Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

külas, ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni (VF) vahelist ajutist kontrolljoont suunaga VF-st Eesti Vabariiki (EV). Piiriületuse koht ja asjaolud pole selged. Puudutatud isiku tabamisel esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 27.06.2025 kell 18.32 kuni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isiku näol on tegemist võimaliku VF-i kodaniku (isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad) X.X-iga , sündinud XX.XX.XXXX Venemaa, Tšetseeni Vabariik, Nadteretšnõi rajoon, Gvardeiskoje, kes tuvastati isiku enda ütluste alusel. Isiku sõnul soovis kiirelt Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta. PPA taotles luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 ́1 lg 2 p 1, 2, 4 ja 6 alusel, mille Tartu Halduskohus rahuldas 29.06.2025 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-25- 2127 ja andis loa isiku kinnipidamiseks kuni 29.08.2025. 25.08.2025 viidi isikuga läbi rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu. PPA esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X.X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 36 ́1 lg 2 p 1, 2, 4 ja 6 alusel kuni neljaks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 36 ́1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36 ́1 lg 2 p-des 1, 2 ,4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 36 ́1 lg-le 2 ́1 esinevad VSS § 6 ́8 p-s 4, 6 ja 8 nimetatud asjaolud. Tallinna Halduskohus andis oma 28.08.2025 määrusega nr 3-25-2127 loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 28.12.2025 k.a) VRKS § 36 ́1 lg 2 p-des 4 ja 6 alustel. 18.09.25 esitas kaebaja esindaja määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 22.09.2025 menetlusse võttis ning kohustas PPA-d vastama hiljemalt 29.09.2025. 30.09.2025 on PPA avalikest allikatest isiku kohtuotsuse leidnud. Saksi rajooni kohus Krimmi Vabariigis mõistis 19.01.2018 X.X-i süüdi VF karistusseadustiku järgi väljapressimises eelnevalt kokku lepitud grupi poolt, kasutades vägivalda. Isikut süüdistati selles, et süüdistatavad meelitasid kannatanu auto ostmise ettekäändel üksikusse kohta. Kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate ja jalgadega löömine), sidusid ta kinni. Nõudsid raha, autot ja selle dokumente. Kasutasid kannatanu vastupanu murdmiseks ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga). Kannatanule tekitati kehalisi vigastusi. Toimus rööv: varastati kuldkett, sõrmus, raha, mobiiltelefon ja mälukaart. Kaebaja roll antud teos oli aktiivne osalemine kuritegevuse plaani elluviimises. Olles kannatanu lähedal, aitas teda kinni hoida, et tõkestada vastupanu. Osales aktiivselt kuriteo toimepanemisel ja kasutas füüsilist jõudu kannatanu suhtes täpsemalt lõi kanntanud rusikaga näo ja keha piirkonda. Kohus tunnistas X.X süüdi VF karistusseadustiku § 163 lg 3 alusel toime pandud kuriteos ning mõistis talle karistuseks 7 aastat ja 2 kuud vangistust, mida tuli täita range režiimiga paranduskoloonias. PPA koostas 21.11.2025 päritoluriigi info kogumise. 04.12.2025 viidi läbi PPA poolt isikuga rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu. Vestluse eesmärk oli anda enne lõpliku otsuse tegemist isikule võimalus esitada PPA seisukohtadele oma arvamus ja vastuväited. Täpsustada lahkumisettekirjutuse- ja sissesõidukeeluga seotud asjaolusid. Isik keeldus vestlusest advokaadi juuresolekuta ja hakkas karjuma ja ei vastanud PPA ametniku küsimustele ja keeldus vestlusest. Isik ei täitnud VRKS § 11 lg 2 p 2 tulenevat kohustust anda toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. 2

05.12.2025 PPA poolt saadeti isikule kiri, milles selgitati, et kuna isik ei olnud nõus PPA küsimustele vastama. Vastavalt VRKS § 11 on isikul kohustus teha PPA-ga koostööd. Vastavalt VRKS § 10 lg 3 on isikul õigus kasutada rahvusvahelise kaitse menetluses esindajat välja arvatud menetlustoimingus, mida selle olemusest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Selle hulka tuleb arvestada ka isiklikku vestlust. Kui keeldutakse küsimustele vastamast või esitamast menetluses vajalikke andmeid, on PPA sunnitud tegema otsuse olemasolevate andmete põhjal ning isiku arvamust ära kuulamata. Isikule anti hiljemalt kuni 10.12.2025 aega, et informeerida PPA-d, kas isik on valmis vestluses osalema ning esitama vajalikud andmed. Isik ei ole kirjale vastanud. 12.12.2025 on PPA koostanud isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 12506280001-1. PPA otsustas: lugeda VRKS § 20 lg 1 kohaselt taotlus põhjendamatuks ja lükata VRKS § 20 lg 2 alusel taotlus tagasi; taotlus on selgelt põhjendamatu vastavalt VRKS § 20 ́1 p 2, 9; teha VSS § 72 lg 2 p 1, 2, 4 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. Kohaldada VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeld EV ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsus on saadetud tõlkimisse ja peale tõlke kätte saamist on isikul õigus otsus vaidlustada kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. VRKS § 25 ́1 lg 2 alusel otsustab isik õiguse üle viibida kohtumenetluse ajal Eestis asja lahendav kohus. Kuni nimetatud otsuse tegemiseni on isikul õigus Eesti territooriumil viibida. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 12.12.2025 taotluse isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks. Tallinna Halduskohus 19.12.2025 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-25-2127 rahuldas PPA taotluse ning andis loa X.X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.04.2026. Isik esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 19.12.2025 kohtumäärusele. Tallinna Ringkonnakohus 06.02.2026 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-25- 2127, millega võttis X.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.12.2025 määruse peale menetlusse. Jättis X.X-i taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata ning 20.01.2026 määruskaebuse täienduse lisad 1–5 toimikusse võtmata. Jättis X.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2025 määruse muutmata. Isiku suhtes on kinnipidamiskeskuses viibimise ajal alustatud kaks distsiplinaar menetlust. 27.12.2025 kell 07:47 pöördus puudutatud isik kinnipidamiskeskuse ametnike poole ning kaebas, et on tema sõnul juba kolmandat päeva haige. Kell 07:51 läksid kinnipidamiskoha politseinikud puudutatud isiku tuppa, et selgitada kohapeal tema tervislikku seisundit ning hinnata kiirabi kutsumise vajadust. Kui nad alustasid täpsemate küsimustega hingamisraskuste kohta, muutus puudutatud isik silmnähtavalt ärritunuks. Ta hakkas sõnu valjult karjuma, kasutades roppu kõnepruuki ning lõi rusikaga tema kõrval seisnud veepudelit (21.01.2026 distsiplinaarmenetluse protokoll). 07.01.2026 eiras isik kinnipidamiskeskuse kodukorras sätestatud suitsetamiskeeldu, suitsetades pärast öörahu algust isikule määratud eluruumi WC-s. Samuti kasutas isik tema kasutuses olevat parfüümi kodukorra rikkumise varjamiseks ning žiletitera kättesaamiseks lõhkus ära KPK poolt väljastatud žileti (20.01.2026 distsiplinaarmenetluse protokoll). 20.01.2026 soovis isik vestelda tagasisaatmise nõustajatega ning tundis huvi kolmandasse riiki lahkumise võimaluste kohta, näiteks Türki. Isikule selgitati, et mistahes riiki reisimiseks on vajalik kehtiv reisidokument ning teadaolevalt selline dokument tal hetkel puudub. Seepeale väitis isik, et tal on olemas vastav tõend/tunnistus, mille alusel ta teab, et on võimalik reisida mitmetesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Türki ja Ukrainasse, ning et nimetatud tõend on tema esindaja poolt esitatud ka 3

PPA-le. Isikule selgitati täiendavalt, et vaatamata sellele tõendile nõustajatele teadaolevalt on kolmandasse riiki lahkumiseks siiski kehtivat reisidokumenti. Isik sellega ei nõustunud ja oli arvamusel, et tegemist on seaduse rikkumisega. Vestluse käigus, kui isikult küsiti täpsustusi tema dokumentide kohta, selgus, et isikul on kehtiv reisidokument siiski olemas, kuid see asub kindlas kohas ning isik ei võtnud seda teadlikult endaga kaasa. Isik ei soovinud selle asjaolu kohta täpsemaid selgitusi anda, viidates, et tema olukorras ei ole dokumenti mõistlik kaasas kanda. Vestluse käigus oli märgata, et saadud info tekitas isikus rahulolematust ning isik otsustas vestluse lõpetada. PPA alustas 23.02.2026 väärteoasjas nr 2315,26,001593 menetlus KarS § 275 lg. 1 tunnustel, selles et 18.02.2026 15:34 aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond isik olles kinnipidamiskeskuses elutsoonis teadlikult solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametniku seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid : "IDI TÕ NAHUI!", "POŠLA TÕ NAHUI!, mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. PPA koostas väärteoprotokolli ja lahend on kättesaadav alates 25.03.2026. Isik esitas kaebuse PPA 12.12.2025 RVK 3-1 otsuse nr 12506280001-1 peale Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohtu 13.03.2026 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-26-78 otsustas jätta isiku kaebus rahuldamata. PPA pidas isiku 16.03.2026 kell 10:00 VSS § 15 lg 1 alusel kinni, kuni isik ei ole enam taotleja staatuses. Ja viis läbi isikuga küsitluse. Isikule selgitati VMS § 18 kaasaaitamiskohustust ja VMS § 19 tõendamiskohustust. Isik vestlusel vastas küsimusele kus asub tema dokument, et tal on Itškeeria rahvusvabariigi pass, aga see ei ole tema käes, kindlas kohas. Isik vastas, et ei ole kategooriliselt nõus aitama VF-i dokumendi vormistamisel. Ja, et ta ei ole kategooriliselt ei ole nõus Venemaale minema. Isik keeldus allkirjastamas kinnipidamise protokolli ja küsitluse protokolli. Isikul ei ole kehtivat reisidokumenti ning PPA peab alustama isiku dokumenteerimist ja isiku väljasaatmise korraldamist. 1.2 PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lgs 1 ́1 nimetatud põhimõtted. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 6 ́8 p 6 kohaselt. Ta on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on kinnitanud rahvusvahelise kaitse intervjuul, et Venemaale tagasi pöördumise puhul saadetakse ta sõtta. PPA hinnangul on isiku hoiakutest tulenevalt näha, et võimaliku tagasipöördumise korral võib isik avaldada vastupanu ning olla vabaduses mitte kättesaadav PPA le isiku väljasaatmiseks ja dokumenteerimiseks. Isik kinnitas ka 16.03.2026 vestlusel, ei ole kategooriliselt nõus aitama VF-i dokumendi vormistamisel. Ja, et ta ei ole kategooriliselt ei ole nõus Venemaale minema. VSS § 6 ́8 p 8 kohaselt esineb isiku põgenemisoht kuna välismaalane oli kinni peetud EV välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Samuti on põgenemiseoht põhjendatud VSS § 6 ́8 p 4 kohaselt kuna isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Saksi rajooni kohus Krimmi Vabariigis mõistis ta 19.01.2018 süüdi väljapressimises eelnevalt kokku lepitud grupi poolt, kasutades vägivalda. Isikut süüdistati selles, et süüdistatavad meelitasid kannatanu auto ostmise ettekäändel üksikusse kohta. Kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate ja jalgadega löömine), sidusid ta kinni. Nõudsid raha, autot ja selle dokumente. Kasutasid kannatanu vastupanu murdmiseks ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga). Kannatanule tekitati kehalisi vigastusi. Toimus rööv: varastati kuldkett, sõrmus, raha, mobiiltelefon ja mälukaart. Kaebaja roll antud teos oli aktiivne osalemine kuritegevuse plaani elluviimises. Olles kannatanu lähedal, aitas teda kinni hoida, et tõkestada vastupanu. Osales aktiivselt kuriteo 4

toimepanemisel ja kasutas füüsilist jõudu kannatanu suhtes täpsemalt lõi kanntanud rusikaga näo ja keha piirkonda. Kohus tunnistas X.X-i süüdi VF karistusseadustiku § 163 lg 3 alusel toime pandud kuriteos ning mõistis talle karistuseks 7 aastat ja 2 kuud vangistust, mida tuli täita range režiimiga paranduskoloonias. PPA rõhutab, et põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Põgenemine ei tähenda ainult lahkumist teise liikmeriiki vaid ka enda varjamist Eesti siseselt. Puudub vaidlus, et isik ületas kontrolljoont seadusliku aluseta. Samuti puudub vaidlus sellest, et isikut on varasemalt kriminaalkorras 7 aastase vangistusega karistatud. Isiku sihtriigiks ei olnud Eesti. Isik ise on selgitanud, et sattus Eestisse juhuslikult ja võimaluse korral sooviks minna Austriasse, kus viibivad tema sugulased (Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungi protokoll 00:19:08 ja 00:23:02). VSS §-st 264 tulenevalt on välismaalane kohustatud kaasa aitama enda väljasaatmise korraldamisele. Isik on keeldunud dokumentide allkirjastamisest (16.03.2026 kinnipidamise protokoll ja 16.03.2026 küsitluse protokoll), ei ole huvitatud oma koduriiki naasmisest ega PPA-ga koostöö tegemisest. Isik ei ole esitanud PPA ́le enda dokumentide asukohta ja ka dokumentide osas ühtegi fotot. Isik on enda seletuses 28.06.2025 PPA ́le vastanud küsimusele kus on teie dokumendid, et tema dokumendid on sõjakomissariaadi käes (X.X 28.06.2025 seletuskiri, lk 1). 20.01.2026 nõustamisel isik ütles PPA töötajatele, kui isikult küsiti täpsustusi tema dokumentide kohta, selgus, et puudutatud isikul on kehtiv reisidokument siiski olemas, kuid see asub kindlas kohas ning ta ei võtnud seda teadlikult endaga kaasa. Isik ei soovinud selle asjaolu kohta täpsemaid selgitusi anda, viidates, et tema olukorras ei ole dokumenti mõistlik kaasas kanda. Vestluse käigus oli märgata, et saadud info tekitas isikus rahulolematust ning isik otsustas vestluse lõpetada. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis - ebaseaduslik piiriületus, vägivalla kuriteo toimepanemine, vestluse ajal karjumine PPA ametniku peale ja keeldumine vestlusel osalemisest, kinnipidamiskeskuse kodukorra korduv rikkumine, PPA ametniku solvamine ja enda dokumenteerimisest keeldumine ja vastasseis VF-i välja saatmise osas - on tema kinnipidamine on õigustatud. PPA on seisukohal, et isiku osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus haldusasjas asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Seda näitab ka isiku käitumine kinnipidamiskeskuses, korra eiramine ja ametniku solvamine. Arvestades isiku varasemaid kriminaalseid käitumismustreid, ning soovimatust täita kaasaitamis kohustust ja isiku osas esinevat põgenemisohtu, ei pea PPA võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

antud kehtivat viisat ega muud viibimisalust, ta saabus Eestisse ületades ebaseaduslikult EV ja VF vahelist ajutist kontrolljoont ja talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks VF-i (vt PPA 12.12.2025 menetlusdokumendi lisa 5 haldusasjas nr 3-25-2127). X.X-i väljasaatmine pole aga 48 tunni jooksul võimalik, kuna tema dokumenteerimine ja väljasaatmise korraldamine võtab aega. 3.2 VSS § 23 lg 11 kohaselt halduskohus annab loa Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, seejuures peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt välismaalse kinnipidamine lubatud eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad kõik eelloetletud alused. X.X-i suhtes esineb põgenemisoht, sest ta on andnud PPA-le teada ja PPA järeldab põhjendatult tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (vt VSS § 68 p 6). Nimelt nähtub X.X-i 16.03.2026 küsitlemise protokollist, et ta ei ole kategooriliselt nõus Venemaale naasma ega ole kategooriliselt nõus aitama PPA-d tema dokumenteerimisel (vt PPA 16.03.2026 menetlusdokumendi lisa 3 käesolevas asjas). Arvestades ka X.X-i varasemat teadlikult etteplaneeritud piiriületust ja soovi jõuda Austriasse, kus elavad tema sugulased (vt 29.06.2025 kohtuistungi protokoll haldusasjas nr 3-252127, lk-d 1 ja 2), on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et ta jääks vabaduses viibides Eestisse ning aitaks kaasa enda dokumenteerimisele ja väljasaatmisele VF-i. Dokumentide puudumine pole tal varasemalt takistanud riigipiiri ületada. Schengeni alal, kus puudub piirikontroll, saaks ta märkamatult edasi liikuda endale meelepärasesse riiki. Oluline on siinkohal ära märkida ka mittevaieldav asjaolu, et X.X pole soovinud PPA-le avaldada oma dokumentide asukohta. 3.3 Kohus leiab, et X.X-i kinnipidamine on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt tema liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Puudub vaidlus, et X.X-il puuduvad Eestis perekondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et X.X-i kinnipidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja on võimalus viibida värske õhu käes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.