Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-1573 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 19.05.2020 otsusega nr 32 Leppneeme külas Lehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Tallinna Halduskohus tegi 24.05.2021 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-20-1464, millega tühistas vallavolikogu eelviidatud otsuse, kuna kaebajat ei olnud nõuetekohaselt detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Halduskohtu otsus jõustus ning seejärel otsustas Viimsi Vallavolikogu asjaomase detailplaneeringu menetluse uuendada.
2.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.06.2023 otsusega nr 27 (vaidlustatud otsus) Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu (Lehe DP), mille alasse jäävad elamumaa sihtotstarbega Lehe kinnistu (katastritunnus 89001:003:0491), mille omanik on kolmas isik, ning transpordimaa sihtotstarbega Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu (katastritunnus 89001:003:1904), mille omanik on vastustaja. Lehe DP-ga nähakse ette üks 3030 m2 suurune elamumaa krunt, kuhu võib püstitada ühe kuni 8,5 m kõrguse üksikelamu ja ühe kuni 5 m kõrguse abihoone ehitisealuse pinnaga kokku 500 m2, ning kolm tee ja tänava maa krunti.
3.Lehe kinnistuga piirneb Lännekalda tee 7 katastriüksus (katastritunnus 89001:001:1527) ning vahetus läheduses (teisel pool Lännekalda tee tänavat) paikneb Lännekalda tee 10 katastriüksus (katastritunnus 89001:0011611). Viimati nimetatud kaks maatükki ei ole kinnistusraamatusse kantud, nende osas on maareform lõpule viimata, ent neil katastriüksustel paiknevad hooned, mille juurde on maa ostueesõigusega erastamise õigus teiste hulgas kaebajal1.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Esiteks leidis kaebaja, et Lehe DP kohaselt on ette nähtud Lännekalda tee paiknemine 1,5 meetri kaugusel Lännekalda tee 10 krundil asuvast salvkaevust ja 3 meetri kaugusel Lännekalda tee 7 krundil paiknevast salvkaevust, kuigi vahemaa teest kaevuni peaks olema vähemalt 10 meetrit. Kaebaja hinnangul tulnuks enne DP kehtestamist läbi viia geodeesia uuringud ning keelata liikumine eelviidatud salvkaevude läheduses. Kaebaja leidis, et Lehe DP on vastuolus veeseaduse (VeeS) § 154 lg 1 punktiga 4 ning Lehe DP elluviimisel jäävad salvkaevud kuivaks, mis põhjustab kaebajale varalist kahju. Teiseks heitis kaebaja ette, et vastustaja kasutas vananenud eksperthinnanguid, mis puudutavad loodust ja keskkonda ega võtnud arvesse asjaolu, et Lehe DP alast vaid 30 meetri kaugusele jääb sada hallhaigru pesa ega ka seda, et metsloomade rohekoridorid läbivad Lehe kinnistut ning Lännekalda tee 7 ja 10 maatükke. Kolmandaks osutas kaebaja sellele, et Lehe DP-s on Lännekalda tee mõõdud märgitud valesti, kuna tegelikult on Lännekalda tee 7 ja 10 kruntidega piirneval alal teelõigu laius ainult 1,5 meetrit. 1
Haldusasjas nr 3-23-1020 tehtud kohtuotsusest ilmneb, et Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 otsustati Lännekalda tee 10 katastriüksus ja Lännekalda tee 7 katastriüksus erastada kaebaja ja veel kahe isiku ühisomandisse. Eelviidatud haldusasjas tehtud 15.09.2023 kohtuotsusega jättis Tallinna Halduskohus Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2023 kohtuotsusega halduskohtu otsuse muutmata.
2(6)
3-23-1573
5.Vastustaja vaidles kaebusele vastu ning osutas esiteks sellele, et pärast menetluse uuendamist muudeti Lehe DP lahendust, võttes arvesse kaebaja esitatud arvamusi ja vastuväiteid – DP joonisele kanti Lännekalda tee 7 ja 10 andmed, seletuskirja täiendati loomastikku ja linnustikku käsitleva peatükiga, samuti täpsustati kruntidele juurdepääsu küsimusi. Teiseks märkis vastustaja, et DP lahendust täiendati tingimustega, mis aitavad leevendada ehitustegevuse võimalikku mõju Lännekalda tee 7 ja 10 asuvatele salvkaevudele, sest Lehe kinnistu hoonestusala muudeti selliselt, et Lännekalda tee 7 krundil asuvale salvkaevule on tagatud 10 m hooldusala. Kolmandaks selgitas vastustaja, et Lännekalda tee on ajalooline üldkasutatav tee ning selliseks jääb see ka Lehe DP elluviimisel ilma, et olukord kaebaja jaoks sisuliselt muutuks. Neljandaks märkis vastustaja, et vastuolu VeeS § 154 lõikega 5 ei esine, kuna ühtki salvkaevu läheduses keelatud tegevust Lehe DP ette ei näe, lisaks on DP-ga ette nähtud nõue koostada hüdrogeoloogiline uuring Lehe kinnistu üksikelamuprojekti koosseisus, et välistada võimalikku mõju olemasolevatele salvkaevudele. Viimaks selgitas vastustaja, et pärast menetluse uuendamist tehtud paikvaatlusel Lehe kinnistul hallhaigrute pesi ei tuvastatud ning põhilised suurulukite liikumissuunad jäävad Lehe kinnistust Kelvingi poole ja olemasolevate elamute vahele üksikelamu püstitamisega liikumise põhisuundi ei kahjustata.
6.Kolmas isik halduskohtule seisukohta ei esitanud.
7.Tallinna Halduskohus tegi 11.07.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Vastustaja on Lehe DP kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud salvkaevude paiknemist Lännekalda 7 ja 10 maatükkidel ning näinud ette piisavad meetmed kaebaja võimalike subjektiivsete õiguste kaitseks – DP seletuskirja punktis 3.3. on märgitud, et salvkaevude tõttu tuleb Lehe kinnistule üksikelamu projekteerimisel koostada hüdrogeoloogiline uuring ning salvkaevu 10-meetrise raadiusega hooldusalale hooneid ja rajatisi (va piirdeaed) püstitada ei ole lubatud.
7.2.Lännekalda tee on ajalooline munitsipaalomandis olev avalikult kasutatav kruuskattega tee. DP põhijooniselt ja tehnovõrkude jooniselt nähtub üheselt, et olemasolevat teemaad laiendatakse üksnes Lehe kinnistu arvel. See ei riku kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd olemasolev olukord ei muutu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda liikluse piiramist või keelamist Lännekalda teel salvkaevude läheduses. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda täiendavate geodeesia uuringute korraldamist. Lehe DP ei ole vastuolus VeeS § 154 lg 1 punktiga 4. VeeS ei keela salvkaevu hooldusalal mistahes tegevust, vaid keelatud on üksnes VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused, ent selliseid tegevusi vaidlustatud DP ette ei näe. Kuna Lännekalda tee näol ei ole tegemist maanteega, ei pea see olema kooskõlas majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
7.3.Mis puudutab kaebaja väidet, et vastustaja ei võtnud arvesse kohalike elanike vastuseisu, siis ilmneb kaebusele lisatud Leppneeme küla elanike 08.10.2021 pöördumisest, et elanikud pidasid mittevajalikuks Lännekalda tee ühendamist Kivimäe teega. Lehe DP-ga ei ole aga sellist ühendamist ka ette nähtud.
7.4.Vastustaja on selgitanud välja asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ega ole teostanud kaalutlusõigust tuginedes ilmselgelt vananenud andmetele. Kuigi planeeritava ala kontaktvööndis asuvale Leppneeme hallhaigrukolooniale avalduvat mõju käsitlev uuring on tehtud 2020. aastal, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et vastavad andmed oleks valed. Lisaks viis vastustaja 17.03.2021 läbi paikvaatluse, mille tulemustel Lehe ja Lännekalda tee 7 maatükkidel hallhaigrute pesi ei tuvastatud. Neidki andmeid ei ole kaebaja omapoolsete tõenditega ümber lükanud. On võimalik, et metsloomad võivad Lehe DP alale jäävaid 3(6)
3-23-1573 maatükki liikumiseks kasutada, kuid OÜ Tirts ja Tigu uuringu „Loomastiku ja elupaikade alusuuringud Viimsi rohevõrgustikus“ kohaselt ei ole tegemist peamise liikumiskoridoriga. Kuna Lehe kinnistu näol on tegemist elamumaaga ning kinnistu omanik soovib kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, ei kaalu üksikute metsaloomade võimalik piiramata kinnistul liikumine üles maaomaniku õigust enda omandit kasutada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
8.1.Halduskohus on põhjendamatult tunnistanud õiguspäraseks kõik vastustaja rikkumised. Viimsi Vallavalitsuse tegevuses esinevad ametialaste süütegude tunnused.
8.2.Kruntide kuivendamine toob kaasa Lännekalda tee 10 maatükil asuva salvkaevu hävitamise. Tee ehitamine Lehe DP-s ette nähtud viisil on lubamatu, kuna täidetud ei ole nõue, et tee kaugus kaevust peab olema vähemalt 10 meetrit.
8.3.Vastustaja tegevus on suunatud sellele, et võtta kaebajalt kolmandate isikute huvides ära võimalus erastada maad Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate ehitiste juurde. Juba 2006. aastal jagas vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise eesmärgil endise Metstoa krundi kaheks (Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10). Harju Maavanema 07.09.2010 korraldusega nr 1435-k anti teemaa, kus asus 1,5 meetri laiune jalgtee, transpordimaana Viimsi valla munitsipaalomandisse, ent kaebajat sellest ei teavitatud. Lännekalda tee 6-meetriseks teeks ehitamiseks on vajalik osa Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10 maatükkidest võõrandada. Viimsi Vallavalitsus peab kooskõlastama kruntide piirid ja põhjendama 6 meetri laiuse tee ehitamise vajadust.
8.4.Halduskohus jättis vaidlustatud otsuses põhjendamatult tähelepanuta kaebaja 02.07.2024 avalduses esile toodud asjaolud, nimelt selle, et 01.–04.2024 teostas vastustaja tee-ehitustöid Lännekalda tee lõigul, mis algab Reinu teelt ja lõpeb tupikuga. Tööde käigus paigaldati 6 meetri laiune teekate, ootamata ära halduskohtu otsust.
8.5.Vastustaja on kaebajale tekitanud mittevaralise kahju, mille hüvitamiseks tuleks vastustajal tasuda Lännekalda 10 ja Lännekalda 7 piiride mõõtmise eest ning vormistada need maatükid kaebaja nimele. Vastustaja on maatükkide vormistamisega lubamatult venitanud.
9.Vastustaja esitas seisukoha, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja kordab, et Lehe DP ei näe ette tee laiendamist ja selle alusel ei kavandata mistahes teeehitustöid – ette nähakse üksnes teemaa laiendus Lehe kinnistuga külgnevas osas, et oleks tagatud olemasolevale teetaristule piisav teenindusmaa sihtotstarbega transpordimaa kinnistu koosseisus. Vastustaja selgitab samuti, et Metstoa talu – mille ehitised paiknevad praegustel Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee maatükkidel – rajati omaaegse küla peatee äärde pärast tee rajamist selliselt, et elamu jäi ühele poole, saunamaja teisele poole teed. Vastustaja jääb seisukohale, et veeseaduses ette nähtud hooldusala on salvkaevudele tagatud, kusjuures asjaomased salvkaevud rajati siis, kui asjaomane tee oli olemas. Viimaks peab vastustaja kohatuks kaebaja argumente, mis puudutavad maa erastamist, kuna maa erastamisega seotud küsimused olid haldusasjas nr 3-23-1020 toimunud vaidluse esemeks.
4(6)
3-23-1573
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, märgib ringkonnakohus esmalt, et siinse vaidluse seisukohast on asjassepuutumatud need kaebaja argumendid, mis puudutavad Lännekalda tee 7 ja 10 maatükkide erastamist või Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu (transpordimaa) munitsipaalomandisse andmist. Viimati nimetatud kinnistule oli juba enne Lehe DP kehtestamist määratud transpordimaa sihtotstarve ning Lehe DP-ga seda ei muudeta. Samuti ei näe Lehe DP ette eelviidatud transpordimaal asuva tee (rajatise) laiendamist või ümberehitamist Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 maatükkidega külgnevas osas. See tuleneb üheselt ka Lehe DP seletuskirja punktist 3.5., kus on märgitud, et Lehe DP-ga ei kavandata teedeehituslikke töid ning teed laiemaks ei ehitata.
12.Juba eeltoodud põhjusel tuleb tagasi lükata kaebaja väide, et Lehe DP-ga nähakse õigusvastaselt ette sõidutee rajamine liialt lähedale kaebaja kaevudele. See, et Lehe DP joonisel (dtl 162) on Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 vahelisel lõigul Lännekalda tee transpordimaa laiuseks märgitud 6 meetrit, tähendab pelgalt seda, et selles kohas on transpordimaa kinnistu laiuseks 6 meetrit. Joonisel olev märge 6-meetrise laiuse kohta ei tähenda, et Lehe DP-ga kavandatakse sellesse kohta 6 meetri laiuse katendiga tee rajamist. Transpordimaa laiust kõnealuses kohas Lehe DP-ga aga ei muudetud, st see jäi samasuguseks, nagu see oli enne Lehe DP kehtestamist.
13.Lehe DP-ga ei määrata mitte kuidagi Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 maatükkidel asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise tingimusi ega erastatava maa piire. Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu (katastritunnus 89001:003:1904) piirid Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 maatükkidega külgnevas osas on kindlaks määratud juba 2011. aastal eelviidatud transpordimaa sihtotstarbega maatüki kinnistusraamatusse kandmisel. Lehe DP näeb ette üksnes valla omandis oleva transpordimaa sihtotstarbega kinnistu laiendamise Lehe kinnistu (katastriüksus 89001:003:0491) arvelt, ent see ei saa mitte kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Lehe DP ei näe ette Lännekalda tänava transpordimaa piiride muutmist osas, milles see transpordimaa külgneb Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10 maatükkidega. See, kas eelviidatud transpordimaa sihtotstarbega maatüki munitsipaalomandisse andmine 2010. aastal ja sellest kaebaja teavitamine toimus nõuetekohaselt, ei ole siinse vaidluse seisukohast oluline, kuna see ei mõjuta ühelgi juhul Lehe DP kehtestamise õiguspärasust.
14.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et Lehe DP elluviimisega kaasneb kinnistute kuivendamine, mille tõttu muutuvad kasutuskõlbmatuks kaebaja kaevud. Esiteks ei ole kaebaja selgitanud, millel põhineb tema väide, et Lehe DP elluviimiseks on vaja teha mingisugused sellised maaparandustööd, mis võiksid kasvõi teoreetiliselt neid kaevusid mõjutada. Lehe DP joonistelt ega seletuskirjast ei nähtu sellisid tegevusi. Mis puudutab kaebaja väidet, et kaevud jäävad liialt lähedale teele, siis tuleb veelkord korrata, et tee ehitamist, ümberehitamist ega laiendamist Lehe DP ei reguleeri. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu laiendamine Lehe kinnistu arvelt ei saa aga kaebaja kaevudele mistahes mõju avaldada, kuna see laiendus jääb kummastki kaebaja kaevust enam kui 10 meetri kaugusele. Samas on kaebaja kaevude kaitseks Lehe DP-s ette nähtud, et 10 meetri raadiusesse Lännekalda 7 asuvast kaevust ei tohi ehitada (v.a piirdead) ning lisaks on Lehe DP seletuskirja punktis 4.2. sõnaselgelt ette nähtud kohustus koostada hüdrogeoloogiline uuring lähtuvalt konkreetsest ehitusprojektist, et välistada võimaliku keldri ja/või drenaažisüsteemi kahjulik mõju naaberkinnistutel paiknevatele salvkaevudele.
5(6)
3-23-1573
15.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheitega, et halduskohus jättis põhjendamatult käsitlemata kaebaja 02.07.2024 avalduses esile toodud asjaolud. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 14 õigesti selgitanud, et 2024. aasta suvel Lännekalda teel toimunud tee-ehitustööd ja nende õiguspärasus ei seondu kuidagi siinses asjas vaidlustatud otsuse õiguspärasusega. Nagu juba eespool märgitud, et näe Lehe DP ette mingisuguse kindlate parameetritega tee rajamist või olemasoleva tee laiendamist või ümber ehitamist, samas kui Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 katastriüksusele oli transpordimaa sihtotstarve määratud juba enne Lehe DP kehtestamist.
16.Ringkonnakohus ei asu käsitlema apellatsioonkaebuse väidet, et vastustaja on põhjustanud kaebajale mittevaralise (moraalse) kahju, kuna see väide väljub apellatsioonkaebuse piiridest. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist. Mistahes kahju hüvitamise nõuet ei ole kaebaja siinses asjas esitanud ning apellatsioonimenetluses sellise uue nõudega kaebuse täiendamine ei oleks lubatav.
17.Apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja tegevuses esinevad kuriteo tunnused, on vaidluse eset arvestades asjassepuutumatud ning ringkonnakohus seda ei käsitle.
18.Halduskohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja ka, et vastustaja ei ole Lehe DP kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud kõiki looduskeskkonnaga seotud asjaolusid, sh hallhaigrute pesitsemist piirkonnas. Halduskohtu põhjendustele, miks kaebaja selle etteheitega nõustuda ei saa, ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ringkonnakohus seda küsimust põhjalikumalt ei käsitle, sedastades siiski, et halduskohus on oma seisukohta selles küsimuses nõuetekohaselt ja ammendavalt põhjendanud.
19.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtuotsuse põhjenduste mõistmise seisukohast ei ole kaebaja nime avaldamine vajalik ning võib eeldada, et kaebaja seda ei soovi. Seetõttu tuleb kaebaja nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga. Muude kohtuotsuses kajastatud ning kaebajat kaudselt identifitseerida võimaldavate andmete (nt asjassepuutuvate katastriüksuste numbrite või aadressandmete) varjamine muudaks avaldatud kohtuotsuse sisuliselt loetamatuks ja arusaamatuks.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
taotlenud
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.