X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsusele nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsusele nr 5.23/13594-2 ning kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsus nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsus nr 5.2-3/13594-2.
3.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit viima uuesti läbi kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetlus juhindudes käesoleva otsuse seisukohtadest.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.04.2026. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X. X esitas 27.03.2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
3.Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsusega X. Xl puude raskusastet ei tuvastatud ning puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei määratud. X. X esitas 15.05.2025 Sotsiaalkindlustusametile nimetatud otsusele vaide. Sotsiaalkindlustusamet jättis 20.05.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/13594-2 vaide rahuldamata.
4.X. X (kaebaja) esitas 17.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsusele nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsusele nr 5.2-3/13594-2.
5.Tallinna Halduskohus võttis 30.06.2025 määrusega kaebuse menetlusse Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsuse nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/13594-2 tühistamiseks ühes nõudega kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 27.03.2025 taotluse üle uuesti otsustama.
6.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 20.08.2025.
7.Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei ole õigesti tuvastanud kaebajal esinevate piirangute ulatust ja avaldumist ning sellest tulenevat abivajadust ja mõju igapäevasele tegutsemisele. Otsus on sisuliselt põhjendamata, vaideotsuses toodud põhjendused on vastuolus terviseandmetega, sh töövõime hindamise menetluses tuvastatuga.
8.1.Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 2024. aastal raske liikumispiirangu tõttu puuduva töövõime kehtivusega üks aasta. Otsuse aluseks oleva 09.06.2024 eksperthinnangu (dtl 6-24) kohaselt oli tegemist ägenenud tervisemuutusega, mis vajas operatiivset ravi. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas 11.06.2024 otsusega nr P26-2024-109728 (dtl 25-26), tuginedes töövõime hindamise menetluse andmetele, kaebajal keskmisele puude raskusastmele vastava liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kehtivusega üks aasta. Vahepeal kaebaja tervislikus seisundis paranemist ei toimunud kuigi korduvalt on tehtud seljaoperatsioone. Kaalumisel on järjekordne operatsioon, seega kuni õnnestunud operatsioonini piirang liikumise valdkonnas püsib. Aasta jooksul on lisandunud uued diagnoosid ja terviseprobleemid (diagnoositud fibromüalgia, karpaaltunneli sündroom, depressioon). Kaebaja tervislikust seisundist tulenevad piirangud on seega süvenenud.
8.2.Kaebaja esitas Töötukassale ja SKA-le ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks uueks perioodiks. Töötukassa tuvastas 14.04.2025 otsusega nr TVH/25/011113 jätkuvalt puuduva töövõime. Viidatud otsuses ja selle aluseks olevas 31.03.2025 eksperthinnangus on leitud, et liikumise valdkonnas esineb jätkuvalt raske piirang; raskendatud on pikkade vahemaade läbimine, treppidel ja erinevates kohtades liikumine, kehaasendite muutmine ja säilitamine, sest esineb selja- ja jalavalu, väsimus, peapööritustunne ja ülekaal ning kõnnimuster on häiritud, valu tõttu on häiritud ööuni. Lisaks on tuvastatud mõõdukad piirangud käelises tegevuses, kuna terviseandmete alusel on langenud parema labakäe kõikides sõrmedes, esineb hüpalgeesia kõikides sõrmeotstes, kaela liikuvus valulik paremale; raskendatud on käte ja käsivarte kasutamine ning käte täppisliigutused närvide ja lihaste funktsioonihäire tõttu, mis on tingitud labakäte struktuuri kahjustusest. Ka tuvastati mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades; raskendatud on tähelepanu koondamine, probleemide lahendamine ja otsuste tegemine ning igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ning stressi ja psüühilise koormusega toimetulek. Kerged piirangud tuvastati ka enesehooldusel s.o oma tervise eest hoolitsemisel, riietumisel ja enda pesemisel 2(10)
3-25-2018 ülekaalu, selja- ja jalavalu ning nahaprobleemide tõttu. Eksperthinnangus on täiendavalt märgitud, et praegu on tegemist püsiseisundiga, kus kehaline ja psüühiline seisund vastastikku teineteist halvendavad (pidevad valud, korduvad narkoosid, ravi foonil tekkinud ülekaal).
8.3.Arvestades eeltoodut on kaebajale jaoks arusaamatu, millele tuginedes leiab Sotsiaalkindlustusamet 15.04.2025 otsuses nr P26-2025-286958, et kaebajal enam puude raskusastet ei esine. Otsuses ja vaideotsuses on toodud üksnes üldsõnalised selgitused, sisulisi selgitusi otsuses ei ole ning SKA järeldus on vastuolus kaebaja terviseandmetega.
8.4.Kaebajale ei ole arusaadav millele tuginedes leiab Sotsiaalkindlustusamet vaideotsuses erinevaid valdkondasid hinnates, et tervisehäired on ravi ja abivahenditega osaliselt kompenseeritavad ning käesolevalt puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks kui terviseandmete alusel on piirangud püsivad. Ka esineb vastuolu selles osas et kui järeldatakse piirangute osalist kompenseeritust ravi ja abivahenditega, siis kuidas saab lõpptulemusena siiski järeldada, et piirang on kompenseeritud. Otsustes on selge vastuolu kuna töövõime hindamise menetlused tuvastati maksimaalne töövõime vähenemise ulatus ja selgelt on tuletatav ka piirangute mõju igapäevasele tegutsemisele ja ühiskonnaelus osalemisele (raskendatud on oma tervise eest hoolitsemine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, enda pesemine, riietumine).
8.5.Kaebaja mõistab, et töövõime ja puue on erinevad asjad ehk ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõime piiravatele teguritele ning et töövõime vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue. Küll aga on asjas kogutud andmetega (27.03.2025 taotlus, töövõime hindamise otsus ja selle aluseks olev 31.03.2025 eksperthinnang) tõendatud asjaolu, et kaebajal esinevad ulatuslikud tegutsemispiirangud eelkõige liikumise ning erinevates vaimse võimekuse valdkondades, mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi, abivahendite või teenustega, mistõttu on täidetud alused ja eeldused vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
8.6.Ebaselge on ka asjaolu, kas ja kui palju arvestati otsust tehes piirangute koosmõjuga ehk asjaoluga, et piirangud esinevad nii liikumisel, käelises tegevuses, enesehoolduses kui ka vaimse võimekuse valdkondades. Erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju hindamise vajadust puude raskusastme tuvastamisel rõhutab SKA 30.05.2025 juhend1, mida saab analoogia korras kohaldada ka tööealiste puhul kuna tööealistel vastavat juhist ei ole. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja SKA vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub selle rahuldamata jätta.
9.1.SKA hindas puude raskusastet PISTS § 23 lg 7 järgi töötukassa töövõime hindamise eksperdiarvamuse ja otsuse alusel. SKA lähtus puude raskusastme tuvastamisel sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 (kehtiv redaktsioon kuni 31.05.2025) metoodikast, mille kohaselt arutatakse tööealise isiku puhul igas valdkonnas (v.a suhtlemine) võtmetegevuste piirangute aritmeetiline keskmine. Seda metoodikat kasutades ei olnud alust kaebajal tuvastada puude raskusastet vähemalt keskmise puude raskusastme määras. Määruses nr 18 sätestatud metoodika erineb töövõime hindamisest, kus arvesse läheb valdkonna suurim raskusaste ning raskusastmeid summeeritakse (määrus nr 39).
9.2.SKA tuvastas 2024. aastal kaebajal keskmise puude raskusaste samuti töövõime hindamises tehtud eksperdiarvamuse ja töötukassa töövõime hindamise otsuse alusel. 2024. aastal hinnati töövõime hindamise eksperdiarvamuses piirang ohutul ringiliikumisel arvväärtusega 2 (mõõdukas), mistõttu oli liikumise valdkonnas kaebaja piirang aritmeetilise 1
Puude_raskusastme_tuvastamise_juhend_ver_1.1.pdf
3(10)
3-25-2018 keskmise alusel hinnatav arvväärtusega 2,33 ning see andis aluse tuvastada kaebajal keskmine puude raskusaste. 2025. aastal Töötukassa ekspertarst piirangut ohutul ringiliikumisel ei tuvastanud. Seetõttu liikumise valdkonna keskmine ei ületa enam künnist, mis võimaldaks puuet määrata. Sama järeldus kehtib ka teiste valdkondade kohta: üksikutes võtmetegevustes esinevad mõõdukad või rasked piirangud ei tõsta valdkonna keskmist tasemeni, mis vastaks puude kriteeriumile.
9.3.Ka vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst V. V ei tuvastanud selle võtmetegevuse puhul piiranguid, kuna kaebajal ei esine ohutut ringiliikumist takistavaid nägemis- ega kuulmisfunktsiooni häireid. Kaebajal on tõepoolest mitmes valdkonnas tuvastatud rohkem piiranguid kui 2024. aastal, kuid üheski valdkonnas ei ole piirang kokkuvõttes puude raskusastme tuvastamiseks piisav.
9.4.Kaebajal esinevate piirangute sisu ja ulatus 2025. aasta hindamisel:
9.4.1.Liikumise valdkonnas – liikumine eri tasapindadel mõõdukas (töövõime hindamise eksperdihinnangu järgi 2 (mõõdukas)), ohutul ja takistuseta ringiliikumisel piirang puudub, (töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi 0 (piirangut ei tuvastatud)), seismine ja istumine raske (töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi 3 (raske)).
9.4.2.Käelise tegevuse valdkonnas – käte sirutamisel piirang puudub (töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi 0), asjade ülestõstmisel ja liigutamisel mõõdukas (töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi 2), käteosavuses mõõdukas (töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi 2).
9.4.3.Suhtlemise valdkonnas – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine – ekspertarst piiranguid ei tuvastanud, samuti ei tuvastatud piiranguid töövõime hindamise eksperdiarvamuses.
9.4.4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud – leidis ekspertarst mõõduka tegutsemispiirangu tervise eest hoolitsemisel, riietumisel ja enda pesemisel, kuid mitte teistes võtmetegevustes (töövõime hindamise eksperdiarvamuses tuvastatud muu piirang oma tervise hoolitsemisel, riietumisel ja enda pesemisel 1 (kerge), teistes võtmetegevustes 0).
9.4.5.Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine – ekspertarst tegevuste õppimisel piiranguid ei tuvastanud, kuid hindas igapäevatoimingute teostamisel esineva piirangu mõõdukaks (töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi tegevuste õppimine 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine 2).
9.4.6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas – väljaskäimine mõõdukas (töövõime hindamise eksperdihinnangu järgi 2), ohu tajumisel piirang puudub (töövõime hindamise eksperdihinnangu järgi 0), toimetulekul muutustega mõõdukas (töövõime hindamise eksperdihinnangu järgi 2).
9.4.7.Inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine – ekspertarst ei tuvastanud piiranguid. Samuti ei tuvastatud piiranguid töövõime hindamisel.
9.5.Puude hindamisel arvestatakse ka puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist. Kaebajal esinev nägemisteravuse langus on kompenseeritud prillidega. Samuti arvestab ekspertarst inimesele määratud ravi ja selle järgimist. Töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal puuduv töövõime raskesti prognoositava seisundi tõttu kehtivusega üks aasta. Eksperdiarvamuse andja on põhjendanud, et kuna tegemist on noore taotlejaga, kelle raviskeemi on muudetud, 4(10)
3-25-2018 on vajalik korduv hindamine ühe aasta möödudes. Töövõime toetamiseks eksperdiarvamuse andja soovitanud psühhoteraapiat, taastusravi ja valuravi.
on
9.6.Määruse nr 18 § 2 p 7 ja § 6 lg 9 kohaselt on võimalik tuvastada inimesel keskmine puude raskusaste erijuhtumina olukorras, kus valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Erijuhtumi kohaldamine on erandlik ja põhjendatud olukorras, kus terviseseisundi ja väliste takistuste koosmõju raskendab isiku igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Ekspertarst V. V on oma arvamuses märkinud, et „objektiivsetele ja aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt isikul esinevatest tervisehäiretest põhjustatud erinevad struktuurija funktsioonipuuded ei põhjusta taotlejale sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et taotlejal oleks põhjendatud keskmise, raske või sügava puude astme tuvastamine, seda ka erijuhtumi kontekstis hinnates“. Seega on ekspertarst hinnanud ka erijuhtumi kohaldamise põhjendatust. Ekspertarst V. V leidis, et ka koosmõju hinnates ei ulatu piirangud tasemeni, mis põhjendaks keskmist (või rasket/sügavat) puuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud SKA otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Arvestamata on jäetud oluliste asjaoludega, esinevad põhjendamispuudused ning rikutud on uurimiskohustust.
11.Kaebaja esitas 27.03.2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse (dtl 98-118) töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltootsusega toetuse määramiseks.
12.Töötukassa tuvastas 14.04.2025 kaebajal puuduva töövõime (dtl 27-29) kestusega 1 aasta. Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsusega kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud ning puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei määratud (dtl 56-57).
13.Seega on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja puude raskusastme (puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 11) määramata olukorras kus ühistaotluse menetlemisel tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt koostatud eksperthinnangus on leitud, et kaebajal puudub töövõime. Sealhulgas on kaebaja osundanud, et olukorras, kus SKA on 2024. aastal tuvastanud kaebajal keskmise puude raskusastme (dtl 25-27), kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud ja lisandunud on uusi diagnoose, on vastustaja uus hinnang arusaamatu. Lisaks leiab kaebaja, et SKA on jätnud hindamata kaebaja piirangute koosmõju erijuhtumina.
14.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse tööealisel inimesel piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).
15.Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 5(10)
3-25-2018 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) 2 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18vr § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18vr § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.
16.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt TLNRKo 25.02.2019 nr 3-18-1588, p 19; 05.11.2020 nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110, p 24).
17.Kaebaja 27.03.2025 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 23 lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 23 lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
18.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt TLNRKo 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17; RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 19). Seetõttu võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata. Samas tuleneb kohtupraktikast ka see, et ühistaotluse puhul ei ole töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamus SKA-le vahetult siduv, kuid samas saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26).
19.Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise võimaluse (RKÜKo 19.06.2020 nr 3-201044/5, p 14) ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki (RKÜKo 31.05.2011 nr 3-31-85-10, p 26). Haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (RKHKo nr 3-18-1740/36, p 18.4). Haldusorgan peab tagama selle, et haldusakti adressaat mõistab, miks otsus nii tehti (RKHKo 3-17-1110/84, p 18). Seda kohustust peab iseäranis hoolikalt silmas pidama nii puude raskusastme tuvastamisel kui ka töövõime hindamisel (RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 20).
20.SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse (dtl 31-55) ja töövõime hindamise otsuse (dtl 27-29). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole SKA 15.04.2025 otsuse tegemise eelselt iseseisvalt täiendavat eksperdiarvamust küsinud. Vaidemenetluses on lisandunud SKA ekspertarsti V. V arvamus. Viidatud arvamuse on vastustaja esitanud ka kohtule (dtl 119-121). 2
Siin ja edaspidi on otsuse viidatud kaebaja taotluse menetlemise hetkel kehtinud määruse nr 18 sätetele. Alates 01.06.2025 on määruse nr 18 asjakohaseid sätteid mõnevõrra muudetud.
6(10)
3-25-2018
21.Otsuses on SKA vaid üldsõnaliselt märkinud, et lähtudes töötukassa ekspertarsti hinnangust, ei esine kaebajal piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Samas puuduvad otsuses igasugused täpsemad põhjendused, millistest andmetest lähtuvalt on SKA sellisele järeldusele jõudnud. Puuduvad täpsemad viited kaebaja terviseseisundile ja/või viited töövõime hindamise ekspertavamusele konkreetsemalt. Otsusest ei ole seega aru saadav, milliseid andmeid on SKA analüüsinud, jõudmaks järeldusele, et kaebaja osas vähemalt keskmise puude raskusastet tuvastada ei saa. Viited õigusaktidele on küll olemas kuid ka need on liialt üldised, sisaldades näiteks viiteid määruse nr 18 §-dele 6, 7 ja 8, samas koosnevad need paragrahvid mitmest erinevast lõikest ja lõiked omakorda punktidest. Õigusaktide viited ja otsuse põhjendused ei ole omavahel seotud. Seega ei ole otsusest võimalik aru saada, millistele sätetele täpsemalt SKA on otsuse tegemisel tuginenud.
21.1.Otsuse nõuetekohane põhjendamine on eriti oluline sellistel juhtudel, kui haldusorgan teeb inimese taotluse osas negatiivse otsuse (puude raskusastet ei tuvastata); kui haldusorgani hinnang erineb samade tõendite alusel antud teise haldusorgani otsusest (siinsel juhul töövõime puudumine vs puude raskusastme mittetuvastamine) või kui haldusorgan muudab oma varasemat hinnangut. Siinsel juhul on tegu kõigi eelpoolnimetatud olukordadega, kuid SKA otsuses puuduvad igasugused põhjendused, mis võimaldaks otsuse lõppjärelduse õigsust kontrollida. Haldusorgani selgituskohustus eriti oluline inimese tervisandmetega seotud asjades, kus hindamine on valdavas osas dokumendipõhine.
22.Eelkirjeldatu põhjal olen seisukohal, et SKA 15.04.2024 otsus, millega jäeti kaebajal puude raskusaste tuvastamata, on koostatud põhjendamiskohustust oluliselt rikkudes ning selle põhjal ei ole ei kohtul ega ka otsuse adressaadil võimalik aru saada, millel põhineb SKA hinnang, et kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat puuet.
23.Alles vaideotsuses on vastustaja asunud 15.04.2025 otsust põhjendama, tuues välja ka täpsemad selgitused, kuidas määrusega nr 18 on reguleeritud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika, arvutuskäik ja sotsiaaltoetuste suuruse arvutamine) ning viidanud, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt kaebaja tervisliku seisundi võtmetegevuste hindamisel antud hinnangute alusel arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses haldusaktis. Haldusakti adressaadil peab olema kohe algse haldusakti põhjal võimalik veenduda, millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes haldusakt on antud, seda eriti siinses olukorras, kus kaebaja töövõime on hinnatud täielikult puuduvaks ja varasemalt on kaebajal tuvastatud keskmise puude raskusaste ja võrreldes varasemaga on kaebaja tervislik seisund halvenenud. Selline olukord tekitab inimeses mõistetavalt segadust ja seega on SKA-l haldusorganina seda suurem kohustus inimesele arusaadavalt selgitada, miks sellistes olukordades ka keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet ei tuvastata. Seejuures tuleb märkida, et vastustaja on nõustunud, et mitmes valdkonnas on tuvastatud kaebajal rohkem piiranguid kui 2024. aastal (vt vastus kaebusele p 14) kuid on jätnud otsuses ja vaideotsuses selgitamata, miks vaatamata nendele asjaoludele ei pidanud SKA põhjendatuks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme olemasolu.
24.Vaidemenetlusse on vastustaja kaasanud täiendavalt ekspertarsti V. Vi, kes on samuti asunud seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks (dtl 119-121). Paraku on aga ka SKA ekspertarsti arvamus sedavõrd üldsõnaline, et selle põhjal võimalik aru saada millel täpsemalt põhineb ekspertarsti järgmine järeldus: „Objektiivsetele ja aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt isikul 7(10)
3-25-2018 esinevatest tervisehäiretest põhjustatud erinevad struktuuri- ja funktsioonipuuded ei põhjusta taotlejale sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et taotlejal oleks põhjendatud keskmise, raske või sügava puude astme tuvastamine, seda ka erijuhtumi kontekstis hinnates, sõltumata sellest, et varasemalt oli isikul puue tuvastatud..“ Ekspertarst loetleb arvamuses küll erinevate arstide epikriise, millega ta on arvamuse andmise käigus tutvunud ning lühidalt kirjeldanud kaebajal esinevaid tervisehädasid, kuid arvamusest ei ole aru saada, millel põhineb nii valdkondade kaupa antud hinnang kui ka kokkuvõttev lõppjäreldus, et kaebajal ei esine vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat tegutsemispiirangut. Puuduvad igasugused viited õigusaktidele ja/või metoodikale, millest arvamuse andja on juhindunud ning selle põhjal ei ole võimalik aru saada, millised on need täpsemad asjaolud, miks isikul, kel on küll tuvastatud puuduv töövõime ning varasemalt on tuvastatud keskmine puue, esinevad piirangud ei võimalda uuel hindamisel tuvastada isegi keskmise puude raskusastmele vastava puude olemasolu.
24.1.Näiteks on liikumise valdkonnas ekspert kirjeldanud: „Tegutsemispiirangud on põhjustatud selja- ja jalgade valudest, peapööritusest, häirunud könnimustrist, kiiresti tekkivast väsimusest. Isik suudab kõndida kuni 500 meetrit, siis peab puhkama. Seista suudab kuni 10 minutit, siis peab kehaasendit vahetama. Raske on kummardada, isteasendit tõuseb käte toel.”. Sellele järgneb hinnang, mille kohaselt ekspertarst leiab, et kirjeldatud piirangud ei põhjusta liikumise valdkonnas isikule puuet. Arvamuses puudub aga igasugune põhjendus, miks kirjeldatud piirangud ei ole aluseks vähemasti keskmise raskusastmele vastava puude tuvastamiseks. Sarnaselt ei ole kirjeldatud piirangud ja eksperdi lõppjäreldus omavahel arusaadavalt seotud ka teistes eksperdi arvamuses kirjeldatud valdkondades.
24.2.Sarnaselt eelnevale ei ole ekspertarsti hinnangust võimalik aru saada ka seda, millele tugineb eksperdi arvamus, et kaebajal esinevad piirangud on ravi ja abivahenditega osaliselt kompenseeritavad. Ekspert ei viita ühelegi konkreetsele raviprotseduurile, kaebajale välja kirjutatud ravimile või abivahendile, samuti raviarstide epikriisidele, millel selline järeldus tugineb.
25.SKA vastusest kohtule nähtub, et varasemast erinev hinnang kaebaja puude osas tuleneb sellest, et 2024. aasta hindas töövõime hindamisel ekspertarst kaebajal esinevat piirangut ohutul ringiliikumisel arvväärtusega 2 (mõõdukas) ja seetõttu oli liikumise valdkonnas kaebaja piirang aritmeetilise keskmise alusel hinnatav arvväärtusega 2,33 ning see andis aluse tuvastada kaebajal keskmine puude raskusaste. SKA viitab, et 2025. aastal piirangut ohutul ringiliikumisel ei tuvastatud. Sellest järeldub, et SKA on kaebaja puude raskusastme hindamisel lähtunud üksnes arvutuskäigu tulemustest ning ei ole sisuliselt hinnanud, kas piirangud, mille esinemist oli ekspertarst varasemalt hinnanud mõõdukaks, kaebajal ligilähedases ulatuses ka siiani esinevad. Seega on SKA kaebaja puude raskusastme tuvastamisel rikkunud uurimiskohustust. Kuna vaatlusaluse võtmetegevuse piirangu raskusastmele antud hinnangust sõltub ka puude raskusaste, võis rikkumine mõjutada asja otsustamist. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka 2025. aasta on töövõime hindamisel ekspertarst kokkuvõtvalt siiski leidnud, et kaebajal esineb raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas (vt ekspertarsti arvamuse (dtl 31-35) lk 7 toodud kokkuvõte liikumise valdkonna kohta). SKA on jätnud selle asjaolu tähelepanuta.
26.Määruse nr 18vr § 2 p 7 kohaselt on võimalik tuvastada inimesel keskmine puude raskusaste erijuhtumina olukorras, kus valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Määruse nr 18vr § 6 lg 5 sätestab, et SKAL on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal 8(10)
3-25-2018 korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid.
27.Erijuhtumi kohaldamine on küll erandlik, kuid on igati põhjendatud olukorras, kus terviseseisundi ja väliste takistuste koosmõju raskendab isiku igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erijuhtumit on praktikas kohaldatud ka juhul, kui mitmes valdkonnas on tuvastatavad kergemad piirangud, mis meditsiiniliselt käsitledes tõenäoliselt üksteist võimendavad (hinnatud on kergemaid piiranguid koosmõjus). Sarnaselt tuleks erijuhtumi kohaldamist kaaluda, kui taotleja tervislik seisund on jäänud samaks või ka halvenenud (nagu siinsel juhul), kuid töövõime hindamisel arvamuse andnud ekspertarst on hinnanud kaebajal esinevate piirangute raskusastet varasemast erinevalt. SKA 15.04.2025 otsusest ja 20.05.2025 vaideotsusest ei nähtu, et SKA oleks erijuhtumi kohaldamist siinsel juhul kaalunud. Üksnes SKA ekspertarst on arvamuses leidnud, et kaebaja terviseandmetes kirjeldatud piirangud ei põhjusta sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et: „taotlejal oleks põhjendatud keskmise, raske või sügava puude astme tuvastamine, ka erijuhtumi kontekstis hinnates, sõltumata sellest, et varasemalt oli isikul puue tuvastatud“. Selline ekspertarsti järeldus on taaskord täiesti põhjendamata ning arvamuses puudub igasugune analüüs, millistele andmete tuginedes või milliseid asjaolusid arvestades on ekspertarst sellisele seisukohale jõudnud.
28.Kokkuvõtlikult nähtub eeltoodust, et SKA 15.04.2025 otsus, milles SKA leidis, et kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet, on oluliste põhjendamispuudustega ning SKA ei ole puude raskusastme hindamisel täitnud uurimiskohustust nõutava hoolsusega. Ehkki vaideotsuses on vastustaja asunud otsust mõningal määral täiendavalt põhjendama, ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes võimalik kohtul siiski veenduda, et SKA on kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluse kohaselt läbi viinud ning arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid. Ekspertarsti hinnang, millele vastustaja tugineb, on samuti sedavõrd üldsõnaline, et kohtul puudub võimalus kontrollida, millistele andmetele tuginevalt on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist puuet, seda ka erijuhtumina.
29.Ülaltoodud põhjendustel rahuldan kaebuse ja tühistan Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsuse nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/13594-2. SKA-l tuleb kaebaja puude raskusastme hindamise menetlus uuesti läbi viia. Menetluskulud
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
31.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(10)
3-25-2018
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.