lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-209/7

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 17.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-209/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1918
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.3.2026, Jõhvi Haldusasja number

3-26-209

Haldusasi

Oleg Koposov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2025 otsusele 202512270002266 (piiril väljastatud sisenemiskeeld)

Menetlusosalised

Kaebaja Oleg Koposov, esindaja Jelena Karžetskaja Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata. 2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.4.2026 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

1.Oleg Koposov esindaja Jelena Karžetskaja esitas 24.1.2026 kaebuse Tartu Halduskohtule PPA 27.12.2025 otsusele 202512270002266 (piiril väljastatud sisenemiskeeld).

3-26-209 2.Kohtule on esitatud tühistamiskaebus. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba. Elamisloakaart nr PE0164921 kehtib kuni 05.07.2026. 27.12.2025 ei toonud ametnik Narva piiripunktis välja ega selgitanud, mille poolest erines vaidlusalune piiriületus varasematest. Asjaolud või õigusaktid ei olnud vahepealsel ajal muutunud. Seega on haldusakt ebaselge ja arusaamatu, millega on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid. Kaebaja suhtes ei ole võimalik kohaldada Vabariigi Valitsuse 08.09.2022. a korraldust nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“. Korralduse eesmärk on kehtestada piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Kaebajal on pikaajalise elaniku elamisluba Eestis, mistõttu ei kuulu tema korralduse kohaldamisalasse ning tema suhtes ei saa korralduses sätestatud piiranguid kohaldada. Kaebaja on korduvalt varem ületanud riigipiiri. Viimati oli see 2025. aasta oktoobris. Riigipiiri ületamisel Narva piiripunktis teatati talle pärast dokumentide esitamist passikontrollis, et tal tuleb oodata, kuna teda suunatakse täiendavale küsitlusele. Isiklikud asjad ja mobiiltelefon vaadati läbi. Paralleelselt esitati küsimusi Venemaal toimuva olukorra kohta, sealhulgas kas Eesti piiride suunas liigub sõjatehnika. Kaebaja vastas, et ei liigu. Samuti küsiti, kas tema on tegevväelane, millele vastas viimane eitavalt. Küsimusele, kas tema tunneb isikuid, kes on mobiliseeritud niinimetatud erioperatsioonile, vastas Kaebaja järgmist: tema omandisse kuuluvast Venemaa ettevõttest mobiliseeriti 2022. aastal teatud isikuid, kuid tema ei mäleta nende nimesid ning arusaadavatel põhjustel ei ole nendevaheline suhtlus säilinud. Esitati ka küsimusi kaebajale kuuluvate Eesti ettevõtte ja Venemaa ettevõtte tegevuse kohta. Lisaks paluti näidata mobiiltelefonis olevaid fotosid, mis oli tehtud. Pärast nimetatud menetluse läbimist lubati tal Eestisse siseneda. Kaebaja rõhutab 10.3.2026 seisukohas, et olukorras, kus kaebajal on kehtiv elamisluba ning tema suhtes ei ole kehtestatud sissesõidukeeldu ei Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ega ole tema kohta tehtud vastavat hoiatust Schengeni infosüsteemis, ei olnud vastustajal õiguslikku alust keelduda kaebajat riiki lubamast pelgalt abstraktse viitega võimalikule ohule avalikule korrale või sisejulgeolekule. Vastustaja otsusest ega kohtule esitatud vastusest ei nähtu ka konkreetseid ja kontrollitavaid asjaolusid, millest võiks järeldada, et kaebaja kujutab endast tegelikku ja piisavalt põhjendatud ohtu. Kaebaja ei eita, et viibides piiripunkti ootealas kustutas ta oma telefonist osa fotosid. Samas soovib kaebaja rõhutada, et tegemist oli tema isiklike fotodega ja videoga, kus on kujutatud kas kaebajat ennast või tema tuttavaid ja sõpru, treeningute käik. Kaebaja tegeleb taktikalise laskmisega ning osaleb regulaarselt treeningutel ja meeskondlikel võistlustel. Sel põhjusel on sellistel üritustel on tavapärane ja lubatud pildistamine. Osalejad pildistavad üksteist. Sellised fotod ei ole kuidagi seotud sõjategevuse, relvajõudude ega muu tegevusega, mis võiks kujutada endast ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. On põhjendamatu väita, et mistahes vormiriietuse olemasolu või kasutamine viitab julgeolekuohule või seotusele sõjategevusega jj.Kõik kaebaja Eestisse saabumised on olnud seotud kas tema äriga, mis tegutseb Eestis juba alates 1993. aastast, või perekonnaga – vanemate ja laste külastamisega. Vastab tõele, et külastused toimuvad harva, aga on see suuresti tingitud nii praegusest keerulisest välispoliitilisest olukorrast kui ka piiride ületamisega seotud märkimisväärsest ajakulust. Kaebaja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2025 piiril väljastatud sisenemiskeeld nr 202512270002266 ja välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kõik menetluskulud summas 892,80 eurot.

2(5)

3-26-209 3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA on kaebajale vaidlustatud otsuste tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) ja 09.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) tulenevaid norme. Sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, mis rakendub juhul, kui: a. puudub kehtiv reisidokument; b. reisidokument on võltsitud; c. puudub viisa või elamisluba; d. viisa või elamisluba on vale, järele tehtud või võltsitud; e. puuduvad asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi; f. on 180-päevase perioodi jooksul juba viibinud Euroopa Liidu territooriumil 90 päeva; g. puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud vahendid; h. asjaomasele isikule on kehtestatud sisenemiskeeld SIS infosüsteemis või siseriiklikus registris; i. peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kaebaja 27.12.2025 piiriületus tõkestati põhjusel (I), ehk kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. RiPS § 11 sätestab, et kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks sisenemiseks. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja elamisloakaarti kehtivusega kuni 05.07.2026. Kaebaja saabus Eesti Vabariigi välispiirile ning esitas esimese astme piirikontrollis selgituse, et siseneb Eestisse sugulaste külastamise eesmärgil, soovib tagasi minna Venemaale 05.01.2026 ning töötab Peterburis. Isik suunati esimese kontrolli järgselt teise astme piirikontrolli. Teise astme piirikontrolli ootealal viibimise ajal tuvastati videovalve salvestise põhjal, et isik kasutas oma mobiiltelefoni ning kustutas sealt andmeid (fotosid). Täiendava kontrolli käigus anti isikule tema mobiiltelefon lühiajaliselt kätte seadme avamiseks. „Face ID“ tuvastuse tulemusel avanes telefoni kustutatud fotode kaust. Ametnikel oli võimalus visuaalselt tuvastada, et kaustas sisaldusid fotod sõduritest, relvastatud isikutest ning vormikandjatest. Vahetult pärast kustutatud kausta avanemist reageeris isik ärevalt, sai aru milline kaust oli avanenud, ning üritas telefoni kiiresti taskusse panna. Isik ei olnud nõus kustutatud andmete sisu selgitama ega võimaldama nende kontrollimist. Selline käitumine – andmete kustutamine ning koostööst keeldumine viitab asjaolule, et isik varjab teavet. Arvestades hetke julgeolekuolukorda ning asjaolu, et Vene Föderatsioon on agressioonisõjas Ukraina vastu, kujutab sõjategevuse ja sõjaliste objektidega seotud materjalide omamine ning nende varjamine endast potentsiaalset ohtu Eesti Vabariigi sisejulgeolekule. Isik põhjendas Eestisse sisenemist sugulaste külastamisega. Samas selgus kontrolli käigus, et isik töötab Peterburis. Piiriületuste andmetest nähtub, et isik ei ela püsivalt Eestis. Viimati lahkus isik Eestist 21.09.2025 (sisenes 18.09.2025). Enne seda sisenes isik Eestisse 23.02.2024 ja lahkus 26.05.2024 ning seejärel sisenes uuesti 26.04.2025 ja lahkus 28.04.2025. Selline lühiajaline ja episoodiline viibimine ei kinnita püsivat seotust Eestiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja vaidlustab talle Eesti Narva-1 piiripunktis 3(5)

3-26-209 (Maantee) väljastatud sisenemiskeeldu. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba, elamisloakaart nr PE0164921 kehtib kuni 05.07.2026

5.Vaidlustatud otsuses tugines PPA RipS § 9 1 lg-le 1, mis sätestab, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja, et kaebaja puhul kohaldub ka RipS § 17 lg 1 p 1, mille kohaselt riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel on Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada.
6.Vastustaja ei toonud välja vaidlustatud haldusaktis ega vastuses kohtule, et kaebaja puhul kohaldati Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldust nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“, millega piirati Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa kodanike välispiiri ületamist.
7.Vastustaja tõi välja vastuses kaebusele, et kaebaja suhtes kohaldati RipS § 11 lg-t 4, mille kohaselt on kõik isikud välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi.
8.Kaebajale jääb arusaamatuks, miks peetakse teda ohuks Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale, kuivõrd tal on elamisloakaart kehtivusega 5.7.2026 jj. Sisenemiskeelust ning vastustaja selgitustest saab järeldada, et kaebaja puhul peeti kaebaja antud selgitusi ebausaldusväärseteks. Vaidlustatud otsuse tõttu oli kaebajal küll takistatud Eestisse sisenemine, ent igal riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole vastava riigi kodanik, puudub põhiõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus teise astme piirikontrolli ootealal viibimise ajal tuvastati videovalve salvestise põhjal, et isik kasutas oma mobiiltelefoni ning kustutas sealt andmeid (fotosid), oli piirivalveametnikel põhjendatud alus kahtlustada kaebajat tema Eestisse sisenemise motivatsioonis. Täiendava kontrolli käigus anti isikule tema mobiiltelefon lühiajaliselt kätte seadme avamiseks. „Face ID“ tuvastuse tulemusel avanes telefoni kustutatud fotode kaust. Ametnikel oli võimalus visuaalselt tuvastada, et kaustas sisaldusid fotod sõduritest, relvastatud isikutest ning vormikandjatest. Vahetult pärast kustutatud kausta avanemist reageeris isik ärevalt, sai aru milline kaust oli avanenud, ning üritas telefoni kiiresti taskusse panna. Isik ei olnud nõus kustutatud andmete sisu selgitama ega võimaldama nende kontrollimist. Selline käitumine – andmete kustutamine ning koostööst keeldumine viitab asjaolule, et isik varjab teavet. Arvestades hetke julgeolekuolukorda ning asjaolu, et Vene Föderatsioon on agressioonisõjas Ukraina vastu, 4(5)

3-26-209 kujutab sõjategevuse ja sõjaliste objektidega seotud materjalide omamine ning nende varjamine endast potentsiaalset ohtu Eesti Vabariigi sisejulgeolekule. 10.Arvestades Venemaa agressioonisõda Euroopa Liidu piiririigis ei pea Eesti riik võtma endale kohustust selgitada välja iga Eestisse saabuva isiku maailmavaadet, mis ei olekski objektiivselt kontrollitav. See ei ole ka sisenemiskeelu tegemise aluseks. Välisriigis viibivad Venemaa Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed kodakondsusriigile, mistõttu on vajadus maandada ennetavalt Venemaa Föderatsiooni kodanikega kaasnevaid ohte julgeolekule. 11.Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i e kohaselt ei tohi kolmanda riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning kaebajaga seotud asjaolusid, on kohus seisukohal, et vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajat tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kujunenud rahvusvahelises olukorras on tegemist ka proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti julgeolek ja stabiilsus ning kaitsta riigi välispoliitilisi huve. Piirangute eesmärgi saavutamist tuleb pidada kaalukamaks hüveks kui üksikisiku õigust riiki siseneda. Lisaks märkis vastustaja, et sisenemiskeeld on oma olemusest ühekordne tõkend ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist, võib kaebaja ületada Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahelisi piire. 12.Kohus leiab, et kaebaja suhtes piiril väljastatud sisenemiskeeld vastab kehtivatele vorminõuetele ja on ka sisult õiguspärane. Vaidlustatud otsus on antud kooskõlas kehtiva õigusega, menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise, ei esine ning otsus on vormistatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete kohaselt. 13.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja