Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sven Enok Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X (registrikood xxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxxx) summas 63 483,87 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Kohtulahendi avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, pangakontode andmed ja sõiduki andmed tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus koos Maksu- ja Tolliameti taotlusega X-le.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 04.03.2026 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks X ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxxx) summas 63 483,87 eurot aresti seadmiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3-26-612
1.1.MTA on alustanud 18.12.2025 korralduse nr 12.2-3/068085-1 alusel X september 2025 tagastusnõude ning käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli1.
1.2.Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine summas 63 483,87 eurot. Maksuhaldur tuvastas september 2025 kontrollimenetluse käigus, et puudutatud isik soetas septembris 2025 XX 01.09.2025 arve nr 1163 alusel „20.04.2025 intellektuaalomandi üleandmise lepingu p 2.1.1 järgse makse“ summas 328 000 eurot (sh käibemaks 63 483,87). Lepingu järgi oli tehingu sisuks kaugjuhtimist võimaldava tehnoloogia lahenduse müük 2. XX väljastatud arvel märgitud käibemaksu summa 63 483,87 eurot kajastub puudutatud isiku september 2025 KMD-l sisendkäibemaksu arvestuses. Kuivõrd maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegemist on ettevõtte osalise üleminekuga käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 alusel, siis ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses käivet, mistõttu ei ole käibemaksu kajastav arve õige ning puudutatud isiku poolt septembri 2025 KMD-l sisendkäibemaksu kajastamine summas 63 483,87 eurot ei ole õigustatud.3
1.3.Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtlus tugineb alljärgnevale: 1) kinnistusraamatu andmetel ei oma puudutatud isik kinnisvara; 2) Eesti Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing seisuga 27.02.2026 väärtpabereid ega väärtpaberikontosid; 3) väikelaevade registri andmetel puuduvad ka laevad; 4) MTA-l puudub puudutatud isiku arvelduskontol olevatest vabadest vahenditest hetkeline seis, kuid MTA-le esitatud pangakonto EE1xxxxxxxxxxxxxxxxxx andmetel on seisuga 30.09.2025 konto lõppsaldo 10 471,99 eurot ning pangakonto EExxxxxxxxxxxxxxxxxx lõppsaldo 997,50 eurot4. 5) seisuga 21.01.2026 omab puudutatud isik liiklusregistri kohaselt sõidukit xxxxxx X XXXXX (esmane registreerimise kuupäev 30.12.2021)5. 2021. a väljalaskeaastaga sõiduki väärtus on umbes 17 500 eurot. Kuna sõiduki puhul on tegemist üle viie aasta vana ja kasutatud sõidukiga, siis tuleb arvestada asjaoluga, et selle turuväärtus pidevalt väheneb ning tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Lisaks tuleb arvestada, et liiklusregistri kanne on informatiivne. Seega ei pea maksuhaldur otstarbekaks taotleda sõiduki keelumärke seadmist ega sõiduki arestimist.
1.4.Maksuhalduri hinnangul on kõige sobivam täitetoiming puudutatud isiku ettemaksukonto rahaliste vahendite arestimine (MKS § 130 lg 1). Maksuhaldur on ära kasutanud KMS § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra6. Seega 12.11.2025 september 2025 KMD esitamisega tekkis puudutatud isikul käibemaksu ettemakse summas 63 483,87 eurot, mis vabastatakse äriühingu ettemaksukontole hiljemalt 12.03.2026. Maksuhaldur on pikendanud käibemaksu tagastusnõude tagastamise tähtaegasid otsustega, milles on viidatud tagatise esitamist ja aktsepteerimist kajastavatele MKS sätetele, kuid käesoleva ajani ei ole puudutatud isik pöördunud maksuhalduri poole seoses tagatise seadmisega ega kasutanud võimalust tagatise seadmiseks. Maksuhalduril ei ole õnnestunud kontrolli käigus saada kõiki maksumenetluses 1
Vt MTA 04.03.20026 taotluse lisa 1. Vt MTA 04.03.20026 taotluse lisad 2-4. 3 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisad 5-10, 12-14. 4 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisad 15-16. 5 MTA 04.03.2026 taotluse lisa 17. 6 MTA 04.03.2026 taotluse lisad 19-20. 2
2(6)
3-26-612
otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mida ta tulenevalt MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõttest on kohustatud koguma. Kuna MKS § 13 paneb maksuhaldurile kohustuse enne maksukohustuslasele tema õigusi puudutava haldusakti andmist, tagada ärakuulamisõigus, siis ei saa MTA väljastada ka maksuotsust, millega saaks jätta tagastusnõude MKS § 107 lg 3 alusel rahuldamata. Seetõttu ei jõua MTA enne tagastusnõude täitmise tähtaega väljastada kontrollakti ja tagada sellega menetlusosalise ärakuulamisõigus.
1.5.Puudutatud isik ei ole seisuga 02.03.2026 esitanud september 2025 käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude täitmise taotlust oma pangakontole, kuid ei saa välistada, et äriühing esitab taotluse koheselt peale enammaksu vabastamist ettemaksukontole. Vastavalt MKS § 106 lg-le 2 on MTA kohustatud täitma tagastusnõude viivitamata, kui on varem MKS § 33 lg 1 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust. Seega ei oleks MTA-l sellise taotluse esitamiseni oodates võimalik selle täitmisega viivitada, et pöörduda alles siis taotlusega halduskohtu poole enammakse arestimiseks. Ettemaksukonto arestimine võib olla ettevõtlust takistav meede, kuid käesoleval juhul ei pruugi arestimine hilisemas menetlusstaadiumis kanda oma eesmärki. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse kestust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamisel võib haldusakti täitmine olla raskendatud või lausa võimatu.
1.6.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui puudutatud isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 63 483,87 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoludega, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiit, siis on kantava deposiidi väärtuseks 63 483,87 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
3.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
4.MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: 1) maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning 3) kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11).
3(6)
3-26-612
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud. Loa andmise eeldused on täidetud.
7.Asjas on tõendatud, et maksuhaldur on alustanud kontrolli puudutatud isiku suhtes september 2025 tagastusnõude ja käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse üle 7. Taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse tulemusena tekib puudutatud isiku vastu 63 483,87 € suurune maksunõue. Maksusumma koosneb sisendkäibemaksuna deklareeritud summast 63 483,87 eurot, mida maksuhalduri hinnangul ei saa sisendkäibemaksuna maha arvata. Taotluses on piisavalt põhistatud 8, et tegemist võib olla ettevõtte osalise üleminekuga KMS § 4 lg 2 punkti 1 tähenduses, mistõttu ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet ega saa seetõttu ka sisendkäibemaksu arvestuses summat 63 483,87 eurot kajastada.
8.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
9.Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma.
10.Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks on alust arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks. Esiteks on maksuhaldur välja toonud, et maksukohustuslasel puudub tõenäoliselt määratava maksukohustuse tagamiseks piisav vara. Maksuhaldur on välja toonud, et puudutatud isikul on MTA-le teadaolevalt arvelduskontodel kokku vara 11 469,49 eurot ning liiklusregistri andmetel sõiduk, mille hinnanguline väärtus on umbes 17 500 eurot. Arvestades aga maksukohustuse suurust, ei ole märgitud teadaolev vara piisav, seda enam, et sõiduauto on likviidne vara ning liiklusregistri andmetel on informatiivne tähendus. Lisaks nähtuvad MTA taotlusest järgmised asjaolud: 1) maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et arve nr 1163 koostati tagantjärgi ning ka deklareeriti tagantjärgi; 2) puudutatud isik oli teadlik müüja 7 8
Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisa 1. Vt MTA 04.03.2026 taotluse peatükk 2.
4(6)
3-26-612
majanduslikest raskustest; 3) XX arve 1163 tasumiseks sai puudutatud isik laenu X , kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on X. X, seega sisuliselt rahastas X. X enda teise firma kaudu kaugjuhitava tehnoloogia ostu puudutatud isiku poolt; 4) vaatamata tehnoloogia formaalsele võõrandamisele juhib X. X endiselt selle arendust, reklaami ja tegevust; 5) puudutatud isik esitas patendiametile kaubamärgi „X“ patenteerimiseks alles 13.01.20269; 6) müüjal ja puudutatud isikul on töötamise registri järgi tööl samad isikud (2 töötajat), kes puudutatud isikult töötasu ei saa, vaid saavad töötasu XX-st. Eelnev kogumis annab aluse põhjendatud kahtluseks, et pärast maksukohustuse määramist võib maksukohustuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
11.Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-28-13 p-s 13 märkinud, et võimalik on arestida nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni ettemaksukontole (tagastusnõude tuvastamine), maksuhalduri poolt aktsepteeritud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) kui ka ettemaksukontot, st seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid. Maksuhaldur on taotluses palunud luba aresti seadmiseks ühingu ettemaksukontole summas 63 483,87 €. Seejuures on maksuhaldur selgitanud, et on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra10. Maksuhaldur märgib, et ei ole kontrolli käigus saanud kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mida tulenevalt MKS § 11 uurimispõhimõttest on kohustatud koguma. MTA ei saa väljastada ka maksuotsust tagastusnõude rahuldamata jätmiseks (MKS § 107 lg 3), kuivõrd see eeldab ärakuulamisõiguse tagamist puudutatud isikule. Ühtlasi on maksuhaldur kaalunud ka teiste täitetoimingute kohaldamist (nagu sõidukile keelumärke seadmist või arestimist), kuid leidnud, et arvestades maksusumma suurust ning sõiduki likviidsust ja liiklusregistri kande informatiivsust, ei pea maksuhaldur neid otstarbekaks11.
12.Võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud alternatiivid. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seejuures on ettemaksukontole aresti seadmine üheks kõige vähem riivavaks, kuid sellele vaatamata tõhusaks, täitetoiminguks. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isegi kui maksumenetluse käigus selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkub ettemaksukonto arestimisel raha tagastamine üksnes edasi. Seejuures nähtub asja materjalidest, et kuigi ettemaksukonto arestimine võib pärssida puudutatud isiku majandustegevust, siiski on puudutatud isiku pangakontodel varalisi vahendeid majandustegevusega jätkamiseks.
13.Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 63 483,87 € suuruse tagatise esitamisel.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 04.03.2026 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses. Kohus annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxxx) summas 63 483,87 eurot. 9
Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisa 14. Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisad 19-20. 11 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lk 4. 10
5(6)
3-26-612
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.