3-25-401 X.Xu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2025 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/62-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X.X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Jätta X.Xu kaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.04.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X.X on sündinud yy.yy.yyyy Eestis ja on kodakondsuseta isik. Ta lahkus Eestist 26.10.1992 ja sisenes samal kuupäeval Nõukogude Liidu passiga Ameerika Ühendriikidesse. 17.07.2024 esitas X.X Eesti Vabariigi peakonsulaadis New Yorkis tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 150 lg 1 p 3 alusel vanema elama asumiseks Eestis elava täisealise lapse juurde.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 12.02.2025 otsusega nr 15.3-3.2/62-1 keelduti X.Xule tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel. Otsuse põhjendus: „VMS § 123 punkti 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
15.Taotleja esitas PPA-le Eesti Vabariigi peakonsulaadis New Yorkis tähtajalise elamisloa taotluse, millele oli lisatud lisana vastavalt siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 11 lg 1 punktis 4 sätestatud terviseseisundit tõendav dokument. 13.05.2024 Ameerika Ühendriikides välja antud terviseseisundit tõendavast dokumendist nähtub, et taotlejal on reumatoidartriit ja üldine ärevushäire. Tervisetõendil on The Portland Clinic arst P.P selgitanud, et tegemist on krooniliste terviseprobleemidega, mis tõenäoliselt piiravad taotleja võimet vananedes enda eest hoolitseda. Taotlejale oleks kasulik elada koos oma täiskasvanud tütre ja tema pojapojaga, kuna nad suudavad aidata hoolduse osutamisel.
16.Menetluse käigus saatis PPA taotlejale 06.09.2024 täiendavad küsimused, millega soovis lisaks teada saada, milles seisneb taotleja hooldusvajadus ning kuidas ja kes on taotleja eest viimastel aastatel hoolitsenud. Täiendavalt soovis PPA vastust küsimusele, kas isik vajab igapäevast hooldust ja abi. PPA-le 15.09.2024 saadetud e-kirjas tõi taotleja välja, et ta ei vaja tavaliselt igapäevast hooldust, kuid on aegu, mil selline hooldus võib olla vajalik. Nagu perearst märkis kirjas: soovitatakse, et ma peaksin olema lähedaste pereliikmete lähedal, kui sellised hooldusvajadused tekivad. Küsimuse peale, millist ravi on taotleja asukoha riigis saanud vastas taotleja, et tal oli 30.08.2024 vasaku põlveliigese asendamise operatsioon, millest taastumise keskmine aeg on aasta ning selle aja jooksul on soovitav olla enda pereliikmete järelevalve all. Täiendavalt oli taotleja PPA-le esitatud tähtajalise elamisloa taotlusele lisana märkinud, et Eestisse tulles ei plaani ta asuda elama oma tütre (kutsuja) ja tema perega, ega sõltuda nende sissetulekust. Taotleja märkis, et asub elama iseseisvalt Tallinnasse Pallasti tänavale. PPA küsimuse peale, miks taotlejal ei ole võimalik saada hooldust oma asukohariigis vastas isik, et USA-s hoolduse saamine võib mingil hetkel maksta viisteist kuni kakskümmend tuhat dollarit kuus, kuna tervishoiukulud varieeruvad mittekodanikele, kes ma lõpmatult olen. Olles lähedal ja oma pereliikmete järelevalve all Tallinnas, kõrvaldab see probleemi. Lisaks on isik tähtajalise elamisloa keeldumise algatamise järgselt selgitanud, et kuigi mul ei ole praegu vaja professionaalset hooldust, tagab pere lähedus mulle turvatunde ja toe, mida minu praegune elukoht ei suuda pakkuda. See vastab VMS § 150 lõike 1 punkti 3 mõttele, mille eesmärk on võimaldada elamisluba inimesel, kes vajavad pereliikmete tuge olukorras, kus muud hooldusvõimalused puuduvad. PPA isiku seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kuivõrd seadusandja on selgelt sätestanud elamisloa andmise tingimuseks hooldusvajaduse ning tingimuse, et isikul ei ole võimalik seda saada oma 2
asukohajärgses riigis siis ei saa jaatada ka taotleja poolsele tõlgendusele. VMS § 150 lg 1 p 3 sätestab ühemõtteliselt ja selgelt, et tähtajalise elamisloa lähedase sugulase juurde võib anda tingimusel, et vanem asub elama Eestis elava täisealise lapse juurde ning vanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Seega peab olema tõendatud eelnevalt välja toodud tingimused, sh taotleja hooldusvajadus ning, et isikul ei ole võimalik seda saada asukohajärgses riigis või muus riigis.
17.Võttes arvesse, et VMS § 150 lõige 1 punkt 3 sätestab tähtajalise elamisloa andmise ühe tingimusena hooldusvajaduse ning lisaks tingimuse, et isikul ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis siis tuleb PPA-l ka menetluse käigus eeltoodud tingimuse täitmine tuvastada. Taotleja esitatud dokumentidest ja selgitustest ei nähtu, et taotleja vajaks terviseseisundist tulenevalt oma pereliikmete poolt hooldust ja abi ning kuna isik ei vaja hooldust, siis ei nähtu ka menetluse käigus taotleja poolt esitatud selgitustest ja tõenditest, et taotleja oleks asukohariigis pöördunud riigi või meditsiiniasutuse poole abi või hoolduse saamiseks. Isik ei ole esitanud ka vastupidist tõendavaid tõendeid. Isik on täiendavalt välja toonud, et käis 30.08.2024 vasaku põlveliigese asendamise operatsioonil, kuid ei ole välja toonud asjaolusid, et vajaks sellest tulenevalt hooldust või abi. Isik on menetluse raames ainult kirjutanud, et operatsiooni järgsel taastumisperioodil on soovitav olla enda pereliikmete järelevalve all. Tegemist on elementaarse meditsiinilise operatsiooni järgse soovitusega arvestades erinevaid operatsiooni järgseid meditsiinilisi riske, ning PPA arvates ei saa eeldada, et seda peaksid ilmtingimata pakkuma lähedased Eestis. Asjaolu, et isik ei ole antud operatsiooni järgselt Ameerika Ühendriikides hooldust saanud, näitab veelkord, et taotleja seda tegelikult ei vaja vaid isik tahab tulla Eestisse muul eesmärgil, kui tema poolt taotletava elamisloa eesmärk. Taotleja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, et operatsiooni järgselt on isik asukohariigis hooldust saanud või muid tõendeid, kust nähtuks esitatud tervisetõendil toodud terviseprobleemidega seotud hooldust või ravi.
18.Lisaks on PPA menetluse raames tuvastanud, et isiku selgitused hooldusvajaduse kohta ei ole järjepidevad. Nimelt on isik esitanud vastuolulisi selgitusi oma hooldusvajaduse kohta. PPAle 15.09.2024 saadetud e-kirjas on isik välja toonud, et on enda eest siiani ise hoolitsenud, kuid see muutub vanemaks saades aina keerulisemaks. Ma ei vaja tavaliselt igapäevast hooldust, kuid on aegu, mil selline hooldus võib olla vajalik. Nagu minu perearst märkis kirjas: soovitatakse, et ma peaksin olema lähedaste pereliikmete lähedal, kui sellised hooldusvajadused tekivad. PPA-le 18.12.2024 keeldumise algatamise järgselt saadetu arvamustes ja vastuväidetes on isik väljatoonud, et kuigi ma tunnistan, et saan praegu teatud määral iseseisvalt hakkama, on minu tervislik seisund - reumatoidartriit ja üldine ärevushäire – progresseeruvad ning juba praegu piirab minu võimet enda eest hoolitseda. Eeltoodust nähtub, et isik on pärast keeldumise algatamist muutnud oma seisukohtasid. Kui esmases vastuses on isik konkreetselt väljatoonud, et ei vaja igapäevast hooldust, kuid viidanud, et arvestades vanadusega kaasneda võivaid tervisemuresid (sh reumatoidartriit ja üldine ärevushäire) võib selline vajadus tulevikus tekkida siis 18.12.2024 saadetud e-kirjas on isik öelnud, et saab praegu teatud määral iseseisvalt hakkama, kuid tema tervisemured (reumatoidartriit ja üldine ärevushäire) piiravad juba praegu tema võimet enda eest hoolitseda. Seda hilisemat väidet ei toeta aga isiku poolt taotlusega koos esitatud tervisetõend, kus The Portland Clinic töötaja P.P on väljatoonud, et need on kroonilised terviseprobleemid, mis tõenäoliselt piiravad tema võimet vananedes enda eest hoolitseda. Ehk tervisetõendist nähtuvalt ei vajanud isik eeltoodud haigustest tulenevalt tervisetõendi väljastamisel hooldust vaid selline olukord võib arsti sõnul tekkida tulevikus. Seega ei esinenud isikul eeltoodud kroonilistest haigustest tingituna hooldusvajadust ei tervisetõendit väljastades 13.05.2024 ega ka pärast taotluse esitamist ning 3
15.09.2024 PPA küsimustele vastamist, vaid isik viitab eeltoodud haigustest tulenevale hooldusvajadusele esimest korda alles 18.12.2024 saadetud vastuses. Lisaks eelnevale on vastuoluline ka isiku poolt väljatoodud selgitused põlveliigese asendusoperatsiooniga seonduvalt. Nimelt on isik esmalt märkinud operatsioonist taastumiseks keskmiselt aastase perioodi, viidates, et sellel perioodil on soovitatav perekonna liikmete järelevalve all olemine. 18.12.2024 saadetud vastuses tõi isik välja, et minu hiljutine põlveliigese asendusoperatsioon näitab, et minu terviseprobleemid vajavad juba nüüd pikaajalist taastusravi ja järelevalvet. Samas rõhutab isik paar lauset hiljem, et kuigi tal ei ole praegu vaja pidevat professionaalset hooldust, tagab pere lähedus talle turvatunde ja toe, mida isiku praegune elukoht ei suuda pakkuda. Eeltoodust lähtuvalt on PPA asunud seisukohale, et kuivõrd isiku ütlused hooldusvajaduse kohta on ajas muutuvad ning ei ole järjepidevad, ei ole antud hetkel tõendatud ka VMS § 150 lõige 1 punktis 3 sätestatud hooldusvajadus.
19.Täiendavalt on taotleja välja toonud, et Ameerika Ühendriikides võib hoolduse saamine mingil hetkel maksta viisteistkümmend kuni kakskümmend tuhat dollarit kuus, kuna tervishoiukulud varieeruvad mittekodanikele. 18.12.2024 esitatud arvamustes ja vastuväidetes on isik välja toonud, et selliste eelnevalt väljatoodud kulude kandmine ei ole taotleja jaoks rahaliselt jätkusuutlik ning kuna isik on kodakondsuseta isik Ameerika Ühendriikides ei ole tal ligipääsu valitsuse toetatavatele hooldusteenustele. USA tervishoiusüsteem on orienteeritud lühiajalisele ravile ega paku peresidemeid toetavat pikaajalist hooldust, mida taotleja olukord nõuab. PPAle esitatud dokumentidest nähtub, et isik lahkus Eestist 1992. aastal ning sisenes Ameerika Ühendriikidesse 26.10.1992. Isiku väidete kohaselt omas isik viimati ja sisenes Ameerika Ühendriikidesse Nõukogude Liidu passiga. Taotleja on menetluse raames välja toonud oma subjektiivse arvamuse võimalikele tervishoiukulude Ameerika Ühendriikides. Eeltoodud võimalike ravikulude osas ei ole isik esitanud ühtegi tõendit, teisalt ei ole antud hetkel tõendatud ka selliste ravikulude tekkimine, kuivõrd PPA-le esitatud selgituste kohaselt hooldusvajadus VMS § 150 lg 1 p 3 mõistes puudub. Asjaolu, et taotleja, kui kodakondsuseta isik, ei ole soovinud oma viibimist asukohariigis 30 aasta jooksul seadustada, mis võimaldaks talle vajadusel võimaliku abi tulevikus seoses vanadusega kaasneda võivate tervisekulude katmiseks, ei ole põhjus, miks Eesti Vabariik peaks andma isikule elamisloa, olukorras, kus isik ei vasta elamisloa andmise tingimustele. Lisaks toob PPA välja, et isik on elamisloa taotlusele lisana esitanud erinevate Ameerika Ühendriikide pankade pangakontode väljavõtted, kust nähtub, et isikul on piisavalt rahalisi vahendeid. Isiku esitatud seisukohtadest tulenevalt on PPA asunud seisukohale, et taotleja ei vaja tähtajalist elamisluba terviseseisundist ja hooldusvajadusest tulenevalt, vaid tulevikus vanusega kaasneda võivate haiguste (sh krooniliste haiguste) ja hooldusega seotud kulude optimeerimiseks, kuivõrd Ameerika Ühendriikides on meditsiini ja hooldusega seotud kulud kodakondsuseta isikutele kordades kallimad. PPA selgitab täiendavalt, et täisealise lapse kohustus pidada üleval abivajavat vanemat ei piirdu üksnes abi osutamisega Eestis. PPA arvates on ülalpidamiskohustuse täitmiseks võimalik palgata välisriigis põetaja ning taotleda välisriigilt sotsiaalteenuseid ja hüvesid. Taotlejaga samamoodi võivad arvata kõik taotleja ealised inimesed, kelle lapsed elavad Eestis. Ilmselgelt ongi kõik taotleja ealised inimesed oma lastest vanemad ja jäävad ka iga aastaga vanemaks nagu kõik inimesed, mis ei tähenda, et PPA peaks igal juhul kõikide Eestis elavate laste mujal elavatele vanematele andma tähtajalise elamisloa.
20.PPA, võttes arvesse taotleja selgitusi ja terviseseisundit tõendavat dokumenti ning PPAle teadaolevaid andmeid kogumis, leiab, et taotleja ei vaja käesoleval ajal terviseseisundist tulenevalt hooldust ja kuna taotleja ei vaja hooldust, siis ilmselgelt ei ole taotleja pöördunud ka oma asukohariigi poole hoolduse saamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.09.2022 otsuses nr 3-21-589 punktis 13 leidnud, et VMS § 150 lg 1 p 3 ei defineeri seda, mida 4
mõeldakse vanema inimese hooldusvajaduse all. Kõige avaramas tähenduses on võimalik hooldamist mõista kui kellegi vajaduste arvestamist ja rahuldamist. Vanema inimese puhul on vajadused põhjustatud eeskätt vanusest (nt raskused liikumisel, tervisehädad jms). Normi mõtteks pole siiski võimaldada elamisluba kõikidele vanematele inimestele, kellel on tulenevalt vanusest eelduslikult suuremad vajadused. Kui isik vajab vanuse tõttu küll hooldust, aga ta on võimeline iseenda eest hoolitsema, ei tähenda see VMS § 150 lg 1 p 3 mõttes hooldusvajadust. Ringkonnakohtu hinnangul on normi mõtteks esmajoones pakkuda kaitset nendele inimestele, kes ei ole objektiivsetel põhjustel ise võimelised enda eest hoolitsema ja vajavad seetõttu kõrvalist abi. PPA-le esitatud tõenditest ja selgitustest ei võimalda järeldada objektiivseid põhjuseid, mille alusel saaks järeldada, et taotleja ei ole võimeline iseenda eest hoolitsema ja vajaks selleks kõrvalist abi. Võttes arvesse käesolevas otsuses väljatoodud asjaolusid ja põhjendusi on PPA asunud seisukohale, et tähtajalise elamisloa andmine ei ole taotleja poolt taotletud eesmärgile vastav ning täitmata on elamisloa andmise tingimused.
21.PPA hindas tähtajalise elamisloa keeldumise algatamise raames ka võimalikku riivet taotleja perekonna- ja eraelule. Perekonnaelu riive analüüsimisel tuleb esmalt välja selgitada, kas isik elab perekonnaelu Eestis ning kas tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega rikutakse isiku põhiõigust perekonnaelule. Välismaalaste seaduse tähenduses moodustavad perekonna abikaasad ja nende alaealised lapsed. PPA-le teadaolevalt ei ela taotleja Eestis perekonnaelu ning taotleja ei ole abielus. Taotlejal elab Eestis täisealine laps Q.Q. Taotleja on PPA-le 15.09.2024 saadetud e-kirjas välja toonud, et suhtleb oma täiealise tütre, tema abikaasa W.W ja lapselapse F.F'ga iMessage'i, e-posti ja tavapostiga. Lisaks võttes arvesse eeltoodut ning asjaolusid, et isik ei ole pärast 26.10.1992 Ameerika Ühendriikidesse lahkumist Eesti Vabariigis käinud ning tema puhul on tegemist kodakondsuseta isikuga, kellele on Ameerika Ühendriikide poolt kehtestatud järelevalvemeetmed, millest tulenevalt peab isik igal aastal täitma migratsioonijärelevalve poolt sätestatud reegleid siis on PPA seisukohal, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel ei esine pere- ega eraeluriivet, kuivõrd isiku sidemed (majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed) on seotud Ameerika Ühendriikidega. Taotlejal on sarnaselt varasemale võimalik suhelda Eestis elava tütre ja tema perekonnaga kasutades selleks erinevaid info – ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid.
22.Isikute G.G, Q.Q ja W.W poolt 18.12.2024 saadetud toetuskirjades ei ilmne uusi asjaolusid või seisukohtasid, mida taotleja ei olnud elamisloa menetluse raames puudutanud. Seetõttu ei muuda eeltoodud toetuskirjad ka PPA otsust keelduda isikule tähtajalise elamisloa andmisest“ (dtl 269-273).
3.X.X esitas 17.02.2025 (täpsustatud 13.03.2025) Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.02.2025 nr 15.3-3.2/62-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks, et tema majanduslik olukord ei võimalda alternatiivset hooldust USA-s, mistõttu on ainus praktiline lahendus pereliikmete hooldus Eestis.
4.Kohus võttis kaebuse 27.03.2025 Tallinna Halduskohtu menetlusse nõuete osas PPA 12.02.2025 otsuse nr 15.3-3.2/62-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ning tunnistas vastustajaks PPA. Muus osas kohus kaebuse tagastas. 11.12.2025 esitas kaebaja kaebuse täienduse, mille vastuvõtmisest kohus 12.12.2026 keeldus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendus. 5
5.1 PPA on eksinud, et kaebaja ei vaja hooldust. See seisukoht ignoreerib meditsiinilisi tõendeid. Dr P.P tõend kinnitab, et kaebajal on reumatoidartriit ja üldine ärevushäire, mis mõjutavad tema võimekust enda eest hoolitseda. PPA eirab fakti, et kaebajale tehti põlveliigese proteesimise operatsioon ja kaebaja perearst soovitas taastuda pereliikmete juures. 5.2 PPA väide, et kaebaja elamisloataotlus on seotud majanduslike kaalutlustega pole tõenditega kooskõlas. PPA väide, et kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid on väär. Kuigi kaebajal on sääste, ei ole need pikaajaliseks hoolduseks USA-s piisavad. Kodakondsuseta isikuna puudub kaebajal õigus riiklikule tervishoiule või pikaajalisele hooldusele USA-s. 5.3 PPA otsus on vastuolus kaebaja perekonnaeluõigusega, mis on kaitstud rahvusvaheliste ja Eesti seadustega. PPA väide, et kaebaja võib oma tütre ja lapselapsega suhelda e-posti ja videokõnede kaudu on nii õiguslikult kui inimlikult ebapiisav. Perekonnaelu ei piirdu ainult digitaalsete vahenditega, vaid eeldab füüsilist kohalolekut, hooldust ja emotsionaalset tuge.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Kaebaja pole näidanud, kuidas haigused tema tervist mõjutavad, millist abi ta igapäevaste toimingutega vajab ja millist tuge saavad lähedased talle pakkuda. Ka kohtumenetluses ei täpsusta kaebaja, milliste igapäevaste toimingute tegemisel ta abi vajaks. Kaebaja on viidanud üldsõnaliselt selgitanud, et haigused mõjutavad tema tervist ning hooldusvajadus võib tekkida tulevikus. Sisuliselt möönab kaebaja ise, et tal ei ole igapäevast hooldusvajadust. 6.2 Asjaolu, et kaebaja asukohariigis on sotsiaalhoolekandesüsteem kallim kui Eestis ei saa olla aluseks elamisloa andmiseks, eriti kui kaebajal puudub hooldusvajadus VMS § 150 lg 1 p 3 tähenduses. Vaidlustatud otsuses on õigesti välja toodud, et Eesti ei pea väljastama elamisluba välismaalasele, kes pole soovinud oma viibimist asukohariigis 30 aasta jooksul seadustada, mis võimaldaks talle vajadusel abi tulevikus vanadusega kaasnevate tervisekulude katteks. 6.3 Kuna puudub hooldusvajadus VMS § 150 lg 1 p 3 tähenduses, puudub kaebaja ja tema tütre vahel eriline sõltuvussuhe. Lähedased saavad vajadusel pakkuda kaebajale hooldust Ameerikas, toetades teda majanduslikult. Hoolduse all välisriigis peetakse silmas ka Eestis elavate laste osutatavat ülalpidamist välisriigis elavatele vanematele raha saatmise näol, et palgata välisriigis põetaja, samuti välisriigi või selle hoolekandesüsteemi osutatavat hooldust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 12.02.2025 otsus nr 15.3-3.2/62-1 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsuses on tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist piisavalt põhjendatud. Kohus nõustub otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Kuna keeldumine on õiguspärane puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. 7.1 Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde (VMS § 118 p 2). VMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase 6
sugulase juurde kui vanema või vanavanema elama asumine Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui vanem või vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Seega PPA-l on praegusel juhtumil õigus asuda tähtajalise elamisloa andmise küsimust kaaluma, kui täidetud on VMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud järgmised eeldused: 1) tegemist on vanema või vanavanemaga; 2) vanem või vanavanem soovib asuda elama Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde; 3) täisealine laps või lapselaps peab elama Eestis ja olema Eesti kodanik või omama elamisluba; 4) vanem või vanavanem vajab hooldust; 5) hooldust ei ole võimalik saada teises riigis; ning 6) legaalne sissetulek võimaldab ülalpidamise Eestis. Kui eespool nimetatud üks eeldustest pole täidetud, ei ole PPA-l õigust asuda kaaluma seda, kas isikule tähtajaline elamisluba anda või jätta andmata. 7.2 Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud tõendid ei kinnita kaebaja hooldusvajadust VMS § 150 lg 1 p 3 mõttes. Koos tähtajalise elamisloa taotlusega esitatud Ameerika Ühendriikides 13.05.2024 väljaantud kaebaja tervisetõendist nähtub, et tal on diagnoositud reumatoidartriit ja üldine ärevushäire, mis arsti hinnangul tõenäoliselt piiravad kaebaja võimet vananedes enda eest hoolitseda (dtl 112). Nimetatud dokumendist seega ei nähtu, et kaebajal esineks hooldusvajadus praegu, vaid selline vajadus võib tekkida tulevikus. Sama järelduse võib teha ka koos kaebusega esitatud meditsiiniliste hinnangute pinnalt (dtl 18-20). Milliste igapäevaste toimingute tegemisel kaebaja eelnimetatud krooniliste terviseprobleemide ja 30.08.2024 toimunud vasaku põlveliigese operatsiooni tõttu abi ja hooldust praegu vajaks, seda kaebuses ei täpsustata. Objektiivse hooldusvajaduse puudumist kinnitavad ka elamisloa taotlemisel antud kaebaja selgitused, et Eestisse tulles ei plaani ta asuda elama oma tütre juurde ning et ta ei vaja praegu professionaalset hooldust (dtl 107 ja 244). Kohtupraktikas on leitud, et VMS § 150 lg 1 p 3 mõtteks on esmajoones pakkuda kaitset nendele inimestele, kes objektiivsetel põhjustel ei ole ise võimelised enda eest hoolitsema ja vajavad seetõttu kõrvalist abi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-589, p 13). Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist pole. 7.3 Seega jättis vastustaja kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse õigesti rahuldamata põhjusel, et kõik VMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused polnud täidetud. Kuna kaebajal puudub hooldusvajadus, polnud vastustajal õigust asuda kaaluma seda, kas kaebajale tähtajaline elamisluba anda või jätta andmata. Seetõttu puudub vajadus käsitleda kaebuse väiteid seoses perekondlike sidemetega. Samal põhjusel pole käesolevas asjas olulised kaebaja Eestis elavate sugulaste Q.Q ja G.G toetuskirjad.
8.Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.