Otsuse avalikult teatavaks 11. juuli 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-1573
Haldusasi
O.U kaebus Viimsi Vallavolikogu 13.06.2023 otsuse nr 27 “Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” tühistamiseks Kaebuse esitaja – O.U Vastustaja – Viimsi vald
Menetlusosalised
Kolmas isik – EKK Investments OÜ (reg. kood 10700342) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. augustil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viimsi Vallavolikogu 13.06.2023 otsusega nr 27 “Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ otstati: 1) kehtestada Viimsi vald, Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneering (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 01-19); 2) Planeeringu elluviimisel järgida 13.04.2020 sõlmitud notariaalset lepingut nr 765 (edaspidi nimetatud ka DP). 2. 13.07.2023 saabus Tallinna Halduskohtule O.U kaebus Viimsi Vallavolikogu 13.06.2023 otsuse nr 27 “Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” tühistamiseks. 26.07.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 25.04.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja leiab, et DP rikub kaebaja õigusi. Lännekalda tee 10 krundil asuv salvkaev asub vaid 1,5 meetri kaugusel Lännekalda tee äärest (tegelik kaugus peab olema vähemalt 10 meetri ). Lännekalda tee 7 krundil asuv salvkaev asub vaid 3 meetri kaugusel Lännekalda tee äärest (tegelik kaugus peab olema vähemalt 10 meetri ). Mõlemad salvkaevud on ainukesed veeallikad antud kruntide elanikele alates aastast 1930. Antud DP on kehtestatud ilma antud koha geodeesia uuringute korraldamist ja sõidutranspordi liikumise keelamist mõlema salvkaevu juures. Kaebaja leiab, et DP-ga on rikutud: 1) veeseaduse § 154 lg 1 punkti 4 nõudeid; 2) 21.02.2023 Viimsi Vallavalitsuse seletuskirjas sätestatud nõudeid. DP elluviimise tagajärjeks on Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 kruntidel asuvate veeallikate kuivendamine ja hävitamine. Selline toiming toob kaasa materiaalse kahju kaebajale.
3.2.Lisaks toob kaebaja välja, et vastustaja ei ole arvestatud ka kohalike elanike arvamust planeeritavate tee-ehitustööde kohta (vt 08.10.2021 Leppneeme küla elanike pöördumist Viimsi Vallavalitsuse poole dtl 6-8).
3.3.DP uuendamis menetluses on kasutatud vananenud eksperthinnanguid antud koha looduse ja keskkonna kohta: - praegusel ajal asub juba umbes 100 hallhaigrut pesa DP alast vaid 30 meetri kaugusel. - metsloomade rohekoridorid lähevad siin läbi Lehe kinnistu, Lännekalda tee 7, Lännekalda tee 10 ja selle Lännekalda tee osa, mis algab Reinu tee ristmikust ja lõpeb tupikuga.
3.4.DP menetluses on rikutud Eesti Vabariigi seaduseid. Selle Lännekalda tee osa, mis jookseb Lehe kinnistu, Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10 vahel laiuse mõõdud on valed ja välja mõeldud. Antud teelõigu reaalne laius on 1,5 meetri, mis koos võõrandatud Viimsi valla kasuks Lehe kinnistu osaga on siis 2,5 meetri lai. Vaatamata kaebaja pöördumistele antud küsimuse lahendamiseks, Viimsi Vallavalitsus ignoreerib vajadust antud Lännekalda tee osa laiuse mõõtmise korraldamiseks. Viimsi Vallavalitsus keeldub tuvastamast ametlikult antud Lännekalda tee osa laiuse reaalseid mõõte.
Viimsi Vallavalitsus rikub sellega oma 05.08.2015 korralduse nr 106 nõudeid, mis on seotud tee ehitusega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Viimsi vald rõhutab, et kõiki puudutatud isikuid on igakülgselt detailplaneeringu uuendamise menetluses kaasatud. Tallinna Halduskohus märkis ka oma 24.05.2021 otsuses nr 3-20-1464 (Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-20-1464. Arvivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=294908553 ) muuseas, et planeeringulahendus ei pruugi muutuda, kui omavalitsus otsustab uuendatud menetluse kasuks (kohtuotsus p 15). Kaebaja detailplaneeringu täiendustega on arvestatud ning need on planeeringulahendusse sisse viidud kaebaja huvidest lähtuvalt. Nendeks on näiteks: 1) Uuendatud detailplaneeringu lahendust on võrreldes 19.05.2020 otsusega nr 32 kehtestatud lahendusega täiendatud. Planeeringujoonisele on sisse viidud täiendavad naaberkatastriüksusi (Lännekalda tee 7 ja 10) puudutavad andmed ning mõõdud. Detailplaneeringu seletuskirja on lisatud peatükk „Loomastik ja linnustik“. Peatükis on kokkuvõte Linnuekspert OÜ koostatud eksperthinnangust, mis käsitleb hallhaigrute pesitsuskoloonia paiknemist Leppneeme külas planeeringuala lähipiirkonnas ning väljavõte OÜ Tirts ja Tigu tööst „Loomastiku ja elupaikade alusuuringud Viimsi rohevõrgustikus“, milles kaardistati suurulukite liikumiskoridorid. Hallhaigrute koloonia paikneb osaliselt naaberkinnistul (Reinu tee 114 kaguosas), kuid peamine pesitsusala jääb maatulundusmaa sihtotstarbega Väike-Mäe kinnistule. Lehe kinnistul hallhaigrute pesi ei tuvastatud. Suurulukite peamised liikumiskoridorid OÜ Tirts ja Tigu töös sisalduva kaardi kohaselt planeeringuala ei läbi. 2) Täiendatud on seletuskirja peatükki „Teed. Liiklus. Parkimine“. Juurdepääs planeeritavale elamukrundile on ette nähtud Lännekalda teelt, kuna tiheda liiklusega Reinu teelt lisanduva mahasõidu kavandamine ei ole liiklusohutuse seisukohalt mõistlik olukorras, kus on olemas alternatiiv. Viimsi vallale kuuluv Lännekalda tee Reinu teest lõuna pool asuv lõik on tupiktee ning juurdepääsuteeks ainult kahele elamukinnistule (Lännekalda tee 10 ja 12). Kuigi detailplaneeringu elluviimisel lisandub kolmas (Lehe), jääb liikluskoormus teelõigul väga väikeseks. Teelõigule planeeritakse laiendus Lehe kinnistu arvelt, et oleks tagatud olemasolevale teetaristule piisav teenindusmaa transpordimaa sihtotstarbega kinnistu koosseisus. Kehtestatava detailplaneeringuga ei kavandata tee-ehituslikke töid ega olemasoleva kruusakattega tee laiemaks ehitamist. 3) Detailplaneeringut täiendati ka tingimuste osas, mis aitavad leevendada võimalikku ehitustegevuse mõju Lännekalda tee 7 ja 10 asuvatele salvkaevudele. 4) Viimsi vald leiab, et on oluline rõhutada, et Lehe kinnistu lubatavat hoonestusala on muudetud (pindala vähendatud), et Lännekalda tee 7 krundil asuvale salvkaevule tagada hooldusala 10 m.
4.2.Viimsi vald juhib tähelepanu, et kuna detailplaneeringu uuendamise menetlusest on kirjutatud ka kohalikus ajalehes, siis arvamust on saanud avaldada absoluutselt kõik Viimsi valla elanikud. Seega kaebaja ei saa väita, et Viimsi vald ei ole arvestanud kohalike elanike arvamust planeeritavate tee-ehitustööde kohta.
4.3.Viimsi vald selgitab, et Lännekalda tee on ajalooline tee. Lännekalda tee//Reinu tee lõik 3 on munitsipaalomandisse antud Harju Maavanema 07.09.2010 korraldusega nr 1435-k.
Katastriüksus on moodustatud katastrimõõdistusega, mõõdistamise aeg 11.10.2010. Transpordimaa Lännekalda tee//Reinu tee lõik 3 jagatakse detailplaneeringuga väiksemateks kruntideks, see kuulub Viimsi vallale, on avalikult kasutatav tee ja jääb selleks ka edaspidi. Metstoa talu rajati omaaegse küla peatee äärde peale sinna tee rajamist. Lännekalda tee, mis asub omaaegse külla toova tee asukohas, on paiknenud seal enne Metstoa talu ja kaevude rajamist ligi sadakond või enam aastat. Tee näol on tegemist juba Eesti Vabariigi ajal 19181940. aastatel avalikult kasutatava teega. Lännekalda tee on jaganud juba ajalooliselt kaebaja poolt nimetatud saunamaja ja elamu nii, et need paiknevad teine teisel pool avalikku teed (elamu praegusel Lännekalda tee 10 maaüksusel ja saunamaja Lännekalda tee 7 maaüksusel). Samalaadne hoonestus ja teede paiknemine on omane antud piirkonnale ka laiemalt.
4.4.Kaebaja märgib, et salvkaevu puhul peab olema tagatud hooldusala. Veeseaduse § 154 lg 2 kohaselt on hooldusala veeseaduse tähenduses salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on veeseaduse § 154 lõike 5 kohaselt tegevus piiratud. Viimsi vald leiab, et detailplaneeringuga ei ole ükski veeseaduse § 154 lõike 5 kohaselt piiratud tegevustest detailplaneeringuga lubatud. Seega salvkaevule on tagatud hooldusala. Salvkaevude puhul on tegemist kaevudega, mida rajati juba Lännekalda tee eksisteerimise ajal. Veeseaduse § 148 mõistes salvkaevu puhul ei ole tegemist veehaardega. Veehaare on veeseaduse §-st 16 tulenevalt ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Isegi juhul, kui rajatis on veehaare ja vastab veehaarde nõuetele ja sellele kohaldub sanitaarkaitseala, siis tulenevalt veeseaduse § 151 lõike 2 punktidest 4 ja 5 on sanitaarkaitsealas lubatud mh rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu (nt teehoolde käigus niitmine) ning õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Lännekalda tee on ehitatud õiguspäraselt ning eelpool nimetatud ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Seega on sõidutee kasutamine ka sanitaarkaitseala olemasolul lubatud. Kaebaja väide, et Lännekalda tee 10 krundil asuv salvkaev asub vaid 1,5 meetri kaugusel Lännekalda tee äärest ei vasta tõele, sest Lehe kinnistu lubatavat hoonestusala on detailplaneeringu menetluse planeeringulahenduses muudetud nõnda, et Lännekalda tee 7 krundil asuvale salvkaevule tuleb tagada hooldusala 10 m. Detailplaneeringusse on lisatud nõue koostada hüdrogeoloogiline uuring Lehe kinnistu üksikelamuprojekti koosseisus, et välistada võimalik mõju olemasolevatele salvkaevudele. Detailplaneeringu seletuskirjas (Lisa 8 – detailplaneeringu seletuskiri) on märgitud, et kuna Lännekalda tee 7 kinnistul Lehe krundipiiri vahetus läheduses paikneb olemasolev salvkaev (ehr. kood 221345584) ning salvkaev on ka Lännekalda tee 10 kinnistul, siis üksikelamu projekti koosseisus tuleb koostada hüdrogeoloogiline uuring lähtuvalt konkreetsest ehitusprojektist, et välistada võimaliku keldri ja/või drenaažisüsteemi kahjulik mõju toimivale salvkaevule. Salvkaevu hooldusalal (10 m salvkaevust) hooneid ja rajatisi (v.a piirdeaed) püstitada või rajada ei ole lubatud. Seega kaebaja poolt soovitud 10 m salvkaevust on tagatud. Lisaks on kaebajal võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrguga, kuivõrd samas lähedal, Reinu teel, Lännekalda tee 10-ga külgneval alal asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Sellest võimalusest on kaebajat teavitatud 21.10.2022 vastuskirjas (vt lisa 6). 4.5. Viimsi vald selgitab, et detailplaneering ei muuda kaebaja jaoks oluliselt tänast olukorda. Teed jäävad samadele kohtadele ning hetkeseisuga ei ole Viimsi vald planeerinud suuremahulisi teetöid teostada.
4.6.Kaebaja väidab, et detailplaneering on kehtestatud geodeesia uuringute korraldamiseta, kuid see väide ei vasta tõele. Geodeesia ehk geodeetiline alusplaan on planeeringualal olemas. Selleta ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestada.
4.7.Viimsi vald juhib tähelepanu, et detailplaneeringu uuendatud menetluse ajal tehtud paikvaatlusel Lehe kinnistul hallhaigrute pesi ei tuvastatud. Põhilised suurulukite liikumissuunad jäävad Lehe kinnistust Kelvingi poole ning olemasolevate elamute vahele üksikelamu püstitamisega põhisuundi ei kahjustata. Kaebaja eksib väitega, et detailplaneeringu uuendamise menetluses on kasutatud vananenud eksperthinnanguid looduse ja keskkonna kohta, sest eksperthinnangud on võetud aastatel 2020, 2021 ja 2023.
4.8.Viimsi vald leiab, et kohalikul omavalitsusel ei ole põhjust kahelda tellitud geoaluse koostaja professionaalsuses ja kompetentsis. Viimsi vald lähtub majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku poolt koostatud planeeringujoonisest ning leiab, et joonisel tähistatud mõõdud on õiged.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
5.Menetlusse kaasatud kolmas isik EKK Investments Osaühing kaebusele seisukohta ei esitanud. Kolmanda isiku kaasamise määrus on kohtute infosüsteemi andmetel on kolmanda isiku esindajale kätte toimetatud ning kätte on toimetatud ka määrus, millega kohus määras seisukohtade esitamise tähtajad ja kohtuotsuse kuulutamise aja.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Viimsi Vallavolikogu 13.06.2023 otsust nr 27 “Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” (DP), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud haldusakt rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.
7.Kohus märgib esmalt, et pooled ei vaidle selle üle, et Lännekalda tee 7 piirneb Lehe kinnistuga lõunaküljest ning Lännekalda 10 kinnistu asub Lehe kinnistust läänes üle Lännekalda tee. Detailplaneeringu põhijoonise (dtl 58) kohaselt piirneb detailplaneeringuga planeeritava ala piir Lännekalda 7 ja 10 kinnistutega. Riiklikest registritest nähtuvalt olid Lännekalda tee 10 ja 7 kinnistud planeeringu esmakordse kehtestamise ajal (mis toimus Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsusega nr 32 ) reformimata riigimaad, mille valitsejaks oli Maaamet. Sellest tulenevalt ei kaasanud vastustaja kaebuse esitajat haldusmenetlusse. Vaidlus puudub ka selles, et Tallinna Halduskohus tühistas oma otsusega nr 3-21-506 (jõustunud) Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsuse nr 32 põhjusel, et vald pidi enne detailplaneeringu kehtestamist olema teadlik, et kaebaja on Lännekalda 10 ja 7 osas huvitatud isik, erastamistaotluse esitanud Jelena Sõtši pärija ja elab Lännekalda tee 10 elumajas ning ta tuli haldusmenetlusse kaasata. Ka käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole kaebuse esitaja kantud kinnistusraamatusse kui Lännekalda tee 10 ja 7 omanik või kaasomanik/ühisomanik. Samas on jätkuvalt tegemist olukorraga, kus kaebaja on puudutatud isikuks so Lännekalda tee 7 ja 10 erastamise õigustatud subjektiks ja selle üle vaidlus puudub.
8.Vaidlus puudub ka selles, et Viimsi vald, Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu menetlus uuendati Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 7 ning kaebuse esitaja kaasati menetlusse.
Üks Lännekalda tee 7 ja 10 maaüksuste erastamise õigustatud isikutest, Maria Sõtš ehk kaebaja, esitas vallavalitsusele arvamuse ja vastuväited kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kohta (02.03.2022 kiri nr 10-10/689-2). 04.02.2022 kirjaga 10-10/703 edastas vallavalitsus detailplaneeringu Rahandusministeeriumile koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks. Rahandusministeerium teatas oma kirjas (03.03.2022 nr 15-3/1414-2), et ei pea vajalikuks määrata täiendavaid kaasatavaid ega koostöötegijaid. Detailplaneeringu lahendust täpsustati võrreldes varasemalt kehtestatud lahendusega: lisati naaberkatastriüksuste andmed (Lännekalda tee 7 ja 10), lisati täiendavad Lännekalda teemaa laiused, seletuskirjas täiendati oluliselt peatükke „Teed. Liiklus. Parkimine“ ning „Loomastik ja linnustik“. Uuendatud detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavolikogu 14.06.2022 otsusega nr 26, misjärel korraldati Viimsi raamatukogus ja valla kodulehel perioodil 25.07 - 25.08.2022 detailplaneeringu avalik väljapanek. Vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitati avalikkust ajalehtedes „Viimsi Teataja“ (08.07.2022) ja „Harju Elu“ (08.07.2022), puudutatud isikutele edastati informatsioon vallavalitsuse 22.06.2022 kirjaga nr 10-10/3049. Avalikul väljapanekul laekus üks arvamus O.Uilt (24.08.2022 kiri nr 10-10/3166-2). Vallavalitsus vastas arvamuse esitajale 21.10.2022 nr 10-10/3166-3. Vallavalitsus korraldas 07.11.2022 avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu Viimsi raamatukogus. Avalikust arutelust teavitati avalikkust ajalehtedes „Viimsi Teataja“ (21.10.2022) ja „Harju Elu“ (14.10.2022) ning puudutatud isikuid 19.10.2022 kirjaga nr 1010/4942. Arvamuse esitaja ei osalenud avalikul arutelul, kuigi ta oli avaliku arutelu toimumisest teadlik, kuivõrd ta vastas 06.11.2022 e-kirjaga vallavalitsuse kirjale detailplaneeringu avaliku arutelu kohta. Avaliku arutelu tulemustest teavitati avalikkust ajalehtedes „Viimsi Teataja“ (18.11.2022) ja „Harju Elu“ (25.11.2022). Kuna arvamuse esitajaga kokkulepet ei saavutatud, edastas vallavalitsus 12.12.2022 kirjaga nr 10-10/5869 detailplaneeringu koos kõigi asjassepuutuvate dokumentidega Rahandusministeeriumile planeeringu heakskiitmiseks. Rahandusministeerium korraldas 14.02.2023 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise, millest teavitas osapooli 1.02.2023 kirjaga nr 153/9766-2. Ärakuulamisel osalesid Viimsi Vallavalitsuse esindajad, planeeringu koostaja ning planeeringust huvitatud isik. Arvamusi esitanud isik Rahandusministeeriumis toimunud arutelul ei osalenud, kuid esitas 06.02.2023 ja 27.02.2023 e-kirjadega jätkuarvamused. Arvamuste ärakuulamisel lepiti kokku, et tuleb välja selgitada, kas ja millisel määral võivad ehitustööd Lehe kinnistul mõjutada kõrvalkinnistute veevarustust, näha vajadusel ette leevendusmeetmed ning täiendada vastavalt detailplaneeringu seletuskirja. Detailplaneeringut täiendati lisades seletuskirja ptk 3.3. järgnev lõik: Kuna Lännekalda tee 7 kinnistul Lehe krundipiiri vahetus läheduses paikneb olemasolev salvkaev (ehr.kood 221345584) ning salvkaev on ka Lännekalda tee 10 kinnistul, siis üksikelamu projekti koosseisus tuleb koostada hüdrogeoloogiline uuring lähtuvalt konkreetsest ehitusprojektist, et välistada võimaliku keldri ja/või drenaažisüsteemi kahjulik mõju toimivatele salvkaevule. Salvkaevu hooldusalal (10 m salvkaevust) hooneid ja rajatisi (va piirdeaed) püstitada või
rajada ei ole lubatud. Samuti kanti planeeringu põhijoonisele Lännekalda tee 7 asuva salvkaevu hooldusala ning sellest lähtuvalt korrigeeriti Lehe kinnistu hoonestusala. Viimsi Vallavalitsus edastas 21.02.2023 e-kirjaga täiendatud detailplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumile ja arvamuse esitajale O.Uile. Arvamuse esitaja vastas täiendatud detailplaneeringu lahendusele kaebusega (26.02.2023, nr 10-10/5869-3), milles esitas erinevaid nõudeid. Vallavalitsus selgitas arvamuse esitajale 14.03.2023 kirjaga 10-10/5869-3, et muudatused tehti detailplaneeringusse arvamuse esitaja huvidest lähtuvalt, samuti, et pärast detailplaneeringu kehtestamist on kehtestamise otsust võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Rahandusministeerium andis 17.03.2023 kirjaga nr 15-3/9766-4 detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiidu (dlt 138-142).
Lehe
ja
lähiala
9.Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja soovib kaebusega kaitsta nii oma subjektiivseid õigusi kui tagada avalikes huvides esitatud kaebusega vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse objektiivne kontroll. Kohus analüüsib järjekorras kaebaja vastavaid väited märkides eraldi ära, kas tegemist on subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil või avalikes huvides esitatud kaebuse väitega. 10. Kaebaja viitas esmalt kaebuses, et DP rikub kaebaja õigusi, kuna Lännekalda tee 10 krundil asuv salvkaev asub vaid 1,5 meetri kaugusel Lännekalda tee äärest (tegelik kaugus peab olema vähemalt 10 meetri ). Teiseks Lännekalda tee 7 krundil asuv salvkaev asub vaid 3 meetri kaugusel Lännekalda tee äärest (tegelik kaugus peab olema vähemalt 10 meetri). Mõlemad salvkaevud on ainukesed veeallikad antud kruntide elanikele alates aastast 1930.
10.1.Kohus toob neid väiteid hinnates välja, et nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt ülal välja toodud asjaolusid on detailplaneeringu menetluses arvestatud ning kaebaja väiteid kaalutud. Selle tulemusel on DP seletuskirja p 3.3. sätestatud, et: „Kuna Lännekalda tee 7 kinnistul Lehe krundipiiri vahetus läheduses paikneb olemasolev salvkaev (ehr.kood 221345584) ning salvkaev on ka Lännekalda tee 10 kinnistul, siis üksikelamu projekti koosseisus tuleb koostada hüdrogeoloogiline uuring lähtuvalt konkreetsest ehitusprojektist, et välistada võimaliku keldri ja/või drenaažisüsteemi kahjulik mõju toimivatele salvkaevule. Salvkaevu hooldusalal (10 m salvkaevust) hooneid ja rajatisi (va piirdeaed) püstitada või rajada ei ole lubatud.“ Eeltooduga on vastustaja rakendanud meetmeid kaebaja võimalike subjektiivsete õiguste kaitseks seoses Lännekalda tee 7 ja 10 asuvate salvkaevudega. Mis puudutab teed, siis vaidlust ei ole selles, et Lännekalda tee on ajalooline munitsipaalomandis olev avalikult kasutatav kruuskattega tee. Ehk tegemist on olemasoleva teega.
10.2.Teiseks toob kohus välja, et nii DP põhijooniselt kui ka tehnovõrkude jooniselt nähtub üheselt, et DP-ga laiendatakse olemasolevat teemaad ja seda üksnes Lehe kinnistu osas. DP seletuskirjas on märgitud, et selles osas, et: „Detailplaneeringuga korrigeeritakse Lännekalda tee teemaa piire, laiendades seda Lehe kinnistu arvel 55 m2 võrra, et oleks tagatud olemasolevale teetaristule piisav teenindusmaa transpordimaa sihtotstarbega kinnistu koosseisus. Lännekalda tee teemaa laiuseks on Lehe kinnistu pikkuses määratud 7m“
Seega DP-ga ei kavandata teedeehituslikke töid ning teed laiemaks ei ehitata. Vastav asjaolu, et kajastatud ka DP seletuskirjas (vt DP seletuskirja lk 7). Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlusalune DP ka selles osas kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd olemasolev olukord ei muutu (üksnes teemaa piire nihutatakse ning sedagi ainult Lehe kinnistu osas. Kaebajal puudub seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda liikluse piiramist või keelamist Lännekalda teel salvkaevude läheduses. Seejuures Maa-ameti katastrikaardilt ei nähtu, et katastriüksuste osas oleks seatud piiranguid seoses seal asuvate salvkaevudega. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda täiendavate geodeesia uuringute korraldamist. Kohtule jääb selline nõue ka arusaamatuks. Kaebaja on tõenäoliselt pidanud silmas hüdroloogilisi uuringuid. Samas ka sellist nõuet - korraldada olemasoleva tee kasutamiseks ning teemaa laiendamiseks 55m2 võra täiendavaid hüdroloogilisi uuringuid seadus ette ei näe. Vastustaja on kaebaja seisukohti analüüsinud ning kaalunud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud siinkohal kaalutlusvea, mis võiks kaasa tuua DP tühistamise.
10.3.Veel leidis kaebaja, et DP-ga on rikutud veeseaduse (VeeS) § 154 lg 1 punkti 4 nõudeid. VeeS § 154 lg 1 p 4 sätestab, et hooldusala on salvkaevul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hooldusala VeeS tähenduses salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tegevus piiratud. VeeS § 154 lg 3 sätestab, et hooldusala ulatus on kümme meetrit. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja järeldanud, et hooldusalal on igasugune tegevus keelatud. Kohus selgitab, et kaebaja jätab tähelepanuta VeeS § 154 lg 5, mis sätestab vastavad piirangud. Nimelt hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine. Käesoleval juhul ei nähta DP-ga ette mitte ühtegi ülal nimetatud tegevustest salvkaevude hooldusalal. Seega on kaeabaja väited veeseaduse rikkumisest põhjendamatud ega too kaasa DP õigusvastasust.
10.4.Veel väitis kaebaja, et rikutud on 21.02.2023 Viimsi Vallavalitsuse seletuskirjas sätestatud nõudeid. Kohtule jääb vastav kaebaja väide arusaamatuks. Kaebaja peab silmas ilmselt 21.02.2023 e-kirjaga edastatud Viimsi Vallavalitsus täiendatud detailplaneeringu materjale, kus lisati DP seletuskirja ptk 3.3. (vt ülal). Kuidas saab DP ise aga rikkuda enda seletuskirja jääb kohtule täiesti ebaselgeks. Kohus selgitab kaebajale, et DP tõlgendamisel ning rakendamisel tuleb lähtuda DP tekstist ning joonistest ning arvestada neid koosmõjus. Kohtul puudub mistahes tõsiseltvõetav alus kahelda, et vastustaja ning kolmas isik DP rakendamisel sellest ei lähtuks. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, milles vastav rikkumine seisneb.
10.5.Viimaseks tõi kaebaja välja, et DP elluviimise tagajärjeks on Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 kruntidel asuvate veeallikate kuivendamine ja hävitamine. Selline toiming toob kaebajale kaasa materiaalse kahju. Kohus leiab, et vaidlusaluses DP-s on ette nähtud piisavad meetmed tagamaks salvkaevude seisukorra säilimine. Muude veeallikate osas märgib kohus, et kohtule ei ole ära tuntav ning ka kaebaja ise ei ole täpsustanud, millise DP-s ettenähtud tegevuse tulemusena võiks muud veeallikad ära kuivada. Kaebaja ei ole selle kohta esitanud ka mitte ühtegi tõendit (vt HKMS
§ 59 lg 1). Seega on tegemist paljasõnalise ja tõendamata väitega, mis ei saa kaasa tuua DP õigusvastasust ega tühistamist.
11.Kaebaja on kaebuses esitanud nii populaarkaebusena kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks väite, et vastustaja ei ole arvestatud ka kohalike elanike (sh kaebaja) arvamust planeeritavate tee-ehitustööde kohta (vt 08.10.2021 Leppneeme küla elanike pöördumist Viimsi Vallavalitsuse poole dtl 6-8). Esmalt toob kohus välja, et kaebaja poolt viidatud 08.10.2021 Leppneeme küla elanike (sh kaebaja) pöördumises Viimsi Vallavalitsuse poole avaldasid pöördumise esitajad arvamust, et Lännekalda tee ühendamine Kivimäe teega on ebavajalik ning tooks kaasa mitmeid ebasoodsaid tagajärgi piirkonna elanikele. Vaidlusaluse DP-ga ei ole aga ette nähtud Lännekalda tee ühendamist Kivimäe teega. Seega ei pidanudki vastusaja vastavaid Leppneeme küla elanike seisukohti DP kehtestamise korralduses ka arvestama ega analüüsima. Kohus kordab veelkord, et vaidlusalune DP ei too kaasa Lännekalda tee ja Kivimäe tee ühendamist ega ka ehitustegevust seoses Lännekalda teega. Kaebaja ei ole mõistnud ilmselt päris täpselt vaidlusaluse DP sisu. Teiseks märgib kohus, et vaidlust ei ole selles, et DP avalikustamine on läbi viidud nõuetekohaselt. Teised isikud peale kaebaja ei ole DP menetluses omapoolseid seisukohti vastustajale esitanud.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et DP on kehtestatud tuginedes vananenud eksperthinnangutele vaidlusaluse DP ala looduse ja keskkonna kohta ning sellest tulenevalt õigusvastane ning tuleks tühistada. Esmalt märgib kohus, et vastavat väidet tuleb käsitleda kui populaarkaebuse väidet, kuivõrd kaebaja subjektiivseid õigusi ei saaks rikkuda ka vananenud eksperthinnangute kasutamine. Kohus selgitab kaebajale, et planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 12 näeb mh ühe võimaliku DP ülesandena ette keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmise. Vastavad nõuded tuleb seada üksnes vajadusel. Tegemist on vastustaja kaalutlusõigusega. Selleks, et kaalutlusõigust teostada peavad vastustajal olema asjakohased andmed (vt ka HMS § 6). Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vastustaja on selgitanud välja asjas tähtsust omavad vajalikud faktilised asjaolud ega ole teostanud kaalutlusõigust tuginedes ilmselgelt vananenud andmetele. Kaebaja viitas kaebuse põhjendustes ka hallhaigrute pesitsemisele antud piirkonnas. Vastustaja on vastavate asjaoludega arvestanud ning tuvastanud, et Lehe kinnistul (so DP alal) hallhaigruid ei pesitse. Vastustaja on DP seletuskirjas välja toonud, et planeeritava ala kontaktvööndis asub Leppneeme hallhaigrukoloonia. Seoses Reinu tee 114 kinnistu ehitusloa menetlemisega koostas Linnuekspert OÜ eksperthinnangu Viimsi vallas Leppneeme külas Reinu tee 114 maaüksusel ja lähiümbruses asuva hallhaigrute pesitsuskoloonia seisundile ja võimaliku inimtegevuse mõjule Reinu tee 114 maaüksusel. Vastav uuring on küll teostatud aastal 2020, kuid kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et vastavad andmed oleks valed. Lisaks on vastustaja teostanud DP seletuskirja kohaselt 17.03.2021 paikvaatluse, mille tulemustel ei tuvastatud Lehe ja Lännekalda tee 7 kinnistutel hallhaigrute pesi. Kaebaja ei ole ka neid andmeid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Lisaks on vastustaja arvestanud ka, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku toimimise uuringu raames koostas OÜ Tirts ja Tigu „Loomastiku ja elupaikade alusuuringud Viimsi rohevõrgustikus“. Nimetatud teemaplaneeringu raames on koostatud vastavad alusuuringud 2021 aastal (vt dtl 102 väljavõte OÜ Tirts ja Tigu uuringust, kättesaadav
ka arvutivõrgus: https://viimsivald.ee/sites/default/files/inlinefiles/Viimsi%20valla%20rohev %C3%B5rgustiku%20uuring%20avalikustamiseks%20seletus kiri.pdf ). Arvestades, et vaidlusalune DP kehtestati 13.06.2023, ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastustaja oleks lähtunud planeeringut kehtestades liialt vanadest andmetest. Kaebaja ei ole ise esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis vastavad seisukohad ümber lükkaks. Kaebaja paljasõnalised väited, et praegu asub juba umbes 100 hallhaigru pesa DP alast 30 m kaugusel ning et metsloomade rohekoridorid läbivad ka Lehe kinnistut ehk DP ala, ei too kaasa DP õigusvastasust ning tühistamist. Seejuures ei ole hallhaigru näol kaitsealusel liigiga, vaid tema suhtes kehtivad üldised LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 sätted osas, mille kohaselt on keelatud tahtlik liigi häirimine eriti pesitsuse ajal ning pesade ja munade hävitamine. DP ei too kaasa mitte ühtegi nimetatud tegevust. Ka ka ebaja ise kinnitab, et Lehe kinnistul ehk DP alal, hallhaigruid ei pesitse. Mis puudutab metsloomade liikumist, siis kohus möönab, et metsloomad võivad hetkel looduslikku kinnistut, mida inimese poolt ei kasutata oma liikumiseks kasutada, kuid OÜ Tirts ja Tigu uuringu „Loomastiku ja elupaikade alusuuringud Viimsi rohevõrgustikus“ kohaselt ei ole tegemist peamise liikumiskoridoriga. Olukorras, kus tegemist on elamumaaga ning kinnistu omanik soovib kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, ei kaalu üksikute metsaloomade võimalik piiramata kinnistul liikumine üles huvitatud isiku õigust oma omandit kasutada. Kohus leiab, et vastustaja on järginud uurimiskohustust ja selgitanud välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning täitnud ka kaalutluskohustust ning langetanud õiguspärase otsuse (vt DP seletuskirja p 3.7 dtl 101-102), mille tühistamiseks puudub seadusest tulenev alus.
13.Kaebaja leiab viimaseks, et vastustaja ei ole täitnud uurimispõhimõtet ja nõuetekohaselt välja selgitanud Lännekalda tee laiust osas mis jookseb Lehe kinnistu, Lännekalda tee 7 ja 10 vahel. Kaebaja leiab, et vastavad mõõdud on välja mõeldud. Samuti on DP kehtestatud geodeesia uuringuta. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu. Esmalt viitab kohus, et jagab vastustaja seisukohta selles, et geodeesia ehk geodeetiline alusplaan on planeeringualal olemas. Selleta ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestada. Vastav asjaolu nähtub ka üheselt ja selgelt DP joonistelt (dtl 57-60). Mis puudutab tee laiust, siis märgib kohus, et vaidlustatud DP-ga ei nähta ette uue tee rajamist. DP-ga laiendatakse üksnes olemasoleva teemaa laiust Lehe kinnistu osas. Kohtule ei ole arusaadav, kuidas see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või millise õigusaktiga on see vastuolus (kaebaja viitas vastuolule Eesti Vabariigi seadustega). Veel leidis kaebaja, et rikutud on valla enda 05.08.2015 korralduse nr 106 nõuded. Kaebaja on selles osas jällegi väga ebatäpne jättes konkretiseerimata, millist viidatud korralduse sätet on kaebaja arvates rikutud. Seejuures ei tuvastanud kohus, et Viimsi vald oleks vastu võtnud sellise kuupäeva ja numbriga korralduse. Küll aga on Majandus- ja taristuminister vastu võtnud 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Kui kaebaja pidas silmas nimetatud määrust, siis kohus selgitab, et vastava määruse § 1 sätestab, et nimetatud määruse lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisel. Lännekalda tee näol ei ole tegemist maanteega, millest tulenevalt ei pea Lännekalda tee ka viidatud nõuetele vastama. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustatud DP ka selles osas õigusvastane ning tühistamisele ei kuulu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtu hinnangul ei esine vaidlustatud haldusaktis selliseid vormi- ega menetlusvigu, mis tooksid käesoleval juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.
14.Kohtu selgitus seoses kaebaja 02.07.2024 avaldusega Kaebaja teatas kohtule, et alates 01.07.2024 Viimsi Vallavalitsus ähvardab kaebajat ja kavatseb korraldada Lännekalda tee osa peal ehitustööd, vaatamata sellele, et antud teeosaga seotud küsimused on vaidlustatud käesolevas haldusasjas. Kohus selgitab kaebajale, et võtab kaebaja avalduse teadmiseks. Samas ei puutu käesoleva vaidluse esemesse Lännekalda tee ehitustööd. Kaebaja poolt kohtule esitatud kirjavahetuse kohaselt on tegemist teeremondiga ja teehooldusega seotud töödega vallale kuuluval Lännekalda teel. Käesolevas asjas on vaidluse all detailplaneeringu kehtestamise otsuse, millega kehtestati „Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneering“, õiguspärasus. Kui tee remont rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (mis ei ole aga kuidagi kohtule ära tuntav, sest vallal on igal juhul õigus ja kohustus talle kuuluvat vara hooldada sh remontida), tuleb tal vaidlustada vastav haldusakt, mille alusel töid teostatakse, seaduses sätestatud korras.
15.Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.