud, kuna tema teada ei ole seal suhtumine kõige parem. 25.11.2025, 23.12.2025 ja 21.01.2026 otsustega pikendas PPA taotleja ajutise kaitse menetlustähtaega kuni 25.03.2026. 15.12.2025, 27.01.2026, 03.02.2026, 09.02.2026, 13.02.2026, 18.02.2026 viis PPA taotlejaga läbi küsitlused ajutise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kaitsepolitseiamet edastas PPA-le 13.03.2026 ettepaneku nr 1841, et X. Xi tegevus kujutab ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ja esineb välismaalasele VRKS § 57 lg 1 p-des 3 ja 4 (on põhjust arvata, et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises, kelle puhul on kahtlus, et tema Eestisse saabumine võib ohustada riigi julgeolekut) toodud alus. Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamus X. Xi lähtuva julgeolekuohu kohta on tervikuna kajastatud Kaitsepolitseiameti 12.03.2026 salajase tasemega memos nr 2200. Oma hinnangus võttis Kaitsepolitseiamet arvesse VF sõjalist tegevust Ukrainas, selle võimalikku eskalatsiooni, VF julgeolekuasutuste poolt läbiviidavaid sabotaažiakte NATO riikide (sh ka Eesti) vastu, X. Xi sõdimist VF relvjõudude koosseisus, võimalikke kokkupuuteid VF või Valgevene julgeolekuteenistustega, on X. Xi suhtes rakendatavad meetmed Eesti julgeoleku tagamiseks vältimatud, möödapääsmatud ja vajalikud. X. Xi isa, ema, õde ja vend elavad alaliselt Ukraina okupeeritud aladel Donetskis. Kogutud teabele tuginedes omavad nimetatud perekonnaliikmed VF’i kodakondsust, mistõttu on võimalik, et ka X. X on VF’i kodanik, kuigi elamisloa taotlusel on ta seda eitanud. Tema lähisugulased elavad Ukrainas, samuti puudub tal Eestis töökoht. X. X on sündinud ja üles kasvanud UA’s Donetskis, käinud seal koolis ning omandanud magistrikraadi. X. X on suure osa oma elust elanud VF’i poolt okupeeritud Ukraina alal ning seetõttu viibinud Vene inforuumis ja okupeeritud aladel kehtiva režiimi mõjuväljas. X. X on ajavahemikul 2012-2019 õppinud Donetski Rahvuslikus Tehnikaülikoolis (DonNTU) ning lõpetanud bakalaureuseõpingud erialal „elektroonsed seadmed ja süsteemid“ ning magistriõppe erialal „elektroonika ja nanoelektroonika“. DonNTU-s on taasavatud sõjalise väljaõppe keskus, mis oli suletud alates 2014. aastast. Käesoleval ajal õpetatakse seal välja reserviste VF õhuväe jaoks. DonNTU kodulehe põhjal on seal alates 2014. aastast tegeletud informatsioonilise mõjutustegevusega. Kodulehel mainitakse Ukraina raketirünnakuid, mille tõttu on koolihooned saanud kahjustada. Kool allub nn „Donetski Rahvavabariigi“ (DNR) haridus- ja teadusministeeriumile. 2014. aasta oktoobris avati DonNTU-s Donbassi tsiviilkaitse instituut, mis paikneb raadiotehnika ja eriettevalmistuse teaduskonna aladel. Ülikooli rahvusvaheline koostöö piirdub alates Donetski okupeerimisest VF ülikoolidega DonNTU on üks paljudest ülikoolidest, kust värvatakse käesoleval ajal tudengeid VF’i sõjaväe koosseisus olevatesse mehitamata süsteemide vägedesse drooni-operaatoriteks. X. X töötas peale ülikooli lõpetamist 2018. aastal RANIMI instituudis, mis tegeleb geoloogia, geomehaanika, geofüüsika ja kaevandustööstuse teadusuuringute, projekteerimise ja konstrueerimisega. X. X töötas RANIMI-s kuni tema mobiliseerimiseni 20.02.2022. Peale tema nn „DNR relvajõududest“ demobiliseerimist läks ta tagasi RANIMI-sse tööle, kus ta töötas kuni 28.06.2024. Kuni EV-i saabumiseni oli X. X töötu. 2
X. X mobiliseeriti DNR relvajõududesse 20.02.2022 vahetult enne täiemahulise agressiooni algust. Peale mobilisatsioonikutse saamist ilmus isik vabatahtlikult formeerimiskeskusesse aadressil Oktoobri tn 10, Donetsk. Formeerimise käigus väljastati talle sõjaväevorm, standardne sõdurivarustus (katelok, joogipudel, telkmantel, gaasimask, padrunivöö) ning relvastus. Lisaks jagati valge käepael, mida VF’i kui ka DNR sõdurid kasutasid, et vältida sõbraliku tule tekkimise olukorda lahinguväljal. X. X kuulus 115. laskurpolgu 4. roodu 1. laskurpataljoni koosseisu, mille sõjaväeosa number oli S/O 08826. Oma teenistuse ajal täitis sõjaväeosa nr S/O 08826 Ukrainas lahingülesandeid. X. X on olnud nii granaadiheitja abi kui ka snaipri ametikohal. Mainitud sõjaväeosa on ametlikult liidetud VF’i relvajõududega 01.01.2023. X. Xi rühma relvastusse kuulusid Kalašnikovi automaadid, granaadiheitjad RPG7, snaiperpüss Mosin ja RPK kuulipildujad. Salved ja padrunid tohtis lahti pakkida alles kokkupuuteliinil Ukraina sõjaväega ning vahetult enne sõjategevust ja ülesannete täitmist jagati välja ka lõhkeaine. X. X on saanud ka peale mobiliseerimist laskealast väljaõpet. 28.02.2022 viidi X. X-i üksus sõjaväeosa territooriumilt Kuibycheva 29, Donetski linnast Donetski oblasti Ilovaiski linna raudteejaama. Raudteejaamast liikus nende üksus rongiga edasi Venemaale Belgorodi oblastis olevasse Dolbino külasse. Dolbinos oli nende ülesandeks rong teadmata varustusest tühjaks laadida, milleks kulus üks päev. Peale varustuse tühjaks laadimist liikus X. Xi üksus Vesjoloe külasse, mis asub Harkivi oblastis Ukrainas. Vesjoloe külast liiguti täpselt tuvastamata ajavahemikul, kuid mitte varem kui 18.03.2022, Kutuzivka külasse, mis asub Harkivi oblastis. Kutuzivka külas mehitas X. Xi üksus rindejoonel asuva kontrollpunkti. X. Xi üksus viibis Kutuzivka külas ajavahemikul 18.03.2022- 27.04.2022, millise aja jooksul täitis X. X ka talle antud lahingülesandeid. Avalike andmete põhjal toimusid 2022. aasta aprillis lahingud Kutuzivka külas ning hiljemalt 29.04.2022 oli Ukraina armee saavutanud täieliku kontrolli Kutuzivka küla üle. X. Xi ema, isa, vend, õde ja tädi elavad Ukrainas Donetski linnas, mistõttu on tal kohalik tugivõrgustik juba olemas. Donetski linn ei asu lahingupiirkonnas ning on alates 2014 olnud Vene okupatsiooni all. Olles elanud kogu oma varasema elu Ukrainas Donetskis, on sealne kultuur ja eluolu X. Xile kahtlemata tuttav. 19.03.2026 kell 08:15 pidas PPA isiku 48 tunniks kinni VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel. Samal päeval viidi isikuga läbi täiendav vestlus, mille käigus mainis isik korduvalt, et on raske endale ette kujutada, mis ohtu ta võib endast kujutada. Isik selgitas, et mobilisatsioon ega osalemine VF sõjalises tegevuses ei olnud vabatahtlik, ta ei tahtnud selles osaleda ja pääses sealt kohe, kui tekkis esimene võimalus selleks. Isik lahkus, kuna VF on terroristlik riik. Keeldudes VF kodakondsusest ei olnud Donetski Vabariigis alates 2025.a enam võimalik edasi elada. Isik kinnitas, et tal pole VF kodakondust, ta ei kiida heaks VF tegevust ja ega taha, et tal oleks midagi ühist Venemaaga. Isik selgitas, et tema vanatädi ja tema lapsed elavad Euroopas erinevates riikides, kuid lähisugulasi (nt abikaasa/lapsed/isikut sõltuvad täisealised) ta välja ei toonud. Isikule koostati ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus EV-st lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 62509260018-1, mille kohaselt keelduti ajutise kaitse kohaldamisest ja tähtajalise elamisloa andmisest VRKS § 57 lg 1 p 4 alusel, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 ́2 lg 2 p 4 alusel koostati sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Ukrainasse ning kohaldati VSS § 7 ́4 lg 2 p 2 alusel sissesõidukeeld EV ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. PPA oma otsuses nõustub Kaitsepolitseiameti 13.03.2026 dokumendis tooduga ning lähtub sellest otsuse tegemisel. Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamus taotlejast lähtuva julgeoleku ohu kohta on tervikuna kajastatud Kaitsepolitseiameti 12.03.2026 salajase tasemega memos nr 2200, millega PPA on käinud tutvumas. Teave on tunnistatud riigisaladuseks ning taotlejal puudub õigus sellega tutvumiseks. PPA on 3
seisukohal, et oht riigi julgeolekule kaalub üles taotleja teised õigushüved. PPA on seisukohal, et vastavalt VRKS § 57 lg 1 p 4, ei saa X. Xit tunnustada ajutise kaitse saajana. 1.2 Direktiivi 2001/55/EÜ art-st 28 võimaldab liikmesriigil ajutist kaitset mitte lubada, kui isik võib asetada ohtu võõrustava liikmesriigi julgeoleku või kui ta on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ning on seetõttu vastuvõtvas liikmesriigis ühiskonnaohtlik. PPA tugineb oma hinnangus Kaitsepolitseiameti 13.03.2026 ettepanekule, mis on välja toodud käesoleva taotluse asjaoludes, siis ei asuta neid enam kordama. Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamus taotlejast lähtuva julgeoleku ohu kohta on tervikuna kajastatud Kaitsepolitseiameti 12.03.2026 salajase tasemega memos nr 2200. PPA leiab, et selle tuginemine on piisavalt objektiivne jõudmaks järeldusele, et isik kujutab ohtu riigi julgeolekule. PPA hinnangul saab jaatada, et vabaduses viibides kujutab isik ohtu riigi julgeolekule. Riigil on õigus kontrollida, millistel tingimustel on välismaalasel õigus riiki siseneda ning sätestada välismaalaste riigis viibimise alused ja kord. Seega on riigil õigus välja saata isikud, kes võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Riik ei pea soosima ohtu kujutavate isikute viibimist oma territooriumil ning nende väljasaatmine ja sissesõidukeelu kohaldamine on riigi huve arvestades teatud juhtudel põhjendatud ja õigustatud. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis on PPA arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et riigi julgeoleku kaitseks ning sh ka hilisemaks võimalikuks väljasaatmise menetluseks.
kinnipidamise eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks. Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et X. Xi kinnipidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud majutus, toitlustus, võimalus tähenduslikuks suhtluseks, võimalus viibida värskes õhus, vajadusel arstiabi ja psühholoogiline nõustamine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.